{"id":96740,"date":"2026-01-30T08:09:08","date_gmt":"2026-01-30T08:09:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96740\/"},"modified":"2026-01-30T08:09:08","modified_gmt":"2026-01-30T08:09:08","slug":"eestlastel-esinevad-geenivariandid-pohjustavad-ravimite-kuhjumist-kehas-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96740\/","title":{"rendered":"Eestlastel esinevad geenivariandid p\u00f5hjustavad ravimite kuhjumist kehas | Tervis"},"content":{"rendered":"

Eesti geenivaramu andmetel tehtud uuring<\/a> n\u00e4itab, et seni uurimata geenivariandid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ravimite aeglasemat lagundamist ja nende kuhjumist organismis. K\u00f5rvaltoimete oht on suurem neil, kes kasutavad samal ajal mitut ravimit.<\/p>\n

Ravimid ei m\u00f5ju k\u00f5igile inimestele \u00fchtemoodi \u2013\u00a0 osal inimestest tekivad k\u00f5rvaltoimed, teistel ei anna ravi soovitud tulemust. Tartu \u00dclikooli teadlaste ja Kliinikumi ning P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla arstide koost\u00f6\u00f6s avaldatud teadusartikkel n\u00e4itab n\u00fc\u00fcd, et selle p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ravimite ja geenide koosm\u00f5ju.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6s kirjeldatakse esimest korda kliinilise uuringu abil, kuidas varem uurimata geenivariandid m\u00f5jutavad ravimite tegelikku k\u00e4itumist inimese organismis: seda lisaks geneetilise testi p\u00f5hjal ennustatavale toimele.<\/p>\n

Uuring keskendus kahele olulisele maksaens\u00fc\u00fcmile \u2013 nimedega CYP2C19\u00a0ja CYP2D6\u00a0\u2013 mis osalevad ligikaudu 40 protsendis kliinilises kasutuses olevate ravimite lagundamises. Teadlased tuvastasid CYP2C19\u00a0geenis kaks erineva pikkusega puudu olevat DNA l\u00f5iku. Samuti kirjeldasid nad, kuidas need geenimuutused ravimite lagundamist inimese organismis m\u00f5jutavad. Selgus, et nende geenivariantidega inimestel v\u00f5ib ravimite ainevahetus olla oluliselt aeglasem kui oleks tavap\u00e4rane.<\/p>\n

Farmakogenoomika teaduri Kristi Krebsi s\u00f5nul hakkab tavaliselt ravimi sisaldus organismis p\u00e4rast imendumist j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henema. Ometi see uuritud inimestel, kellel puudusid CYP2C19\u00a0geenist DNA l\u00f5igud, sageli nii ei ole. “Leidsime, et neil inimestel ei toimi maksaens\u00fc\u00fcm ning ravim ei lagune ootusp\u00e4rasel kiirusel, vaid v\u00f5ib organismi kuhjuda. See t\u00e4hendab olenevalt ravimit\u00fc\u00fcbist ravimi toime halvenemist v\u00f5i suuremat k\u00f5rvaltoimete riski isegi tavap\u00e4raste ravimiannuste juures,” selgitas Krebs.<\/p>\n

Geneetilisest testist \u00fcksi ei piisa<\/p>\n

Uuring t\u00f5i veel esile, et ainu\u00fcksi geneetiline test ei pruugi alati anda aimdust ens\u00fc\u00fcmi tegelikust aktiivsusest inimese kehas. Teadlased n\u00e4itasid, et ravimite lagundamist v\u00f5ivad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutada ka mittegeneetilised tegurid. “Meie uuring selgitab, et ens\u00fc\u00fcmide t\u00f6\u00f6d v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada ka erinevate ravimite samaaegne kasutamine, aga rolli m\u00e4ngivad ka haigused ja elustiil,” \u00fctles Kristi Krebs.<\/p>\n

Uuringust selgus, et ens\u00fc\u00fcme p\u00e4rssivate ravimite kooskasutamine aeglustas ravimite lagundamist ka neil inimestel, kelle geneetiline profiil viitab muidu tavap\u00e4rasele ainevahetusele. See t\u00e4hendab, et isegi sama geneetilise taustaga inimestel v\u00f5ib ravimi toime ja ohutus olla v\u00e4ga erinev: s\u00f5ltuvalt sellest, milliseid teisi ravimeid nad samal ajal kasutavad. Selliste koostoimete arvestamine v\u00f5imaldab uuringu autorite s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rata ravimeid t\u00e4psemalt ja v\u00e4hendada ootamatute k\u00f5rvaltoimete riski.<\/p>\n

