{"id":96252,"date":"2026-01-29T15:14:09","date_gmt":"2026-01-29T15:14:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96252\/"},"modified":"2026-01-29T15:14:09","modified_gmt":"2026-01-29T15:14:09","slug":"ameerika-sodur-tulistas-ukrainas-kanada-kolleegil-pool-pead-sodiks-nii-see-juhtus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96252\/","title":{"rendered":"Ameerika s\u00f5dur tulistas Ukrainas Kanada kolleegil pool pead sodiks &#8211; nii see juhtus"},"content":{"rendered":"<p>Kanada s\u00f5dur David Rauser oli eelmise, 2025. aasta novembris Ukraina idaosas Donetski oblastis ajutise Vene punkri sissep\u00e4\u00e4su ees, hoides k\u00e4es oma automaatrelva. Ta piilus varjualusesse, mis oli suure kilest kattega kaetud.<\/p>\n<p>Seest kostsid pimedusest vene h\u00e4\u00e4led, k\u00fcsides, kes seal on. Rauser h\u00fc\u00fcdis vene keeles, k\u00e4skides seesolijatel k\u00e4ed \u00fcles t\u00f5sta ja alistuda. Kui vastust ei tulnud, avas ta tule, vahendab <a href=\"https:\/\/www.cbc.ca\/news\/world\/ukraine-david-rauser-donetsk-9.7063338\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">CBC<\/a>.<\/p>\n<p>Tema kiivri k\u00fclge kinnitatud kaameraga tehtud video j\u00e4\u00e4dvustas j\u00e4rgmised hetked, kui punkri ees puhkes otse tema pihta suunatud tuli.<\/p>\n<p>Selles kaoses sai 40-aastane Rauser haavata omade poolt.<\/p>\n<p>\u201e\u00dcks minu meeskonna meestest \u2013 ta oli meeskonnas uus ja ma ei tea, miks, aga ta pidas mind venelaseks,\u201d \u00fctles ta. \u201eTa tulistas mind \u00fcks kord p\u00e4he ja \u00fcks kord k\u00e4sivarde.\u201d<\/p>\n<p>Rauserit tulistati 10. novembril 2025, tema k\u00fcmnekuulise Ukraina-teenistuse k\u00f5ige intensiivsemal missioonil 63. mehhaniseeritud brigaadis. Ta t\u00f6\u00f6tas sageli v\u00e4ikese \u00fcksuse osana, mis koosnes ajateenijatest, elukutselistest s\u00f5duritest ja v\u00e4lismaalastest. Ta r\u00e4\u00e4kis CBC-le L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas Ternopilis.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd, haiglast v\u00e4ljas, ootab ta enne Kanadasse naasmist, v\u00f5ib-olla ainult ajutiselt, paberite korda ajamist.<\/p>\n<p>Pole selge, kui palju Kanada kodanikke Ukraina eest v\u00f5itleb, kuid alates Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi alustamisest 24. veebruaril 2022 on hukkunud \u00fcle tosina inimese. (Nende hukkunute hulgas on nii s\u00f5dureid kui ka m\u00f5ned parameedikud.) Lisaks Rauserile on CBC teadlik kahest Kanada kodanikust, kes said hiljuti lahingus vigastada ja on praegu L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas haiglaravil.<\/p>\n<p>\u201eS\u00f5da on t\u00f5esti hirmutav. See on kohutav,\u201d \u00fctles ta. \u201eSee on natuke ime, et p\u00e4rast seda, kui mulle p\u00e4he lasti, saan ma siin istuda. Olen selle eest t\u00e4nulik.\u201d<\/p>\n<p>J\u00e4rgmise paari minuti jooksul p\u00e4rast tulistamist on videos n\u00e4ha, kuidas haavast pimestatud Rauser peaaegu punkrisse komistab, enne kui meeskonnaliige temast haaras ja talle esmaabi osutama hakkas. Kuulda on, kuidas Ameerika s\u00f5dur, kes teda tulistas, vabandas ja palus, et ta ei sureks.<\/p>\n<p>P\u00e4evi hiljem, kui ta Kiievis haiglavoodis \u00e4rkas, ei m\u00e4letanud Rauser oma meditsiinilisest evakuatsioonist idast kuigi palju. Hiljem \u00f6eldi talle, et ta oli liigutamise takistamiseks kinni seotud. Tema peavigastus oli raske ja tal oli osa koljust puudu.<\/p>\n<p>Ta veetis peaaegu kaks kuud haiglas, esmalt Kiievis ja seej\u00e4rel kahes eraldi asutuses L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas.