Vaatamata sellele, et oled v\u00e4ga hea basskitarrist, valisid oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks siiski teatritegemise. Mida on sinu valikute t\u00f5ttu muusikamaailm v\u00f5itnud ja teatrimaailm kaotanud?<\/p>\n
Minu teadlik elu algas, v\u00f5i \u00f5igemini lapsep\u00f5lv l\u00f5ppes, 4. klassis, kui vahetasin kooli. Varem k\u00e4isin P\u00e4rnus Vanalinna P\u00f5hikoolis, aga tahtsin minna S\u00fctevaka Humanitaarg\u00fcmnaasiumi, sest seal \u00f5petas Jaan S\u00f6\u00f6t kitarri. Lihtsalt tundus tore, varasemat seost muusikaga ei olnud. 4. klassis \u00fchel spordip\u00e4eval r\u00e4\u00e4kisin ka klassikaaslastele, kui \u00e4ge oleks S\u00fctevakas kitarri \u00f5ppida. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kutsus direktor mu vaibale ja \u00fctles, et ma ei tohiks r\u00e4\u00e4kida oma klassikaaslastele sellistest v\u00f5imalustest, muidu l\u00e4hevad k\u00f5ik meie koolist \u00e4ra. Sel hetkel saigi mulle looming t\u00e4htsaks, kuna m\u00f5istsin, et looming saab midagi murda, muuta reaalset maailma. Varem tundusid t\u00e4iskasvanud inimesed koolis mulle t\u00e4iesti respektaablid \u2014 kuid siis j\u00e4rsku hakkasid kartma ja kutsusid 4. klassi poisip\u00f5nni vaibale ainult sellep\u00e4rast, et r\u00e4\u00e4kisin s\u00f5pradele, et kusagil on v\u00f5imalik muusikat teha!<\/p>\n
T\u00e4pselt sel aastal, kui ma S\u00fctevakasse l\u00e4ksin, l\u00f5petas Jaan S\u00f6\u00f6t seal t\u00f6\u00f6tamise. Mul ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle, kui l\u00e4ksin P\u00e4rnu Muusikakooli, mis mulle eriti ei meeldinud. Mina olin siis 11\u201312-aastane ja k\u00e4isin 5\u20136-aastastega koos solfed\u017eot \u00f5ppimas. Minu esimene \u00f5petaja oli Ann-Liis Aniko, Helmut Aniko t\u00fctar. Talle ei meeldinud konkursside p\u00e4rast muusika tegemine, ta pidas oluliseks koos m\u00e4ngimist. V\u00f5ib-olla tuleb selline suhtumine basskitarrist, igal juhul ei pidanud me kunagi silmas ei v\u00f5istlus- ega v\u00f5itlusmomenti, pigem oli musitseerimine enesev\u00e4ljendusvorm. Alguses tahtsin ikka kitarrierialale sisse saada, aga p\u00e4rast katseid helistati ja \u00f6eldi, et katsed l\u00e4ksid v\u00e4ga h\u00e4sti, kuid kitarri tahab nii palju inimesi m\u00e4ngida, bassi seevastu ei taha keegi. Nii see k\u00f5ik algas. K\u00e4isin ka jalgpallitrennis, iga p\u00e4ev oli p\u00e4rast kooli trenn ja muusikakool, koju j\u00f5udsin \u00fcheksa-k\u00fcmne paiku.<\/p>\n
Mis p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist sai?<\/p>\n
Ma ei l\u00f5petanud P\u00e4rnu Muusikakooli, sest Ann-Liis l\u00e4ks \u00e4ra. J\u00e4id Erko Niit ja Laura Junson, kellega tegime koosm\u00e4ngu ja improvisatsiooni. Nende tunnid olid ainuke p\u00f5hjus, miks ma tahtsin veel muusikakoolis k\u00e4ia. 11. klas\u00ad\u00adsis tegin pausi, kuna mind ei huvitanud tunnistus. Mind huvitas ise loomise ja avastamise pool. Olin kuulnud ka \u00f5uduslugusid sellest, et paljud pillim\u00e4ngijad k\u00e4isid \u00fche aasta Otsa-koolis \u00e4ra ja vahetasid siis eriala. See tundus mulle hirmus: et miks \u00fcldse tegelda muusikaga kaheksa