Riigi IT Keskus tegeleb valitsuse ja valitsusasutuste arvutit\u00f6\u00f6kohtade haldamise ja ametikohtade pilvep\u00f5hiseks \u00fcleviimisele, kasutades peamiselt Microsoft 365 komponente.<\/p>\n
Riigi IT Keskuse juhi Ergo Tarsi s\u00f5nul on viimase aasta jooksul Euroopa kolleegidega toimunud arutelusid Euroopa USA IT-infrastruktuurist s\u00f5ltumise \u00fcle ja kas oleks v\u00f5imalik USA pakutavale ka alternatiive kasutada. Praegu sellist head lahendust Tarsi s\u00f5nul olemas ei ole, aga see ei t\u00e4henda, et vaikselt asju ei arendata.<\/p>\n
Eesti kavandab s\u00fcgisel katsetust USA pakkujate vabast lahendusest. “Juhul kui n\u00e4iteks juhtub, et Euroopa ja USA mingitel p\u00f5hjustel, mis on k\u00fcll v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, aga kui Euroopa Liidus otsustatakse, et enam ei usalda Ameerika tooteid, et mis olukorras me siis oleme,” \u00fctles Tars.<\/p>\n
“Sellisel juhul ei ole suurt vahet, kas tegemist on Microsofti, Amazoni v\u00f5i Google’iga. Siis me peaksime vaatama puhtalt Euroopa-p\u00f5hiseid tooteid,” m\u00e4rkis Tars.<\/p>\n
“Seal on kaks aspekti. \u00dcks aspekt on tehnoloogiline aspekt, kuidas teenuse \u00fcles ehitada. Teine aspekt on kasutajas\u00f5bralikkus. Kuidas meie kontekstis riigit\u00f6\u00f6taja saab selle t\u00f6\u00f6kohaga hakkama, olukorras, kus t\u00f6\u00f6kohas ei ole mitte \u00fchtegi talle 20 v\u00f5i 30 aastat juba tuttavat rakendust nagu Excel, Outlook, Powerpoint, Word ja nii edasi. See \u00f5pik\u00f5ver on \u00fcks oluline koht selles testis,” r\u00e4\u00e4kis Tars.<\/p>\n
Milline see katsealternatiiv t\u00e4pselt oleks, praegu veel selge ei ole. “Kas LibreOffice’i- v\u00f5i OpenOffice’i-laadne toode pluss ilmselt Linuxi distributsioon. Windowsi operatsioonis\u00fcsteemi sellel hetkel kasutada ei ole v\u00f5imalik,” m\u00e4rkis Tars.<\/p>\n
Tarsi s\u00f5nul Euroopas \u00fcht sellist lahendust praegu v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatakse, aga see on veel toores. “Me ise usume, et aasta teises pooles on see toodete komplekt nii palju k\u00fcps, et seda saaks hakata juba testima, et kas sellel on pikas vaates jumet v\u00f5i mitte,” \u00fctles Tars.<\/p>\n
Siiski reaalset asendust praegu USA tehnoloogiafirmade pakutavale praegu olemas ei ole.<\/p>\n
“L\u00fchivaates on v\u00e4ga raske leida t\u00e4na sellist terviklikku alternatiivi Microsofti t\u00f6\u00f6kohateenuse toodetele. Ma pean silmas just terviklikust. Kuidas arvuti riistvara ette valmistatakse, kust luuakse kasutaja identiteet, kuidas seda hallatakse ja l\u00f5petades sellega, et kuidas arvutis t\u00f6\u00f6d tehakse. Mis on need kasutajapoolsed n\u00e4htavad t\u00f6\u00f6vahendid. Selles kontekstis on t\u00e4na Microsoft ilmselgelt k\u00f5ige l\u00e4bim\u00f5eldum,” r\u00e4\u00e4kis Tars.<\/p>\n
Pilvep\u00f5hised t\u00f6\u00f6kohad<\/p>\n
RIT ise j\u00e4tkab riigi arvutit\u00f6\u00f6kohtade \u00fcleviimist keskselt juhitud teenusele. “Me oleme viimas \u00fcle k\u00f5iki neid kasutajaid, kes on t\u00e4na meie kliendid ja kes siis koalitsioonilepingu j\u00e4rgselt ja vabariigi valitsuse otsusega peaksid liituma RIT-i arvutit\u00f6\u00f6koha teenusega sellele j\u00e4rgmisel aastal,” \u00fctles Tars.<\/p>\n
Sisuliselt peaks RIT-i hallatud s\u00fcsteemiga liituma k\u00f5ik ministeeriumid ja nende allasutused. Esialgu j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja kaitseministeerium, siseministeerium ja osaliselt v\u00e4lisministeerium, kuna neile kehtivad k\u00f5rgemad turvan\u00f5uded.<\/p>\n
Praeguseks on RIT-i teenusel 53 asutust ja umbes 8500 t\u00f6\u00f6kohta. Pilvep\u00f5hisele teenusele on keskus viinud sellest pisut \u00fcle 7000 kasutaja. Aasta l\u00f5puks, \u00fctles Tars, et RIT-i hallata v\u00f5iks olla 12 500 t\u00f6\u00f6kohta. Kokku v\u00f5iks kahe aastaga RIT-i j\u00f5uda valitsussektori 25 0000 t\u00f6\u00f6kohast 15 000.<\/p>\n
