{"id":96789,"date":"2026-01-30T09:04:08","date_gmt":"2026-01-30T09:04:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96789\/"},"modified":"2026-01-30T09:04:08","modified_gmt":"2026-01-30T09:04:08","slug":"asi-ja-parmas-keerulisemad-juhtumid-voiks-alata-kohe-ringkonnakohtust-uudised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96789\/","title":{"rendered":"Asi ja Parmas: keerulisemad juhtumid v\u00f5iks alata kohe ringkonnakohtust | uudised"},"content":{"rendered":"

20. jaanuari riigikogu \u00f5iguskomisjoni istungil oli teemaks prokuratuuri t\u00f6\u00f6korraldus ja toimimine, kus arutelu kitsam teravik oli endiste k\u00f5rgete politseijuhtide \u00f5igeksm\u00f5istmisega l\u00f5ppenud kohtuprotsessil. Teiste seas osalesid komisjoni istungil justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, riigi peaprokur\u00f6r Astrid Asi ning endine peaprokur\u00f6r ja praegune Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas. ERR avaldab allpool avalikult k\u00e4ttesaadava 16-lehek\u00fcljelise istungi protokolli t\u00e4ismahus ja toob eelnevalt v\u00e4lja m\u00f5ned nopped huvitavamatest arvamusavaldustest.<\/p>\n

K\u00f5nekaid seisukohti protokollist:<\/p>\n

– Endine riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas leidis, et tihti on j\u00f5ukate ja m\u00f5juv\u00f5imsate inimeste taga ja nende palgal advokaadib\u00fcrood ning kommunikatsiooniettev\u00f5tted, kes saavad selle eest alalist sissetulekut. Selle kaudu on tihti v\u00f5imalik kujundada \u00f5iguslikku ruumi, milleks riik ei pruugi olla v\u00f5imeline.<\/p>\n

– Parmase arvates v\u00f5iks kaaluda, et olulised ja kaalukad asjad ei peakski \u00fcldse algama esimese astme kohtust, vaid kohe ringkonnakohtust, kus oleks koheselt kohtunike kolleegium.<\/p>\n

– Praegune riigi peaprokur\u00f6r Astrid Asi\u00a0leiab, et prokuratuur peaks siiski ise kriitilisemalt vaatama sellele otsa, mida tuleks vaidlustada ja mida mitte. Ta on n\u00f5us ideega, et keerulisemate asjade puhul v\u00f5iks alustada teisest astmest ehk ringkonnakohtust.<\/p>\n

– Justiits- ja digiministrile Liisa Pakostale on s\u00fcmpaatne vandeadvokaat Paul Kerese kunagine idee, mille kohaselt v\u00f5iks prokuratuur keerulisemate ja eriteadmisi n\u00f5udvate juhtumite puhul v\u00f5i ka kasvanud t\u00f6\u00f6koormuse ajal osta riiklikku s\u00fc\u00fcdistusfunktsiooni sisse advokaatidelt.<\/p>\n

– Astrid Asi t\u00f5i v\u00e4lja prokuratuuriseaduse muutmise vajaduse ja ettepaneku, et prokur\u00f6ridel v\u00f5iks olla pikem katseaeg, kui on tavap\u00e4rane avaliku teenistuse seaduses s\u00e4testatud katseaeg.<\/p>\n

…<\/p>\n

\u00d5iguskomisjoni esimees Madis Timpson s\u00f5nas sissejuhatuseks, et komisjonil on olnud tavaks kutsuda \u00fchiskonda oluliselt puudutavate teemade esinemisel komisjoni teemaga seotud isikud ja valdkonna institutsioonide esindajad. Arutelu teema t\u00f5usetus t\u00e4psemalt hiljutisest politseijuhtide kohtuasjast. Esimees r\u00f5hutas samas, et j\u00f5ustunud kohtuotsuse<\/a> sisu ei hakka komisjon kuidagi \u00fcmber kirjutama ega arvustama, pigem peaks prokuratuur selgitama toimunut enda t\u00f6\u00f6korralduslikust vaatest. Eesm\u00e4rgiks on see, et sarnaseid olukordi saaks edaspidi viia miinimumini.<\/p>\n

…<\/p>\n

Peeter Ernits k\u00fcsis Andres Parmaselt, kas [tollane] peaprokur\u00f6r kiitis s\u00fc\u00fcdistuse esitamise [endistele k\u00f5rgetele politseijuhtidele] heaks. Lisaks, kas tema hinnangul oli t\u00f5endeid selleks piisavalt, arvestades, et kohtute hinnangul t\u00f5endeid ei olnud.<\/p>\n