aastat ja siis visata k\u00f5ik minema. Kui muusikakoolist \u00e4ra tulin, hakkasin ise k\u00f5iki teisi pille juurde \u00f5ppima. Tegin koos Frederik K\u00fc\u00fctsiga poisteb\u00e4ndi Beyond Beyond, mille t\u00f5ttu hakkasime palju Tallinnas k\u00e4ima. P\u00e4rast keskkooli tundus loogiline minna Otsa-kooli. Mihkel M\u00e4lgand oli mu bassi\u00f5petaja. Mulle v\u00e4ga meeldis pilli m\u00e4ngida, vahet ei olnud, mis \u017eanris. Juba esimese aasta l\u00f5pus m\u00e4ngisin nelja l\u00f5petaja eksamil. Otsa-kooli ma aga \u00e4ra ei l\u00f5petanud, taas ei huvitanud mind see paber.<\/p>\n
Kuidas siis juhtus, et astusid hoopis EMTA lavakunstikooli?<\/p>\n
Plaan oli p\u00e4rast teist aastat minna hoopis Inglismaale Manchesteri \u00fclikooli muusikat \u00f5ppima. \u00dclikooliga oli k\u00f5ik r\u00e4\u00e4gitud, aga samal m\u00e4rtsikuu p\u00e4eval, mil pidin lendama, pandi Eesti riik koroona p\u00e4rast kinni. Enne seda oli mul tohutult m\u00e4nge, n\u00e4iteks 2019. aastal m\u00e4ngisin viiek\u00fcmne seitsmes pulmas. Lisaks kontserdid kooli bigb\u00e4ndiga, muud koolib\u00e4ndid, etendusteb\u00e4ndid, telesaateb\u00e4ndid jne. Koroona l\u00f5petas k\u00f5ik selle \u00e4ra.<\/p>\n
Hakkasin endale uut v\u00e4ljundit otsima. K\u00f5ige banaalsemalt: kui n\u00e4gin, et Jaak Prints v\u00f5tab kursuse, siis m\u00f5tlesin, et ta ju ka jalkapoiss, \u00e4kki l\u00e4heb seekord \u00f5nneks. Olin varem proovinud Petersoni kursusele, kuid ei p\u00e4\u00e4senud sinna.<\/p>\n
On sul m\u00f5ni lavastus, mis sind juba enne teatrikooli inspireeris?<\/p>\n
P\u00e4rnus n\u00e4gin Ivar P\u00f5llu lavastatud Mati Undi “\u00d6\u00f6s on asju”. See oli s\u00f5nulseletamatu. K\u00e4isin seda kolm korda vaatamas. Esimesel korral j\u00e4in magama, teisel korral n\u00e4gin t\u00e4iesti arusaamatuid inimesi laval ajamas t\u00e4iesti arusaamatuid asju, kolmandal korral, kui n\u00e4gin, et nad ikka veel teevad seda asja, avanes minu jaoks teatri uks. Ma ei osanud endale \u00f6elda, mis see on, aga see p\u00fchendumus v\u00f5lus mind. Loomulikult lisaks k\u00f5ik erinevad meediumid: seal oli muusikat, kino, kujutavat kunsti \u2014 k\u00f5ik oli olemas. Aga ega ma olnud suur teatrisk\u00e4ija, ainult nii palju, kui klassijuhatajad vedasid. Lihtsalt raha ei olnud.<\/p>\n
Aga kui n\u00fc\u00fcd ikkagi k\u00fcsimust korrata: mida on sinu valikute t\u00f5ttu muusikamaailm v\u00f5itnud ja teatrimaailm kaotanud?<\/p>\n
Minu jaoks ei ole see v\u00f5itlus, loomingulises maailmas ei saa keegi v\u00f5ita ega kaotada. Muusikas on olemas helilained, mida saab suunata klassikalise muusika maailma, nagu Tormis v\u00f5i P\u00e4rt, v\u00f5i siis kanda need hoopis popmuusikasse, nagu Michael Jackson v\u00f5i Britney Spears, tuum on sama.<\/p>\n
No s\u00f5nastame siis nii, et muusikamaailm v\u00f5itis selle, et seal ei tuuselda ringi inimene, kes ei sea \u017eanre hierarhiasse?<\/p>\n
Ma endiselt tuuseldan seal ringi. Punkte ei saa veel kokku lugeda.<\/p>\n
Sa sisenesid teatrimaailma k\u00f5nekunsti kaudu, samah\u00e4sti oleksid v\u00f5inud sellelt pinnalt ka poliitikasse siseneda.<\/p>\n
