Venemaa desinformatsioon on Eesti julgeoleku \u00fcks keskseid probleeme, kuid seda on keeruline v\u00f5rrelda teiste ohtudega. Venemaa s\u00f5da Ukrainas seab kahtluse alla Eesti jaoks olulised rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tted, h\u00e4vitab inimelusid ja taristut ning traumatiseerib terveid p\u00f5lvkondi. V\u00e4\u00e4rinfo tegutseb teisel tasandil: selle eesm\u00e4rk on halvata l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondade otsustus- ja tegutsemisv\u00f5ime, seda nii demokraatlikes protsessides, transatlantilises suhtluses kui ka Ukraina toetamise k\u00fcsimuses.<\/p>\n
Venemaa kasutab j\u00e4tkuvalt k\u00f5iki v\u00f5imalikke vahendeid, et Eestit ning teisi Euroopa riike \u00f5\u00f5nestada. Moskva desinformatsiooni eesm\u00e4rk on nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas v\u00f5imendada juba olemasolevaid \u00fchiskondlikke ja poliitilisi pingeid, algatades ise suhteliselt harva t\u00e4iesti uusi meedias levitatavaid narratiive. Venemaa tegevuse edukus ei ole aga ette m\u00e4\u00e4ratud \u2014 see s\u00f5ltub suuresti sellest, kui t\u00f5husalt suudame ennetada sisepoliitilisi probleeme ja kui v\u00e4he j\u00e4tame ruumi Venemaa v\u00f5imalusele meie haavatavusi \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt anal\u00fc\u00fcsin Venemaa desinformatsiooni kujunemist NSV Liidu aegsetest narratiividest t\u00e4nase hirmu k\u00fclvamiseni. Samuti k\u00e4sitlen peamisi Venemaa poolt Eestis levitatavaid s\u00f5numeid \u2014 nii neid, mida ta olemasolevast infov\u00e4ljast v\u00f5imendab, kui ka neid, mida ta ise algatab, n\u00e4iteks 9. mai s\u00fcndmuste kontekstis.<\/p>\n
\u201eVana hea\u201c fa\u0161isminarratiiv<\/p>\n
Balti riigid on Kremlist l\u00e4htuva desinformatsiooni ja propaganda vanad sihtm\u00e4rgid. Venemaa on p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5jutada Eesti infov\u00e4lja ning kujundada nii l\u00e4\u00e4ne kui ka Venemaa elanike arusaamu Eestist juba \u00fcle 80 aasta. N\u00f5ukogude v\u00e4\u00e4rinfo ja propaganda toetus peamiselt veenmisele (persuasion), keskendudes eesk\u00e4tt teise maailmas\u00f5ja s\u00fcndmustele. Kreml p\u00fc\u00fcdis kohalikke elanikke, l\u00e4\u00e4nt ja NSV Liidu elanikke uskuma panna, et Balti riigid liitusid 1940. aasta juunis NSV Liiduga vabatahtlikult. Propagandanarratiivi oluliseks osaks kujunes metsavendade kujutamine<\/a>: Moskva v\u00e4itel ei olnud nad okupatsiooni vastu seisvad vabadusv\u00f5itlejad, vaid \u201efa\u0161istid\u201c.