{"id":96280,"date":"2026-01-29T15:47:19","date_gmt":"2026-01-29T15:47:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96280\/"},"modified":"2026-01-29T15:47:19","modified_gmt":"2026-01-29T15:47:19","slug":"piiritaja-pidurdab-enne-lonksu-vee-votmist-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96280\/","title":{"rendered":"Piiritaja pidurdab enne lonksu vee v\u00f5tmist | Loodus"},"content":{"rendered":"

Ehkki piiritaja v\u00f5ib lennata mitu kuud j\u00e4rjest, peab ta siiski ka lennu pealt aeg-ajalt vett jooma. Prantsuse teadlaste uuring<\/a> osutab, et enne veelonksu v\u00f5tmist v\u00f5tab piiritaja hoo pisut maha.<\/p>\n

Suguk\u00fcps piiritaja v\u00f5ib maandumata lennata k\u00fcmme kuud j\u00e4rjest, kuid vajada sel ajal lonksu vett. Reeglina saavad putuktoidulised linnud vee toidust, kuid piiritajad, aga ka p\u00e4\u00e4sukesed, v\u00f5tavad lisa veesilmadest \u2013 nad liuglevad madalal vee kohal ja pistavad lennult noka vette, kirjutab linnu\u00f6koloog Marko M\u00e4gi aasta linnu teadusuudises<\/a>.<\/p>\n

Arvatakse, et peaaegu pidevalt lennus olemise t\u00f5ttu on nende veevajadus tavap\u00e4rasest suurem ja ainult putukatest saadust ei piisa. On \u00fcksikuid teateid, et piiritaja v\u00f5ib ka vihmapiisku haarata, kuid sagedamini n\u00e4hakse neid siiski veepeeglilt nokat\u00e4isi noppimas. Taoline joomisviis ei ole lindude seas levinud, kuna enamik linde joomiseks siiski maandub.<\/p>\n

Prantsusmaal uurisid teadlased piiritaja joomislendu, et teada saada, kas lind suudab joomisel energiat s\u00e4\u00e4sta. Kuna lend vee kohal kulgeb suhteliselt liigse pingutuseta, v\u00f5iks piiritaja kasutada \u00fcle j\u00e4\u00e4vat energiat hilisemaks k\u00f5rgusesse t\u00f5usmiseks. See eeldab, et lind l\u00e4heneb veepeeglile kiiresti.<\/p>\n

V\u00f5ib aga juhtuda, et lind ei saa lennuenergiat mingil p\u00f5hjusel kasutada \u2013 nokka vette pistes suureneb takistus kiiruse ruuduga, mis t\u00e4hendab, et kiirelt vett haarates peab piirtaja keha ja liikumist rohkem korrigeerima, mis on aga liigne energiakulu. See t\u00e4hendab, et suurel kiirusel vett lonksates on oht vette prantsatada oluliselt suurem kui aeglaselt vett haarates. Pole teada, kui suur on piiritaja risk vette kukkudes hukkuda. K\u00fcll aga on kindel, et vees on piirtaja kerge saak nii vee kui ka maismaa kiskjatele.<\/p>\n

Teadlased filmisid kolmel veesilmal 163 piiritaja joomislendu ja anal\u00fc\u00fcsisid lendude kolmem\u00f5\u00f5tmelisi trajektoore. Viis sekundit enne joomist lendasid piiritajad keskmiselt 11,7 meetri k\u00f5rgusel vee kohal. K\u00f5rgust kaotades kogusid nad veidi kiirust, keskmiselt \u00fche meetri v\u00f5rra sekundis: nad kiirendasid s\u00f5ltuvalt veekogust kiiruselt 12 m\/s kiiruseni 13,0, 13,7 v\u00f5i 14,6 m\/s.<\/p>\n

Siiski 1,5 sekundit enne kontakti veega lend aeglustus taas: kiiruseni 11,0, 12,2 v\u00f5i 11,9 m\/s. Aeglustamine viitab, et lind ei s\u00e4\u00e4sta energiat, et seda kasutada uuesti k\u00f5rguse kogumiseks. Vee kohal liugleb piiritaja kergelt \u00fcles t\u00f5stetud tiibadega, mis t\u00e4hendab, et \u00f5hutakistuse t\u00f5ttu kaotab ta energiat veelgi.<\/p>\n

P\u00e4rast lonksu suurenes linnu energiatarve, sest ta hakkas k\u00f5rguse kogumiseks tiibu lehvitama. S\u00f5ltumata algsest laskumiskiirusest, lonksasid k\u00f5ik linnud vett enam-v\u00e4hem samal kiirusel. See viitab, et piiritaja optimeerib joomislennu kiirust, pidurdades hoogu ligikaudu 1,5 sekundit enne kontakti veega.<\/p>\n

Kui lind ei pidurdaks, peaks ta kiirus veepinna kohal olema \u00fcle 20 m\/s, kuid keskmine oli 11,7 m\/s. Pidurdamiseks muudab piiritaja tiibade, saba ja keha asendit. Ei saa v\u00e4listada, et ka noka avamine vahetult enne kontakti veega pidurdab hoogu nagu langevari.<\/p>\n

Veesilma \u00fcmbritsev maastik m\u00f5jutas samuti joomislendu: k\u00f5rgete puudega \u00e4\u00e4ristatud tiigil alustasid piirtajad laskumist k\u00f5rgemalt kui avatud kaldaga j\u00f5el. Piiritajad v\u00f5tsid lonksu vaid lennates vastutuult.<\/p>\n

Piiritaja alanokk puudutab veepinda vaid m\u00f5ne millimeetri s\u00fcgavuselt, sest kontakt veega pidurdab hoogu. Piltlikult \u00f6eldes v\u00f5ib lind liialt s\u00fcgavalt noka vette torgates k\u00e4kaskaela \u00fcle pea k\u00e4ia ja vette kukkuda. Liialt aeglaselt liueldes on aga samuti oht vette kukkuda.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Experimental Biology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki piiritaja v\u00f5ib lennata mitu kuud j\u00e4rjest, peab ta siiski ka lennu pealt aeg-ajalt vett jooma. Prantsuse teadlaste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96281,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[46697,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1156,46696,95,720,19,46693,46694,46695,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-96280","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aasta-lind-2026","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-linnud","22":"tag-linnud-lendavad","23":"tag-maailm","24":"tag-marko-magi","25":"tag-news","26":"tag-ornitoloogia","27":"tag-piiritaja","28":"tag-piiritajad","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115979173479223320","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96280"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96280\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96281"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}