Jajah. Ma osalesin noorena k\u00f5nev\u00f5istlustel ja v\u00f5itsin tiitli “P\u00e4rnu linna Kuldsuu”. See oli \u00fche ette valmistatud ja \u00fche kohapeal kirjutatud k\u00f5ne esitamise konkurss. See ajendas mind kindlasti lavakasse proovima.<\/p>\n
Seega, teatrimaailm ei saanud s\u00e4ravat geeniust, pigem \u00fche poliitiku, kes oma k\u00f5nelemisega k\u00e4ib ja tinistab inimesi \u00e4ra?<\/p>\n
Mulle ei ole t\u00e4htis olla v\u00e4ljapaistev inimene. Selleks, et terviks\u00fcsteem \u00fcldse p\u00fcsiks, et mingidki ideed ringleksid, on alati vaja basskitarristi, keda keegi t\u00e4hele ei pane ega m\u00e4leta. Ma tahan olla vereringe, ei pea olema nahk v\u00f5i silmad. Pealekauba on basskitarr harva meloodiapill, ta v\u00f5ib olla r\u00fctmipill, aga alati m\u00e4\u00e4rab ta akordi.<\/p>\n
Miks on akord nii t\u00e4htis?\u00a0<\/p>\n
Sest see on koosk\u00f5la. Teater on \u00fcksi\u00fcritamise vastand. Ei saa minna \u00fcksi l\u00f5puni v\u00e4lja, sest kurnad end \u00e4ra. Teatris on sama tunne mis jalgpalliv\u00e4ljakul: k\u00f5ik ei saa olla r\u00fcndajad v\u00f5i ainult v\u00e4ravavahid v\u00f5i kaitsjad. Peab olema tasakaal ja koost\u00f6\u00f6 kahe vastandliku elemendi vahel.<\/p>\n
Millisel kohal sa m\u00e4ngisid?<\/p>\n
Olin v\u00e4ravavaht.<\/p>\n
Oleksid v\u00f5inud ju olla hoopis keskkaitsja?<\/p>\n
Tore, et sa nii \u00fctled. Kaks kuud tagasi m\u00f5tlesin, et tunnen ennast kui kesk-poolkaitsja, kes vahendab palli kaitsjalt r\u00fcndajale, teeb esimese nihke, et \u00fcldse hakkaks mingi r\u00fcnnak toimuma. V\u00e4ravavahina meeldis mulle see, et terve plats oli n\u00e4ha. S\u00f6\u00f6dum\u00e4ngu on eriti ilus vaadata.<\/p>\n
Muusika iseenesest on puhas f\u00fc\u00fcsika, seal pole justkui midagi ebam\u00e4\u00e4rast. Samas saab sellega ka manipuleerida: Priit Pajusaar toksib heliredelit \u00fclespoole ja siis allapoole tagasi, teeb v\u00e4geva arran\u017eeeringu \u00fcmber, ja hitt on s\u00fcndinud. Juhan Viiding \u00fctles oma luuletuses teatri kohta\u00a0“seal majas petta pole v\u00f5imalik”. Tegelikult on ju k\u00f5ik, alates lavav\u00f5itlusest, markeerimine ja v\u00f5ltsing. Kas sa m\u00e4rkasid suuri erinevusi kunsti toimimises, kui tulid muusikast teatrisse?<\/p>\n
Kunsti toimimises erilist vahet ei ole. Kui toimib, siis toimib ja kui ei toimi, siis on vaja midagi teistmoodi teha. V\u00f5ib-olla muusikas on lihtsam olla iseenese kuulaja kui teatris. Ma ei m\u00e4leta, kes seda \u00fctles, et pane n\u00e4itleja peegliga \u00fchte tuppa ja tal ei hakka kunagi igav. Mulle tundub, et muusikuga on samamoodi siis, kui ta pilliga \u00fchte tuppa panna. Tulemused v\u00f5i tagaj\u00e4rjed on lihtsalt erinevad.<\/p>\n
Kui muusikute kunsti vahendab enamasti mingi instrument\u00a0\u2014\u00a0sa saad selle taha peituda\u00a0\u2014,\u00a0siis teater on kuidagi isiklikum ja puhtam: inimene ise peab k\u00f5ike oma kehaga tegema.<\/p>\n