<\/p>\n<p>Hiljem r\u00e4\u00e4kis tema meeskonnaliige talle, et kuul tabas teda otse kiivri \u00e4\u00e4re alt, j\u00e4ttes varustuse t\u00e4iesti terveks, kuid purustades kolju esiosa.<\/p>\n<p>Tema vasakul \u00f5lal on suur arm, kus teine \u200b\u200bkuul teda tabas.<\/p>\n<p>Ta \u00fctles, et tunneb end 90% ulatuses taastununa, kuigi tal pole kogu f\u00fc\u00fcsiline j\u00f5ud veel tagasi.<\/p>\n<p>\u201eP\u00e4rast sellist vigastust olen alati teistsugune,\u201d \u00fctles ta. \u201eAga see on piisav. Ma saan funktsioneerida.\u201d<\/p>\n<p>Rauseril polnud eelmise aasta alguses Poolast Ukrainasse sisenedes s\u00f5jalist kogemust, kuid tal oli piirkonnaga tugev side, sealhulgas keeleoskus. Lapsena tegi tema isa misjonit\u00f6\u00f6d ja perekond elas kolm aastat Venemaal ning seej\u00e4rel veel kuus aastat Ukrainas.<\/p>\n<p>Nad elasid neli aastat riigi l\u00f5unaosas Zapori\u017ejas \u2013 mis on \u00fcks neljast piirkonnast, millele Venemaa on oma sissetungi ajal pretendeerinud \u2013 ja seej\u00e4rel veetsid kaks aastat Kiievis.<\/p>\n<p>Perekond naasis Kanadasse, kui ta oli teismeline, ja asus 2012. aastal elama Altasse Sherwood Parki, mis on piirkond Edmontoni idapoolses \u00e4\u00e4relinnas.<\/p>\n<p>K\u00fcmme aastat hiljem, 2022. aastal, kui Rauser j\u00e4lgis Vene tankide kolonni l\u00e4bi Ukraina liikumas, veetis ta unetuid \u00f6id riigi ja sealsete s\u00f5prade p\u00e4rast muretsedes.<\/p>\n<p>Kui Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski kutsus tol aastal v\u00e4lisriikide kodanikke \u00fcles Venemaa vastu relvad haarama, kaalus Rauser minekut. Kuid p\u00e4rast selle \u00fcle m\u00f5tlemist ja palvetamist otsustas ta, et pole veel \u00f5ige aeg.<\/p>\n<p>2024.aastaks oli olukord Ukrainas muutunud ja samamoodi oli muutunud ka Rauseri m\u00f5tteviis.<\/p>\n<p>\u201eSee, et s\u00f5da muutus minu arvates raskemaks ja edenedes ka veidi meeleheitlikumaks, suurendas tegelikult minu motivatsiooni minna,\u201d \u00fctles ta. \u201eTundsin, et nad vajavad mind n\u00fc\u00fcd, seega peaksin minema.\u201d<\/p>\n<p>Ukrainal on kogu s\u00f5ja v\u00e4ltel olnud raskusi piisava hulga inimeste v\u00e4rbamisega oma \u00fcle 1000 kilomeetri pikkuse rindejoone kaitsmiseks. 2023. aasta l\u00f5pus otsisid Ukraina s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemad veel poolt miljonit s\u00f5durit. Internetti ilmusid videod, kus ajateenistuse ohvitserid v\u00e4rbavad mehi t\u00e4navatelt, kaubanduskeskustest ja spordiklubidest, viies nad m\u00f5nel juhul otse v\u00e4rbamiskeskustesse.<\/p>\n<p>Kui Rauser Ukrainasse saabus, s\u00f5lmis ta kolmeaastase lepingu 63. mehhaniseeritud brigaadiga ja saadeti neljaks n\u00e4dalaks v\u00e4lja\u00f5ppele.<\/p>\n<p>Vaatamata oma s\u00f5jav\u00e4ekogemuse puudumisele arvas ta, et aeg metsatulekahjudega v\u00f5itlemisel P\u00f5hja-Albertas tuleb talle kasuks. Ta oskas kaarti lugeda, tundis end mugavalt kaugetes piirkondades ja oli viibinud paljudes stressirohketes keskkondades.<\/p>\n<p>\u201eM\u00e4letan esimest tulekahju, mu peas tekkis segadus\u2026 lihtsalt adrenaliinilaks,\u201d \u00fctles ta oma tulet\u00f5rjuja ameti kohta. \u201eSee kogemus oli abiks, sest \u00f5ppisin end natuke kontrollima.\u201d<\/p>\n<p>Ukrainas olid v\u00e4ljakutsed aga hoopis teisel tasemel. P\u00e4rast umbes neljan\u00e4dalast v\u00e4lja\u00f5pet, mida ta kirjeldas kui v\u00e4ga laiahaardelist, kuid piisavat, saadeti ta oma esimesele missioonile rindele. Ta kirjeldas, kuidas ta saadeti positsioonile, mis oli sisuliselt \u201episike auk maa sees\u201d.