Praegu on \u00fcle tulemas statistikaamet, kohe peale seda sotsiaalkindlustusamet, siis regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium ja selle allasutused, n\u00e4iteks p\u00f5llumajandus- ja toiduamet, kliimaministeerium ja selle keskkonnaamet.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6kohtade pilvep\u00f5hiseks viimine Tarsi s\u00f5nul riigile rahalist kokkuhoidu ei anna, sest j\u00e4tkuvalt tuleb toiimepidevuse tagamiseks alternatiivseid lahendusi p\u00fcsti hoida.<\/p>\n
“Me peame vaatama eriolukordasid. Juhul kui midagi pilvetehnoloogiatega juhtub, kuidas siis hakkama saada. Meil tegelikult on osa kriitilisi komponente h\u00fcbriidsena \u00fcles ehitatud. Me oleme dubleerinud osad asjad maa peale ja osad asjad on pilves,” \u00fctles Tars.<\/p>\n
“Kui oleks 100 protsenti pilvetehnoloogiat kasutus, siis oleks minu hinnangul pilvetehnoloogiad odavamad kui maapealsed tehnoloogiad, sest hinnastamine on samadel p\u00f5him\u00f5tetel, aga maa peal tuleb sul osta ka serveriressurssi juurde,” r\u00e4\u00e4kis Tars.<\/p>\n
Tarsi s\u00f5nul positiivse poole pealt on t\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5imalik kasutada Microsofti koost\u00f6\u00f6keskkondi, h\u00f5lpsamini faile jagada ja pilvep\u00f5hine teenus peaks pidevalt ka olema uuendatud ning turvapaigatud.<\/p>\n
Microsofti serverid, kuhu Eesti andmed j\u00f5uavad, asuvad Tarsi andmetel Euroopas. V\u00f5imalikud reaalsed riskid on seotud Microsofti katkestustega, kuigi ka nende t\u00f5en\u00e4osus ei ole kuigi k\u00f5rge.<\/p>\n
“Me teame, et teenustes on alati katkestused olnud ja j\u00e4\u00e4vad alati olema ka. M\u00f5ned kriitilised komponendid, n\u00e4iteks autentimine, kui on s\u00fcsteem ehitatud niimoodi, et autentimismehhanism on olemas m\u00f5lemal pool, pilves ja maa peal, siis on ka lihtsam pikaajaliste katkestuste puhul see varuvariant k\u00e4ima lasta,” lisas Tars.<\/p>\n
Maksumus<\/p>\n
RIT arvutab \u00fche arvutit\u00f6\u00f6koha aastaseks maksumuseks umbes 2000 eurot kasutaja kohta. Tarsi s\u00f5nul s\u00f5ltuvalt konkreetsest komplektist l\u00e4heb 400 eurot Microsoftile, litsentsi kui ka n\u00f5ustamistasudena. 15 000 t\u00f6\u00f6koha pealt aastas umbes kuus miljonit eurot.<\/p>\n
Kas vabavara kasutamisel oleks see summa v\u00f5imalik kokku hoida? Tars \u00fctles, et pigem mitte. Kindlasti tuleks leida toodetele toe pakkuja ja ka selle eest maksta. Samuti kasvaks k\u00e4sit\u00f6\u00f6 hulk, mida asjadega teha tuleks. Viimaks ka kasutajate toetamine n\u00f5uaks oluliselt rohkem t\u00f6\u00f6d ehk siis ka inimesi, kes seda teeksid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigi IT Keskus tegeleb valitsuse ja valitsusasutuste arvutit\u00f6\u00f6kohtade haldamise ja ametikohtade pilvep\u00f5hiseks \u00fcleviimisele, kasutades peamiselt Microsoft 365 komponente.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96575,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2487,46825,46828,26,27,37,33,35,3239,34,36,31,32,21,10625,498,28,29,2357,19,25,46827,46826,394,24312,23,24,22,325,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-96574","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametnikud","9":"tag-arvutid","10":"tag-arvutitookohad","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-el","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-it","23":"tag-julgeolek","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-microsoft","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-riiig-it-keskus","30":"tag-rit","31":"tag-tarkvara","32":"tag-tookohad","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-valitsus","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115982039955061970","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96574"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96574\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96574"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}