Teatris on ka instrumendid. Need on abstraktsed, n\u00e4iteks t\u00e4helepanu. Me tuleme kokku, vahet pole, mis p\u00f5hjusel, mis kellaajal ja mis hinna eest, ja meie t\u00e4helepanu on kontsentreeritud. Kui oleme kokku tulnud, siis millise \u00fchisosa me leiame, mida m\u00e4rkame koos, mida eraldi, just see hetk huvitab mind. Minu jaoks on see hetk eriline. L\u00f5puks ajab ju iga\u00fcks oma asja taga, kasutades instrumente, mis tal k\u00e4ep\u00e4rast on. M\u00f5nda teatrihariduseta inimest on mul palju huvitavam vaadata, kuna ta saab pilli esimest korda k\u00e4tte.<\/p>\n
Kui p\u00fc\u00fcda veel v\u00f5rrelda elu ja kunsti, siis vahel tundub, et teatris lihtsustatakse, iga reaktsioon on puhastatud ja p\u00f5hjendatud: “Ta teeb seda sellep\u00e4rast, et\u2026” P\u00e4riselus oleme ju igal hetkel ootamatuste ees, iga pisiasi on \u00fcllatav. Targutame ja p\u00f5hjendused leiutame endale tagantj\u00e4rele. Kuidas te v\u00e4ldite teatris neid otseteid, mida vahel kipume nimetama tehnikateks?<\/p>\n
Minu meelest ei ole kunstil ja elul suurt vahet. Ma ei m\u00f5tle, et elu on mingi \u017eest v\u00f5i\u00a0Spiel, pigem seda, et mu pea on nii laval kui elus alati \u00fchendatud kehaga. Igal hommikul tulen ma siia Von Krahli teatrisse just nende inimestega kokku saama, just neid asju ajama. Tehnikad on selleks, et need \u00e4ra \u00f5ppida ja neid loomisel kasutada. Minu jaoks ei ole olemas valesid noote, on vaid v\u00e4hene enesekindlus. Kui inimene raiub mingit “vale” tehnikat j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest, siis sealt kasvab v\u00e4lja m\u00f5ni uus asi. Kas v\u00f5i kohtumine publiku vastupanuga.<\/p>\n
Millised valikud olid sul lavaka l\u00f5pus?\u00a0<\/p>\n
Jaak tegi oma t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga h\u00e4sti, igal meie eksamil olid teatrijuhid ja k\u00f5ik lavastajad, kellega me t\u00f6\u00f6tasime, kohal ja selle tulemusel oleme k\u00f5ik teatrites. Selline mingis m\u00f5ttes koos kasvamine ja minemine. Seega, p\u00e4rast kooli olid mul v\u00e4ga head kaardid k\u00e4es. Pakkumisi oli Draamateatrist, Tartu Uuest Teatrist ja Linnateatrist. Ei oska \u00f6elda, et kui kuskil \u00fcks v\u00f5i teine asi oleks \u00e4ra muudetud, et kas siis oleksin l\u00e4inud mujale. Tol ajal hakkasid ju levima uudised, et Von Krahlil ei ole enam truppi ja hakatakse pille kokku pakkima. Kui tuli valiku aeg, siis oli Von Krahl parajasti surma minemas ja seega t\u00e4iesti vaba. Tahtsime selle trupiga \u00fchiselt midagi teha ja kus siis veel kui mitte Von Krahlis. Hakkasime k\u00fcsima ja r\u00e4\u00e4kima ning n\u00fc\u00fcd oleme siin. See, et saime ise midagi algatada, oli v\u00f5tmemoment. Meie majas on initsiatiiv selle k\u00e4es, kes selle v\u00f5tab. \u00dckski institutsionaalne tiitel meid ei piira ega takista. Nii nagu “N\u00e4ljaga” oli: tulevad Riste ja Elo, \u00fctlevad, et neil on n\u00e4idend, ja mina saan \u00f6elda, et meil on ruumid. Ja asi saabki tehtud.<\/p>\n
Ainult m\u00f6\u00f6bli \u00fcmbert\u00f5stmisest ei piisa, sellest ei tule uut hingamist. Lahtine seis, mis Von Krahlis oli ja on, on minu jaoks ainuv\u00f5imalik tee. Peab, peab, peab tegema ja algatama. Isegi kui k\u00f5ik see asi l\u00e4heb untsu, saab hiljem \u00f6elda, et me v\u00e4hemalt proovisime.<\/p>\n
