P\u00e4\u00e4steameti ennetust\u00f6\u00f6 osakonna ohutusteadlikkuse eksperdi Tuuli Taaveti s\u00f5nul tasul eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelik olla lahtise tulega k\u00fcttekehadega.<\/p>\n
“Kr\u00f5bedate k\u00fclmakraadidega jahtub tuba kiiremini ja tekib kiusatus ahi tulikuumaks k\u00fctta. Siiski on parem p\u00e4rast hommikust k\u00fctmist lasta k\u00fctteseadmel v\u00e4hemalt kaheksa tundi jahtuda ning \u00f5htul, kui ahi on jahtunud, k\u00fctta uuesti. Nii ei tee ahjule k\u00fctmisega liiga,” selgitas ohutusteadlikkuse ekspert.<\/p>\n
Intensiivne k\u00fctmine muutub Taaveti s\u00f5nul eriti tuleohtlikuks siis, kui k\u00fcttes\u00fcsteem on valesti ehitatud, amortiseerunud v\u00f5i katki. Samuti v\u00f5ib tuleohtikuks muutuda hooldamata k\u00fcttekeha. Ahjust ei tohi ka tuha v\u00e4ljaviimist unustada.<\/p>\n
“Kui toasooja saamiseks on tarvis kasutada elektrilisi puhureid ja radiaatoreid, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning j\u00e4lgida, et seadmetega ei koormataks \u00fcle elektris\u00fcsteemi,” lisas Taavet.<\/p>\n
Taavet s\u00f5nas, et k\u00f5rgete miinuskraadidega k\u00fclmuvad tihtipeale veetorud ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4tunud torude sulatamiseks soovitame leeklambi ja lahtise tule asemel kasutada soojakaableid v\u00f5i soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja j\u00e4lgima, et \u00f5nnetust ei juhtuks. Selleks, et torustik k\u00fclmal ajal ei j\u00e4\u00e4tuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga,” \u00fctles Taavet.<\/p>\n
Lisaks pani Taavet inimeste s\u00fcdametele, et igas kodus peab olema t\u00f6\u00f6korras ja \u00f5igesti paigaldatud suitsuandur ning puit- v\u00f5i gaasik\u00fctteseadmetega kodudes ka t\u00f6\u00f6korras vingugaasiandur.<\/p>\n
Transpordiamet loodab talveks p\u00fcsivat k\u00fclma<\/p>\n
Transpordiameti korrashoiu ja liikluskorralduse \u00fcksuse juhataja Jarmo Vooglaine\u00a0 \u00fctles, et talihooldeks kulub ametil 22 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
“P\u00fcsiv miinuskraad tavap\u00e4raseid talihoolde kulusid ei suurenda, kuna tegemist on komplekshinnaga, mis sisaldab ka lume- ja libeduset\u00f5rjet. Kindlasti aga m\u00f5jutab suurem miinuskraad tehnikakasutust, sealhulgas k\u00fctusekulu, h\u00fcdraulikat ja muud sellist,” s\u00f5nas Vooglaine.<\/p>\n
Vooglaine s\u00f5nul on teehoolduse seisukohalt k\u00f5iges soodsam olukord siis, kui novembris saabuvad p\u00fcsivad miinuskraadid ja lumi ning kui need kevadise soojenemiseni veebruaris v\u00f5i m\u00e4rtsis p\u00fcsivad.<\/p>\n
Keerulisem on aga olukord siis kui temperatuur k\u00f5igub sageli, sajab suur kogus lund v\u00f5i esineb j\u00e4\u00e4vihma ja tuisku.<\/p>\n
“Kui temperatuur p\u00fcsib stabiilselt miinuses, on k\u00fcll v\u00e4hem sula ja sellele j\u00e4rgnevat taask\u00fclmumist, mis tavaliselt tekitab eriti libedaid olusid, kuid pikaajalise k\u00fclmaga kaasnevad teised v\u00e4ljakutsed. N\u00e4iteks v\u00e4ga madalatel temperatuuridel, alla miinus 10 kraadi, v\u00e4heneb oluliselt tavap\u00e4raste libedust\u00f5rjevahendite t\u00f5husus. Sellisel juhul tuleb rohkem kasutada mehaanilist hooldust: sahkamist, lume eemaldamist ja teekatte karestamist,” selgitas Vooglaine.<\/p>\n
Reaalset olukorda teedel j\u00e4lgivad transpordiamet ning selle partnerid ka patrulls\u00f5itude k\u00e4igus.<\/p>\n
Vee puhul on k\u00f5ige hullem<\/p>\n