![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Sirp2026_4_0005__art_r1-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Eeva Park, Hundirattas. J\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Jan Kaus. Toimetanud K\u00e4tlin Kaldmaa ja Hanneleele Kaldmaa. Illustreerinud ja kujundanud Hanneleele Kaldmaa. Hunt, 2025. 68\u00a0lk.<\/p>\n
Kui vahel ka tundub, et kogu maailm on veerlemas \u00fches ja samas oravarattas, on r\u00f5\u00f5m avastada, et leidub ikka neid, kes liiguvad hoopis teistpidi v\u00f5i teises, n\u00e4iteks hundirattas, nagu Eeva Park\u00a0\u2013 tehes \u00f5hus\u00a0\/ tagurpidi\u00a0\/ kolm kukerpalli, vaikselt lootes, et kondid terveks j\u00e4\u00e4vad. Mitte k\u00fcll alati muretult, m\u00f5nigi kord elu eest lidudes, tehes \u00fcha uusi edasis\u00f6\u00f6ste, v\u00f5ttes \u00fcha uuesti hoogu h\u00fcppeks,\u00a0\/ et muuta suunda,\u00a0\/ karata v\u00e4lja roopast,\u00a0\/ \u00fcha kiiremini veerevate rataste alt. Aga kondidki ei l\u00e4he kaotsi, vaid saavad naabri S\u00e4mmile, \u00fchele ja viimasele, kellele neid antakse, kes kaob igal kevadel v\u00e4hemalt n\u00e4dalaks\u00a0\/ ning tuleb tagasi katkise k\u00f5rva ja uhkelt lehviva sabaga.<\/p>\n
Nii veab ka h\u00f5\u00f5guvas Kivim\u00e4e saunas kalana rookimist taluma pidand ja seel\u00e4bi karastund luuletaja v\u00e4lja v\u00e4lkuva m\u00f5\u00f5ga, laksutab hundina hambaid, m\u00e4\u00e4rib valge mustaks, aeglaselt\u00a0\/ t\u00e4ht t\u00e4he haaval\u00a0\/ nagu v\u00f5id leivale\u00a0\u2013 ja seda, mustemast musta ei poeta maha, ei pudista lindudele,\u00a0\/ ei kingi \u00e4ra, ei pleegita valgeks. Ei, seda salajast, alla\u00adandmatut, tumedat hindi- v\u00f5i hundiverd, kokkukuulumist looduse ja loomisega tuksub Eeva Pargi teoste \u00e4ra- ja kaasatundmises \u00fcsna algusest peale, nii ka viimases kogus:<\/p>\n
Kutsusin metsaveerel vennakest,<\/p>\n
h\u00fc\u00fcdsin ja h\u00fc\u00fcdsin ta nime,<\/p>\n
l\u00f5puks ta tuligi,<\/p>\n
karv juba hall, hambad irevil,<\/p>\n
pakkusin haljal teral leiba,<\/p>\n
et hakkaks k\u00e4ima kahel jalal,<\/p>\n
ei kugistaks tukslevaid s\u00fcdameid,<\/p>\n
vend aga haaras v\u00e4itsa hambusse,<\/p>\n
\u00e4sas tagak\u00e4tt k\u00e4paga,<\/p>\n
tormas tagasi tammikusse,<\/p>\n
kappas kaskede vahele,<\/p>\n
kadus soosilmadesse<\/p>\n
urjuhh.<\/p>\n
K\u00f5hedaks v\u00f5tvaid n\u00e4gijalikke ridu v\u00e4lgatab \u201eHundirattas\u201c ikka ja j\u00e4lle, nagu t\u00f5demus: K\u00f5ik me oleme Kassandrad\u00a0\/ K\u00f5ik me seisame Trooja m\u00fc\u00fcridel\u00a0\/ Teades mis on tulemas. Selliseid n\u00e4gijaid, v\u00f5itlejaid, loitsijaid n\u00e4htamatu Trooja m\u00fc\u00fcridel pole kunagi liiga palju; neid, kes m\u00e4rkavad, et taevas tumeneb, et on aeg s\u00fc\u00fcdata l\u00f5kked ja seista \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rvale.<\/p>\n
Tulemas on vabastajad<\/p>\n
vabastama meid<\/p>\n
meie kodudest, p\u00f5ldudest, \u00f5unaaedadest,<\/p>\n
vooditest, ihupesust, pesumasinatest,<\/p>\n
kassidest ja kanadest,<\/p>\n
meie lastest,<\/p>\n
meie jaani\u00f6\u00f6 p\u00e4ikesest ja kuust.<\/p>\n
Eeva Park ei esine k\u00fcll kunagi \u00fcleva prohveti v\u00f5i teadjanaisena, pigem naerab ta sellelaadsed poeedihoiakud k\u00f5lavalt v\u00e4lja. Tema lause k\u00f5ik me oleme Kassandrad k\u00f5lab omalaadselt nukra solidaarsuskuulutusena. Park kogeb k\u00f5ike vahetult, omal nahal, erksa t\u00e4hele\u00adpanelikkuse t\u00f5ttu ehk sekund enne teisi, aga ennek\u00f5ike n\u00fc\u00fcd ja praegu elava inimesena.<\/p>\n
Aga sedagi taipad alles siis, kui nii kipitama hakkab,\u00a0\/ et ka k\u00fclm kompress enam ei aita.<\/p>\n
Saxo Grammaticuse j\u00e4lgedes l\u00e4heb luuletaja poodi nagu lahingusse, kus k\u00e4sik\u00e4es k\u00e4ivad seks, n\u00e4lg ja surm v\u00f5ivad kergesti p\u00f5lvili kukutada nagu Kalevi\u00adpoja p\u00f5rgu v\u00e4raval. Ei, sinna tolmu ei taha ta p\u00f5rmustuda. Aga ka tema rahva pidu on t\u00f5sine asi, kuhu minnakse nagu s\u00f5tta\u00a0\u2013 juba sada ja viisk\u00fcmmend aastat minnakse seda lahingut v\u00f5itma. Me ei naera,\u00a0\/ me seda ei oska. Stress hingeahistuse hapral piiril on s\u00f5navalgus, s\u00e4rav, \u00e4rev, valus valgus, see pole vaikus,\u00a0\/ vaid vaikimine.<\/p>\n