Von Krahlil on aatelise avangardteatri kuvand, mis siis, et ka Jalaka ja Ulfsaki avangard on v\u00f5ib-olla juba vanade meeste avangard. Poliitikas v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et enam ei ole liidreid ja v\u00e4\u00e4rtusi, eriti midagi ei taheta saavutada, on ainult diilid, kuid v\u00f5ib-olla ongi see t\u00e4nase poliitika olemus, see, mis on \u00f5hus. Mis on teie jaoks praeguse avangardi v\u00e4ljakutse, kas avangardm\u00f5ttel on mingid muud suunad kui Von Krahli algusaegadel?<\/p>\n
Sellise imagoga ei oska ma midagi peale hakata. Muidugi on Von Krahlil oma imago, aga inimesena, kes siia toimetama tuli, oskan nimetada vaid seda, et teeme autoriteatrit ja autori positsioonilt. Vaadates meie teatrirahva keskmist vanust ja v\u00f5rreldes seda teiste teatritega, siis on see noor. V\u00e4hemalt trupi m\u00f5ttes. Mida see t\u00e4hendab?<\/p>\n
Ma saan aru, et kuulus saksa avangardteater Showcase Beat Le Mot tuleb teiega lavastust tegema. Kas on vaja kutsuda k\u00fclla vanad avangardipeerud, nad on ju eilne p\u00e4ev?<\/p>\n
Nad v\u00f5ivad vabalt olla eilne p\u00e4ev sinu jaoks, Kaja, aga minu jaoks on nad t\u00fc\u00fcbid, kes olid kolmk\u00fcmmend aastat tagasi mingis m\u00f5ttes samas kohas, kus meie oleme praegu. T\u00e4htis on kohtuda sarnaselt m\u00f5tlevate inimestega, kes on Von Krahlis ka varem loonud ja kogenud midagi sarnast, nagu meie praegu kogeme. Meie tulime siia, aga k\u00f5ik on tehtud. K\u00f5ik on n\u00e4htud. K\u00f5ik noodid ammu \u00e4ra m\u00e4ngitud, aga muusikat teeme ikka.<\/p>\n
Mis plaanid teil veel on?<\/p>\n
Majas toimub palju. L\u00e4hen esietendusi pidi: Elle Viiesel tuleb augusti l\u00f5pus “Enigma”. J\u00e4rgmisena esietendub Ulfsaki ja trupi \u00fchist\u00f6\u00f6. Samal ajal, kui meie esietendame Berliinis SBLMi, teeb Triin Ruumet meil \u00fche lavastuse. Johhan Rosenberg teeb lavastuse meie trupiga. Lisaks on \u00f5hus asju, mida veel ei avaks. Me j\u00e4tame endale alati ruumi selleks, et kui on mingi idee, mis tekib spontaanselt, siis saab ka selle ellu viia. Me ei ole suur laev, me oleme laevuke.<\/p>\n
Kas need on elektroni v\u00f5i Krahli lavastused?<\/p>\n
See pole t\u00e4htis. Elle Viiese “Enigma” on s\u00fcgisel esimene esietendus meie majas.<\/p>\n
Kas siis elektroni ja Von Krahli kohtumine on rohkem administratiivne k\u00fcsimus?\u00a0<\/p>\n
Meil on siin umbes neljak\u00fcmnest kunstnikust koosnev kogukond, kes ajab oma asja. Me tahame koos asju teha. N\u00e4iteks minul algas super hea koost\u00f6\u00f6 Hendrik Kaljuj\u00e4rvega alates “Missast”. Aga me ei suhtle omavahel kui elektroni ja Von Krahli inimene. Me t\u00f5esti ei loe protsente, kui palju \u00fcks v\u00f5i teine institutsioon t\u00e4pselt panustas. Meil on kogukond inimesi, kes on siia alati oodatud. Initsiatiiv on nende k\u00e4es, kes selle v\u00f5tavad.<\/p>\n
Alati peab ka k\u00fcsima, kes selle peo kinni maksab.<\/p>\n