Andres Parmas vastas esimesele k\u00fcsimusele eitavalt ning selgitas, et prokuratuuri t\u00f6\u00f6korraldus ei n\u00e4e v\u00e4lja selline, et peaprokur\u00f6r peab s\u00fc\u00fcdistuse heaks kiitma v\u00f5i kinnitama. Arutelu asja tehiolude, sh t\u00f5endite \u00fcle toimus kriminaalmenetluse alustamise otsustamise faasis, kus mh k\u00fcsiti toonase justiitsministri palvel t\u00e4iendavat arvamust teiselt prokur\u00f6rilt.<\/p>\n

Parmas r\u00f5hutas, et kohus ei ole \u00f6elnud, et t\u00f5endeid ei ole. Kohus leidis, et ka esitatud t\u00f5endite valguses ei vasta selline k\u00e4itumine kuriteokoosseisule. Lisaks tuleb m\u00e4rkida, et osa olulisi t\u00f5endeid (sh Kapo julgeolekuvestluste materjale) ei v\u00f5tnud maakohus menetluslikel p\u00f5hjustel vastu. Arvestades selle asja m\u00f5ju avalikkusele ning seda, mida endised s\u00fc\u00fcdistatavad on ise v\u00e4lja toonud, oleks nende t\u00f5endite sisuga tutvumiseks oluline tutvuda kriminaalasja materjalidega.<\/p>\n

…<\/p>\n

Lea Danilson-J\u00e4rg uuris, kas asja menetlemise k\u00e4igus n\u00e4hti materjalide hulgas ka selliseid t\u00f5endeid v\u00f5i argumente, mis pigem n\u00e4itasid seda, et s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks ei ole p\u00f5hjust ning kas neid kaaluti ja v\u00f5eti arvesse.<\/p>\n

Andres Parmas t\u00f5i esile, et kaitse poolt toodi \u00f5igustavate argumentidena v\u00e4lja n\u00e4iteks see, et on veel mitmeid ametnikke, kes on sarnasel viisil roteerunud ning on k\u00fcsitav, miks nende puhul ei toimu kriminaalmenetlust. P\u00f5hjus, miks nende puhul ei alustatud menetlust, seisnes selles, et nad ei olnud esitanud pensioniavaldust v\u00f5i siis leiti, et tegemist ei olnud \u00fcksnes n\u00e4ilise rotatsiooniga. Prokuratuur hindas neid asjaolusid ning leidis, et need juhtumid on erinevad.<\/p>\n

Andres Parmas. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

…<\/p>\n

Varro Vooglaid uuris [endise] peaprokur\u00f6ri hinnangut varem korduvalt k\u00f5lanud ning viimasel ajal n\u00e4iteks vandeadvokaat Andri Rohtla poolt esile toodud ettepanekule<\/a>, mille kohaselt v\u00f5iks kaaluda prokuratuuri edasikaebe\u00f5iguse piiramist juhul, kui esimeses kohtuastmes on isik juba \u00f5igeks m\u00f5istetud. Seda v\u00e4hemalt \u00fcldjuhul, n\u00e4iteks lubades seda siiski kitsalt m\u00e4\u00e4ratud tingimustel ja t\u00f5esti raskete eksimuste puhul. \/…\/ Vooglaid s\u00f5nas, et vaadates kriminaalmenetluse problemaatikat \u00fcldisemalt, tundub selline ettepanek m\u00f5istlik. Arvestades ka seda, et isiku ja riigi disproportsioon oma v\u00f5imekuses on niiv\u00f5rd suur ning see annaks isikutele v\u00e4hemalt selle eelise, et kui esimeses kohtuastmes on juba tuvastatud m\u00f5istlik kahtlus, siis rohkem menetlust ei pikendata.<\/p>\n

Andres Parmas m\u00e4rkis esmalt disproportsiooni osas, et see v\u00f5ib t\u00f5esti olla v\u00e4ga suur, kuid tihti on hoopis eraisikud oluliselt v\u00f5imsamad kui riik. N\u00e4iteks on tihti j\u00f5ukate ja m\u00f5juv\u00f5imsate inimeste taga ja nende palgal advokaadib\u00fcrood ning kommunikatsiooniettev\u00f5tted, kes saavad selle eest alalist sissetulekut. Selle kaudu on tihti v\u00f5imalik kujundada \u00f5iguslikku ruumi, milleks riik ei pruugi olla v\u00f5imeline.<\/p>\n