<\/p>\n Kuigi Venemaa president Boriss Jeltsin l\u00f5petas eestlaste igap\u00e4evase fa\u0161istideks s\u00f5imamise, elustus see narratiiv uuesti Venemaa liidri Vladimir Putini v\u00f5imuletulekuga. T\u00e4nap\u00e4evalgi kirjeldab Venemaa juhtkond \u201efa\u0161istidena\u201c k\u00f5iki, kes ei nooguta Moskva m\u00e4ngureeglitele kaasa. Sel viisil t\u00f5lgendab Venemaa fa\u0161istlikuna Ukraina rahvuss\u00fcmboleid, Euromaidani liikumist ning on \u00f5igustanud t\u00e4iemahulist sissetungi vajadusega \u201edenatsifitseerida\u201c Ukrainat. Eesti kontekstis r\u00e4\u00e4gib Venemaa fa\u0161ismi kaudu \u00f5igeks NSV Liidu okupatsiooni ja t\u00e4nast agressiivset v\u00e4lispoliitikat ning v\u00e4ljendab rahulolematust Eesti riigi sise- ja v\u00e4lispoliitiliste otsuste suhtes. N\u00e4iteks alustas Venemaa fa\u0161isminarratiividel p\u00f5hinevat infokampaaniat Kaja Kallase suhtes, kui viimane teatas oma kandidatuurist ELi v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja kohale.<\/p>\n Kui varasemalt s\u00fc\u00fcdistas Venemaa fa\u0161ismis eesk\u00e4tt Poola, Ukraina ja Balti riikide juhte, siis alates t\u00e4iemahulisest sissetungis on narratiivi laiendatud ka l\u00e4\u00e4ne poliitikute ja ametnike diskrediteerimiseks. N\u00e4iteks spekuleeris<\/a> Putin Vladivostokis peetud k\u00f5nes 2022. aastal, et ELi v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja Josep Borrell \u201eoleks k\u00fcllap olnud [Hispaania] fa\u0161istide poolel, kui ta oleks elanud 1930. aastatel\u201c, arvestades ELi tugevat toetust \u201efa\u0161istidele\u201c Kiievis.<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4evalgi kirjeldab Venemaa juhtkond \u201efa\u0161istidena\u201c k\u00f5iki, kes ei nooguta Moskva m\u00e4ngureeglitele kaasa.<\/p>\n<\/blockquote>\n V\u00e4hestes riikides on teine maailmas\u00f5da t\u00e4naseni kollektiivses m\u00e4lus nii keskse koha h\u00f5ivanud kui Venemaal. Seet\u00f5ttu on Venemaa propagandanarratiividele omane pidev tagasip\u00f6\u00f6rdumine ajaloo juurde, h\u00e4gustades piiri mineviku ja oleviku vahel ning r\u00f5hutades, justkui oleks Venemaa olnud alati naaberriikidest l\u00e4htuvate ohtude sihtm\u00e4rk. Nendes narratiivides on fa\u0161ismi ja natsismi t\u00e4hendused p\u00f5imunud ning natsism lahti \u00fchendatud selle tegelikest ajaloolistest juurtest. Vene propagandist Vladimir Solovjov leiab, et natsism ei t\u00e4henda mitte \u00fcksnes antisemitismi, vaid ka russofoobiat, mist\u00f5ttu on Solovjovi s\u00f5nul \u201esuurimad natsid\u201c juudid ise. Seejuures p\u00fc\u00fcab Venemaa juhtkond kaudselt \u00fchendada omavahel juudi p\u00e4ritolu Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i Adolf Hitleriga, kes Venemaa valev\u00e4idete kohaselt oli samuti juut. Fa\u0161isminarratiiv on Venemaa jaoks mugav t\u00f6\u00f6riist, sest see v\u00f5imaldab \u00fcheaegselt delegitimiseerida sihtriike ja r\u00f5hutada Venemaa enda heroilist kollektiivset m\u00e4lu.<\/p>\n Alates 2019. aastast on taas v\u00f5imust v\u00f5tnud igivana narratiiv, mille kohaselt pole Balti riigid suver\u00e4\u00e4nsed, vaid pelgalt Washingtoni ja Br\u00fcsseli k\u00e4piknukud. Narratiivi kohaselt on NATO \u201efa\u0161istlik\u201c organisatsioon.