T\u00e4pselt selle p\u00e4rast l\u00e4ksin ma ka n\u00e4itlejate liidu juhatusse. Tahaksin teada, kas \u00fcldse on midagi v\u00f5imalik teha. Siinkohal tahan tervitada Maike Londi ja t\u00fckki “10 matka kohtadesse, kus midagi ei juhtu”. Tahaksin ise olla laua taga, kohtuda inimestega ja aru saada, millega \u00fcldse tegeletakse. Ma tahan proovida ise m\u00f5nda diili s\u00f5lmida, nii nagu see t\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4ib. Kui saadetakse pikalt, siis saadetakse. Ma v\u00e4hemalt proovisin.<\/p>\n
Mind kummitab \u2014 ja see annab ka uuele hooajale perspektiivi \u2014 J\u00f6rgeni m\u00f5te, et kurat, te olete siin Von Krahlis nii lahedas kohas, kuna te pole palgal, te saate k\u00f5igile, isegi oma teatrile keskmist s\u00f5rme n\u00e4idata.\u00a0What you gonna do. Meil on siin radikaalne vabadus, mis kaasneb palgatusega. Ja asi ei ole
ainult meis v\u00f5i Von Krahlis, kultuur vajab vabakutselisi, kes ei kardaks m\u00f5elda ja asju v\u00e4lja \u00f6elda, kellel oleks tahe ja ka v\u00f5imalus neid teostada. Seet\u00f5ttu on siin majas ka elektron ja nende inimesed, kes soovivad hoolimata k\u00f5igest lihtsalt teha.<\/p>\n
N\u00e4iteks filmi “Pikad paberid” on teinud peamiselt inimesed, kes on t\u00e4ielikult vabakutselised. Anti k\u00fcll kulkast mingi auhind, aga meie naersime selle \u00fcle: et peaks kiiresti uue filmi tegema, et s\u00f5brad saaksid palka.<\/p>\n
Kus sa viie aasta p\u00e4rast oled?\u00a0<\/p>\n
T\u00e4pselt viis aastat tagasi tahtsin minna Inglismaale muusika\u00fclikooli ja n\u00fc\u00fcd olen Von Krahli terrassil. Neljak\u00fcmneselt tahan filmi teha. Need viisteist aastat, mis siia vahele j\u00e4\u00e4vad, on kindlasti seotud selle filmiga.<\/p>\n
Kas sa oled selline mees nagu Mart Sander, kes ise m\u00e4ngib, filmib, lavastab ja teeb ka muusikalise kujunduse?<\/p>\n
Ma tahaksin olla vereringe. Kui sa mulle otsa vaatad, siis sa ei n\u00e4e mu verd, aga ilma selleta mind ei ole. Minu ideaal on kaduda kunsti sisse \u00e4ra. Selle tunde sain ma kunagi muusikast ja n\u00fc\u00fcd otsin ka teatrist seda kadumise v\u00f5imalust. Ma tahan minna m\u00f6\u00f6da sellest isikukultusest. Mina ei ole t\u00e4htis. T\u00e4htis on teos. Aga jah, igast asju tahaks kogu aeg.<\/p>\n
Aga isiklikus elus viie aasta p\u00e4rast?\u00a0<\/p>\n
Hetkel ostame elukaaslase Martaga korterit. Ma ei tea, hetkel on Martal stabiilne kuupalk ja ise tegin korteri jaoks reklaamiotsi. Saame hakkama. Meie valdkonnas on elukaaslane ja tugiv\u00f5rgustik \u00fclioluline.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vaatamata sellele, et oled v\u00e4ga hea basskitarrist, valisid oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks siiski teatritegemise. Mida on sinu valikute t\u00f5ttu muusikamaailm…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9655,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,6991,140,177,6635,959],"class_list":{"0":"post-9654","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-karl-birnbaum","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-teater","17":"tag-teater-muusika-kino","18":"tag-von-krahl"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9654"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9654\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9655"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}