Varro Vooglaid kommenteeris, et selline v\u00f5imekus puudutab \u00fcksnes umbes 1 protsenti inimestest, kuid 99 protsendi inimeste puhul on see ikkagi teistpidi.<\/p>\n

Andres Parmas vastas seej\u00e4rel edasikaebe\u00f5iguse piiramise ettepaneku osas, et sellest on kirjutanud ka Norman Aas, kes leidis, et omal ajal see ei olnud p\u00f5hjendatud, kuid n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks juba olla, kuna meie \u00f5iguskord on piisavalt valmis ja stabiilne. \/…\/ Parmas sellist piirangut ei poolda ning ei leia, et see oleks Eestis p\u00f5hjendatud. Tema hinnangul tuleks selles osas olla pigem v\u00e4ga ettevaatlik, pidades silmas ka seda, mis on m\u00f5ningates kaalukates ja suurtes asjades kohtumenetluse raames juhtunud, kus esimese astme kohtus on olnud \u00f5igeksm\u00f5istev otsus. N\u00e4iteks v\u00f5iks kaaluda hoopis seda, et olulised ja kaalukad asjad v\u00f5ib olla ei peakski \u00fcldse algama esimese astme kohtust, vaid kohe ringkonnakohtust, kus oleks koheselt kohtunike kolleegium.<\/p>\n

…<\/p>\n

Varro Vooglaid viitas Margus Kurmi artiklile<\/a>, milles autor avaldas seisukohta, et prokuratuur tuleks laiali saata. Artikli kokkuv\u00f5tvas osas toodi ettepanek, et likvideerida tuleks riigiprokuratuur, j\u00e4tta seejuures alles ringkonnaprokuratuurid ning allutada need justiits- ja digiministeeriumile. See tagaks selgelt, kes vastutab, mh ka poliitilises plaanis, nende probleemide eest seonduvalt prokuratuuri tegevusega. Vooglaid k\u00fcsis, kuidas suhtub justiits- ja digiminister sellesse ettepanekusse.<\/p>\n

Liisa Pakosta vastas, et temale on s\u00fcmpaatsem m\u00f5ned aastad tagasi \u00d5igusteadlaste P\u00e4evadel k\u00f5lanud vandeadvokaat Paul Kerese idee, mille kohaselt v\u00f5iks prokuratuur keerulisemate ja eriteadmisi n\u00f5udvate juhtumite puhul v\u00f5i ka kasvanud t\u00f6\u00f6koormuse ajal osta riiklikku s\u00fc\u00fcdistusfunktsiooni sisse advokaatidelt. Seejuures tuleks pidada silmas huvide konflikti v\u00e4ltimist. See v\u00f5imaldaks mh v\u00f5rrelda kvalifikatsiooni, t\u00f6\u00f6meetodeid ning riigi ja erasektori toimimist. Minister m\u00f6\u00f6nis, et see ettepanek tollal suurt vastuv\u00f5ttu ei leidnud, kuid see suund v\u00f5iks olla \u00fcks nendest, mida v\u00e4hemalt kaaluda. Sellise v\u00f5imaluse loomine oleks aga niiv\u00f5rd ulatuslik ja p\u00f5hjalik muudatus, et k\u00e4esolev Riigikogu koosseis seda kindlasti menetleda ei j\u00f5uaks.<\/p>\n

<\/p>\n

…<\/p>\n

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema on j\u00e4tkuvalt seda meelt, et prokuratuuri edasikaebe\u00f5igus on praegusel kujul liiga avar. Kui l\u00e4htuda eeldusest, et isiku v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista ainult juhul, kui tema s\u00fc\u00fc on t\u00f5endatud v\u00e4ljaspool m\u00f5istlikku kahtlust, siis mis v\u00f5iks olla selgem t\u00f5endus selle kohta, et s\u00fc\u00fcd ei ole t\u00f5endatud v\u00e4ljaspool m\u00f5istlikku kahtlust, kui see, et kohus on esimeses astmes teinud \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse. Ta r\u00f5hutas, et tema hinnangul on juba esimese astme selline otsus arvestatav, kuna valdava osa inimeste puhul on siiski selge ja suur disproportsioon \u00fcksikisiku ja riigi v\u00f5imekuse ja ressursside vahel kriminaalmenetluses oma \u00f5iguste eest seismisel.<\/p>\n