<\/a> Tihtipeale kasutatakse desinformatsiooni koos k\u00fcber- ja sabotaa\u017eir\u00fcnnakutega, et neid toetada. Venemaa k\u00fcberr\u00fchmitus Killnet, mis on tuntud poliitiliselt motiveeritud ummistusr\u00fcnnakute (DDoS) korraldamise poolest, reageeris 2022. aastal Eesti otsusele paigutada N\u00f5ukogude T-34 tank Narva avalikust ruumist muuseumisse. RIA teatel p\u00fc\u00fcdsid Vene h\u00e4kkerid v\u00f5tta ummistusr\u00fcnnakutega maha ID-kaardi abiportaali id.ee, kuhu tipphetkel saadeti sekundis \u00fcle 80 000 pahatahtliku p\u00e4ringu. Enamik r\u00fcnnakukatseid j\u00e4igi aga katseteks. CERT-EE toonase juhi T\u00f5nu Tammeri s\u00f5nul<\/a> on DDoS r\u00fcndeid v\u00f5rdlemisi lihtne korraldada. Venemaa r\u00fchmitused p\u00fc\u00fcavad seekaudu \u00f5\u00f5nestada riigi mainet ning inimeste usaldust ettev\u00f5tete ja asutuste vastu. Venemaa ei taha seekaudu k\u00fclvata hirmu vaid Balti riikides, vaid kaudselt m\u00f5jutada ka teisi NATO riike ja nende otsustusprotsessi.<\/p>\n Terav j\u00f5ud kui t\u00f6\u00f6riist<\/p>\n Viimasel k\u00fcmnendil on Venemaa desinformatsioon liikunudki veenmiselt \u00fcha enam sihtriikide l\u00f5hestamisele (disrupt). Uued narratiivid ei ole tingimata venemeelsed, kuid teenivad kaudselt Venemaa strateegilisi eesm\u00e4rke: tekitavad kaost ja hirmu, mille najalt viia ellu oma v\u00e4lispoliitilisi eesm\u00e4rke. Narratiivid v\u00f5imendavad hirme v\u00e4hemuste suhtes ning kujutavad Euroopat ebamoraalse ja allak\u00e4ivana. N\u00e4iteks levitati Eestis 2010. aastate teisel poolel narratiivi dekadentlikust Rootsist, kus v\u00f5imutsevad seksuaalv\u00e4hemused, feministid ja migrandid. Sel viisil asetab Venemaa vastamisi \u201etraditsioonilisi, kristlike v\u00e4\u00e4rtusi\u201c austava Venemaa \u201emoraalselt korrumpeerunud\u201c Euroopaga, andes k\u00f5lapinda \u00e4\u00e4rmuslikele liikumistele ja tekitades nostalgiat NSV Liidu suhtes.<\/p>\n Venemaa ei keskendu enam otseselt venemeelsete narratiivide lendu laskmisele, sest need ei ole osutunud sihtriikides kuigi m\u00f5jusaks. Eriti ilmnes see Ukrainas: s\u00f5ja alguses levitas Moskva peamiselt venemeelseid narratiive, kuid v\u00e4hese edu t\u00f5ttu suunas ta peagi fookuse Ukraina riiki \u00f5\u00f5nestavatele v\u00e4idetele. Venemaa s\u00f5da Ukrainas on m\u00f5jutanud narratiivide levikut ka Euroopas, sest Venemaa peamine eesm\u00e4rk on n\u00fc\u00fcd v\u00e4\u00e4rata ELi liikmesriikide toetust Ukrainale.<\/p>\n Hirmutavate ja \u00f5\u00f5nestavate uskumustega p\u00fc\u00fctakse k\u00fclvata l\u00e4\u00e4ne poliitilistes ringkondades segadust ja ebakindlust. Selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib l\u00e4\u00e4s oma otsustes minetada strateegilised, pikaajalised julgeolekuhuvid ning l\u00e4htuda paanikast ja hirmust. N\u00e4iteks on viimastel aastatel levitatud Ukraina p\u00f5genike<\/a> vastaseid narratiive: et tegu on \u201erikaste\u201d, \u201et\u00e4namatute\u201d ukrainlastega, kes \u201ekallites kuurortides puhates\u201c polegi s\u00f5ja p\u00e4risohvrid. Nagu DDoS r\u00fcnnakutegagi, p\u00fc\u00fctakse lisaks ukrainlaste diskrediteerimisele n\u00e4idata l\u00e4\u00e4neriikide valitsusi saamatutena: Eestis levitatakse kirjeldust, kuidas tegu on eba\u00f5nnestunud riigiga<\/a>, seades k\u00fcsimuse alla Eesti valitsuse poliitilised otsused ja \u00fcle\u00fcldise hakkamasaamise.