Graafikul on n\u00e4ha erinevusi ravimi tasemes organismis korduval manustamisel maksaens\u00fc\u00fcmide tavap\u00e4rase toimimise korral ja uuringus kirjeldatud geenivariantidest tingitud aeglasemal toimimisel. Autor\/allikas: Krebs et al. 2026<\/p>\n

Kuidas k\u00e4ituvad ravimid?<\/p>\n

Uuringus osales 114 geenidoonorit, kellel esinesid uued v\u00f5i seni v\u00e4he kirjeldatud geenivariandid. Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kliiniline proviisor ja uuringu kaasautor Jana Lass kirjeldas, et osalejatele manustati Tartu \u00dclikooli Kliinikumis v\u00f5i P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas arstide j\u00e4relevalve all v\u00e4ikestes kogustes kahte laialdaselt kasutatavat ravimit: mao happesust alandavat ravimit omeprasooli, millega hinnati CYP2C19 aktiivsust, ning s\u00fcdameravimit metoprolooli, millega m\u00f5\u00f5deti CYP2D6\u00a0aktiivsust.<\/p>\n

“Kahe ravimi ja nende lagundamisel tekkivate ainete sisaldust veres m\u00f5\u00f5deti k\u00fcmnel ajahetkel, mis v\u00f5imaldas t\u00e4pselt hinnata ens\u00fc\u00fcmide tegelikku aktiivsust organismis,” selgitas Lass.<\/p>\n

Eesti Geenivaramu juhi ja uuringu kaasautori professor Lili Milani s\u00f5nul poleks uuringu tegemine olnud v\u00f5imalik ilma geenidoonorite p\u00fchendumuse ja valmisolekuta teadust\u00f6\u00f6sse panustada. “Meie eesm\u00e4rk ei olnud lihtsalt kirjeldada uusi geenivariante, vaid m\u00f5ista, millist m\u00f5ju need inimese kehas p\u00e4riselt avaldavad,” lisas ta.<\/p>\n

Eesm\u00e4rk j\u00f5uda t\u00e4psema ja ohtuma ravini<\/p>\n

Teadlaste hinnangul aitavad uuringust saadud teadmised tulevikus paremini kohandada ravimiannuseid ja v\u00e4hendada k\u00f5rvaltoimeid. “Meie lootus on, et kui neid teadmisi hakatakse tulevikus tervishoius kasutama, saab inimesi paremini ravida,” \u00fctles Lili Milani.<\/p>\n

K\u00f5igil geenidoonoritel on juba praegu v\u00f5imalik tutvuda oma CYP2C19\u00a0geeni aktiivsusega Minu Geenivaramu<\/a> portaalis. Samuti on t\u00f6\u00f6s portaali tulemuste uuendamine, et v\u00e4rskelt kirjeldatud geenivariandid j\u00f5uaksid l\u00e4hiajal ka geenidoonoriteni. Teadlased r\u00f5hutavad, et uuring ei t\u00e4henda, et inimesed peaksid ise oma ravi muutma. “Raviskeemi puudutavad otsused tuleb alati teha koost\u00f6\u00f6s arstiga,” t\u00f5des Milani.<\/p>\n

Selleks, et uute geenivariantide testimine j\u00f5uaks v\u00f5imalikult h\u00f5lpsalt tervishoius\u00fcsteemi igap\u00e4evapraktikasse, tutvustasid t\u00f6\u00f6 autorid oma tulemusi aegsasti ka farmokogeneetiliste testide pakkujatele Eestis.\u00a0<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas npj Genomic Medicine<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti geenivaramu andmetel tehtud uuring n\u00e4itab, et seni uurimata geenivariandid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ravimite aeglasemat lagundamist ja nende kuhjumist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96741,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,1863,46877,11350,21,46598,28,29,17705,19,574,25,4385,46878,2424,3827,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-96740","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dna","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-geenid","19":"tag-geenidoonorid","20":"tag-geenivaramu","21":"tag-headlines","22":"tag-kristi-krebs","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-lili-milani","26":"tag-news","27":"tag-perh","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-ravimid","30":"tag-ravimidoos","31":"tag-tartu-ulikool","32":"tag-tartu-ulikooli-kliinikum","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96740","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96740"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96740\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96741"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96740"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96740"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96740"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}