Astrid Asi vastas, et \u00fcldist edasikaebe\u00f5iguse piiramist tema ei toeta. Ta t\u00f5i statistikana esile, et eelmisel aastal esitati 15 kassatsiooni ning umbes 40 apellatsiooni. Siinkohal tuleb arvestada, et need numbrid ei puuduta \u00fcksnes \u00f5igeksm\u00f5istvaid otsuseid, vaid apellatsioone on esitatud erinevatel p\u00f5hjustel, n\u00e4iteks kui ei olda n\u00f5us karistusega. \u00d5igeksm\u00f5istmiste arv oli eelmisel aastal isikute vaates alla 40, samas kui s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisi oli isikute suhtes \u00fcle 6000. Need otsused, mida prokuratuur vaidlustab, on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4ike osa ning seet\u00f5ttu ei ole n\u00e4ha, et ressursi vaatest oleks siin v\u00f5itu \u00fcht- v\u00f5i teistpidi.<\/p>\n

Asi n\u00f5ustus, et prokuratuur peaks siiski ise kriitilisemalt vaatama sellele otsa, mida tuleks vaidlustada ja mida mitte. Nagu eelnevalt esile toodud, arutatakse juhtkonnas, kuidas seda sisemiste protsessidega paremaks teha. Ta r\u00f5hutas veel, et on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga n\u00f5us selle ideega, et keerulisemate asjade puhul v\u00f5iks alustada teisest astmest ehk ringkonnakohtus.<\/p>\n

…<\/p>\n

Astrid Asi m\u00e4rkis prokuratuuriseaduse osas, et juba tema eelk\u00e4ijad on teinud mitmeid muudatusettepanekuid prokuratuuriseaduse muutmiseks ning peamiselt ongi need suunatud olnud sellele, et prokuratuuril oleks ise v\u00f5imalik oma kvaliteediga efektiivsemalt tegeleda. Kuna vastutav minister on v\u00f5tnud need seadusemuudatused n\u00fc\u00fcd eest vedada, saavad need loodetavasti n\u00fc\u00fcd kiiremini liikuma.<\/p>\n

Ta t\u00f5i olulisemate muudatusettepanekutena esile n\u00e4iteks pikema katseaja prokur\u00f6ridele, kui on tavap\u00e4rane avaliku teenistuse seaduses s\u00e4testatud katseaeg. Prokuratuuri ettepaneku kohaselt oleks katseaeg prokur\u00f6ri abile \u00fcks aasta ning ringkonnaprokur\u00f6rile ja riigiprokur\u00f6rile kaks aastat. P\u00f5hjus seisneb selles, et menetlused on siiski pikad ning tavap\u00e4rase katseaja jooksul ei ole v\u00f5imalik piisavalt hinnata prokur\u00f6ri v\u00f5imeid ja vastavust ootustele. Ettepaneku kohaselt pikema aja jooksul oleks v\u00f5imalik seda j\u00e4lgida ning vajadusel teha korrektuure. Samuti puudutab \u00fcks muudatusettepanek v\u00f5imalust suunata prokur\u00f6ri atesteerimisele, et hinnata tema sobivust prokur\u00f6ri t\u00f6\u00f6le, kui on p\u00f5hjust kahelda tema kvalifikatsioonis ning juhul, kui konkurssi komisjon tuvastab, et inimene ei ole kvalifitseeritud, siis oleks v\u00f5imalus inimene prokur\u00f6ri t\u00f6\u00f6st ka vabastada. T\u00e4na sellist alust t\u00f6\u00f6st vabastamiseks ei ole, kuna sisuliselt on see v\u00f5imalik vaid l\u00e4bi distsiplinaarmenetluse.<\/p>\n

…<\/p>\n

Kogu protokoll t\u00e4ismahus j\u00e4rgnevalt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"20. jaanuari riigikogu \u00f5iguskomisjoni istungil oli teemaks prokuratuuri t\u00f6\u00f6korraldus ja toimimine, kus arutelu kitsam teravik oli endiste k\u00f5rgete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96790,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[40091,13481,26,27,37,33,35,46898,34,36,31,32,21,28,29,19,25,9402,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-96789","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andres-parmas","9":"tag-astrid-asi","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-endiste-politseijuhtide-kohtuasi","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-riigikogu-oiguskomisjon","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115983251111673515","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96789","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96789"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96789\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96790"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96789"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96789"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96789"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}