Sellest jalge alla mahtuvast maalapist, tema p\u00fchapaikadest, hiiemetsadest ja kukeseenekohtadest ei tohigi teada iga juhuslik k\u00fclaline, veel v\u00e4hem \u00f5nneotsija. Nii vannutab luuletaja ka hiljuti Eestit k\u00fclastanud ja festivalil \u201eHeadRead\u201c \u00fche t\u00f5mbenumbrina esinenud Briti ajaloolast ja karismaatilist telet\u00e4hte Lucy Worsleyt unustama kogetut nagu lapseea unesid:<\/p>\n
Las me olla saladus<\/p>\n
selles maailmas\u00a0\u2013 kui r\u00e4\u00e4gid, siis r\u00e4\u00e4gi,<\/p>\n
et siin elavad hundid<\/p>\n
ja inims\u00f6\u00f6jad<\/p>\n
ja<\/p>\n
\u00e4ra \u00fctle kellelegi,<\/p>\n
et kevadel on siin k\u00f5ik s\u00f6\u00f6dav<\/p>\n
ja et isegi malts maitseb meil magusalt.<\/p>\n
Sellist virvendavat, valusat \u00f5rnust saab tajuda, veel enam s\u00f5nastada \u00fcksnes keegi, kes on l\u00e4hedalt tundnud valgust ja teab tema mitut nime, kes on omal nahal pidanud kogema karmi \u00fcmberkohanemise protsessi: N\u00fc\u00fcd me l\u00e4heme lahku.\u00a0\/ Ta petab mind,\u00a0\/ r\u00e4ngalt.\u00a0\/ Mu keha enam ei armasta mind.\u00a0\/ K\u00f5ik, mida ta v\u00f5tab, on l\u00f5plikult l\u00e4inud,\u00a0\/ ei aita nutt ega kohtusk\u00e4ik.<\/p>\n
Eeva Pargi luule pole ajas palju muutunud, k\u00fcll aga on \u00fcha selginud talle omane haavatav elujulgus, naeru vahe tera, mis l\u00f5ikab luulet teadmises, et kui pimedus v\u00f5tab maad, v\u00f5tab maa ta vastu, et omadega metsas olles on omad l\u00e4hedal\u00a0\u2013 nagu pillikeelena vastu jalgu v\u00e4risev koer, nagu p\u00f5der, kes tiigikaldal seistes iseenda peegeldust vahib, nagu taevas, mis vaatab vastu iga ilmaga.<\/p>\n
Aga ehk just seesama taevas, mis vaatab vastu iga ilmaga, annabki aimu ilmade paljususest? Ehk ongi inimmeelele just taevas, see nii tavaline ja l\u00f5pmatult paljuilmeline, kaar, mis k\u00f5iki maailmu \u00fchendab? See l\u00e4him, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda, kui muud pole enam j\u00e4\u00e4nud, kui enam ei aita ei nutt ega kohtusk\u00e4ik? Toetudes k\u00f5ige n\u00f5rgematele, neile, kelle tugevuses on piki- ja ristipraod, kuhu vaadates n\u00e4eb ikka veidi kaugemale v\u00e4lgul\u00f6\u00f6kide s\u00fcgavikku\u00a0\u2013 kas pole see ilus haprus, see tuleviku minevik ainus, mis lubab uinuda, \u00e4rgata, olla ja loota?<\/p>\n
Ehk ongi vahel just kummelil\u00f5hnased teated teisest ilmast see,<\/p>\n
mis on nii lihtne,<\/p>\n
et sellest ei oska r\u00e4\u00e4kida,<\/p>\n
suruda s\u00f5nadesse<\/p>\n
seda,<\/p>\n
mida hiljem kogu elu \u00fcha otsid,<\/p>\n
teades, et \u00fchendus on olemas,<\/p>\n
on iga p\u00e4ev,<\/p>\n
on iga tund,<\/p>\n
on igavik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eeva Park, Hundirattas. J\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Jan Kaus. Toimetanud K\u00e4tlin Kaldmaa ja Hanneleele Kaldmaa. Illustreerinud ja kujundanud Hanneleele Kaldmaa.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96674,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,29118,173,34,36,140],"class_list":["post-96673","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eeva-park","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115982716323638220","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96673","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96673"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96673\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96674"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96673"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96673"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96673"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}