<\/p>\n<p>\u201eVeetsin seal kaks n\u00e4dalat ja see oli t\u00f5eliselt elu muutev kogemus. Droonid r\u00fcndasid meie punkrit. Vene s\u00f5durid\u2026 liikusid meist umbes kahe-kolmesaja meetri kaugusel.\u201d<\/p>\n<p>Varsti p\u00e4rast seda asus ta teisele ametikohale, t\u00f6\u00f6tades giidina, saates s\u00f5dureid positsioonidele ja tagasi. Droonide pidev oht muutis s\u00f5idukiga reisimise liiga ohtlikuks, seega k\u00f5ndisid s\u00f5durid mitu kilomeetrit l\u00e4bi metsa.<\/p>\n<p>Varas\u00fcgiseks olid m\u00f5ned v\u00e4ikesed Vene s\u00f5durite \u00fcksused murdnud l\u00e4bi Ukraina kaitseliinidest L\u00f5mani l\u00e4hedal, umbes 18 kilomeetrit Slovjanski linnast kirdes.<\/p>\n<p>Venelased rajasid Ukraina liinide taha v\u00e4ikesed positsioonid, mis \u201etekitasid palju kaost\u201d, seega oli tema missiooniks nad v\u00e4ikese meeskonnaga piirkonnast v\u00e4lja t\u00f5rjuda.<\/p>\n<p>\u00dchel korral, kui tema ja ta meeskond olid maja keldris, kuulsid nad enda kohal samme ja klaasi krigisemist. Venelased liikusid nende kohal, ilmselt teadmata allpool varjunud Ukraina s\u00f5duritest.<\/p>\n<p>P\u00e4rast raadiok\u00f5net tabas Ukraina drooni\u00fcksus maja ja see s\u00fcttis p\u00f5lema.<\/p>\n<p>\u201eMaja p\u00f5les meie peade kohal maha,\u201d \u00fctles ta. \u201eL\u00e4ks v\u00e4ga soojaks, aga me j\u00e4ime ellu ja olime turvalises kohas.\u201d<\/p>\n<p>Rauserile on pakutud t\u00f6\u00f6d koolitajana, mida ta kaalub, kuid naaseb esmalt Kanadasse.<\/p>\n<p>Ta vajab veel \u00fchte operatsiooni, et p\u00e4he panna plaat, ja pole kindel, millises riigis ta selle saab.<\/p>\n<p>\u201eSoovin, et saaksin \u00f6elda, et rahu [Ukrainas] saabub homme\u2026 Ma ei usu, et see juhtub,\u201d \u00fctles Rauser.<\/p>\n<p>\u201eSee s\u00f5ltub palju teistest maailma liidritest. Trump on igal pool.\u201d<\/p>\n<p>Teisip\u00e4eval Ukraina kohta k\u00fcsimusele vastates v\u00e4itis USA president Donald Trump taas, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised l\u00e4hevad h\u00e4sti, kuid poolte vahel n\u00e4ib endiselt olevat suur l\u00f5he. Ukraina ei taha lihtsalt Venemaale rohkem maad loovutada, mida Kreml n\u00f5uab.<\/p>\n<p>Samal ajal, kui Rauser istub ja j\u00e4lgib uudiseid L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas, loodab ta, et kogu sellest turbulentsist s\u00fcnnib midagi positiivset, sealhulgas \u00e4ratusk\u00f5ne Euroopale, et ta suurendaks toetust Ukrainale.<\/p>\n<p>\u201eNad ei saa loota USA-le probleemide lahendamisel,\u201d \u00fctles ta. \u201e[Euroopa] peab astuma samme ja tooma ohvreid.\u201d<\/p>\n<p>\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n<p>\tDiscover more from eestinen<\/p>\n<p class=\"has-text-align-center\" style=\"margin-top:10px;margin-bottom:10px;font-size:15px\">Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kanada s\u00f5dur David Rauser oli eelmise, 2025. aasta novembris Ukraina idaosas Donetski oblastis ajutise Vene punkri sissep\u00e4\u00e4su ees,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96253,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-96252","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115979043740822504","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96252","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96252"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96252\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96252"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96252"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96252"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}