<\/p>\n S\u00f5ja alguses levitas Moskva peamiselt venemeelseid narratiive, kuid v\u00e4hese edu t\u00f5ttu suunas ta peagi fookuse Ukraina riiki \u00f5\u00f5nestavatele v\u00e4idetele.<\/p>\n<\/blockquote>\n Venemaa v\u00e4lispoliitikat v\u00f5is varasemalt informatsioonisf\u00e4\u00e4ris vaadelda l\u00e4bi nn \u201epehme j\u00f5u\u201c prisma. Pehme j\u00f5ud on siinkohal jutum\u00e4rkides, sest Kreml ei ole kunagi pehmet j\u00f5udu k\u00e4sitlenud samamoodi kui l\u00e4\u00e4ne demokraatlikud riigid. L\u00e4\u00e4ne m\u00f5istes p\u00f5hineb pehme j\u00f5ud partnerlusel ja koost\u00f6\u00f6l, mis ei ole vaid tsentraalse valitsuse hallata ja toob k\u00f5igile osapooltele vastastikust kasu. Pehme j\u00f5u sihtriigid j\u00e4rgivad l\u00e4\u00e4ne eeskuju, kuna pakutav \u00fchiskonna- ja majandusmudel tundub neile ihaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n Venemaa juhtkonna k\u00e4sitluses t\u00e4hendab \u201epehme j\u00f5ud\u201c v\u00f5imet hoida teisi riike \u2014 eriti naabreid \u2014 oma kontrolli all. Selline t\u00f5lgendus moonutab pehme j\u00f5u algset m\u00f5tet ning muudab selle manipuleerimisvahendiks. Kui Venemaa tegevust \u00fcldse L\u00e4\u00e4ne kontseptsioonide j\u00e4rgi kirjeldada, sobib selleks pigem terava j\u00f5u (sharp power) raamistik, mis ei vaatle sihtriiki suver\u00e4\u00e4nsena, vaid enda m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris oleva riigina, millega v\u00f5ib v\u00e4lispoliitilisi eesm\u00e4rke silmas pidades manipuleerida.<\/p>\n Nii olupoliitikat kui ka proaktiivsust<\/p>\n 2025. aasta jooksul on Venemaalt tulenev desinformatsioon peamiselt reageerinud Eesti valitsuse otsustele ja poliitikute s\u00f5nav\u00f5ttudele. N\u00e4iteks \u00e4rritas Venemaa juhtkonda t\u00f5ik, et Eestisse j\u00f5udsid USAst raketis\u00fcsteemid HIMARS. Venemaa nimetas seda \u201estrateegiliseks provokatsiooniks\u201c Moskva vastu, r\u00f5hutades, et Eesti k\u00e4itumine suurendab pingeid ning v\u00f5ib viia Moskva \u201evastumeetmeteni\u201d. Seoses eestikeelsele koolile \u00fclemineku, \u00f5igeusu kiriku kanoonilise alluvuse ning Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5iguse piiramisega on Venemaa olupoliitiliselt kasutanud igivanu narratiive uues kuues, s\u00fc\u00fcdistades Eesti valitsuses inim\u00f5iguste rikkumises, natsismis ja russofoobias.<\/p>\n Kuigi Venemaa desinformatsioon on eesk\u00e4tt olupoliitiline, esineb ka t\u00e4ielikult proaktiivseid kampaaniaid. Proaktiivsus ilmneb eelk\u00f5ige ajalooliste t\u00e4htp\u00e4evade, n\u00e4iteks 9. mai, t\u00e4histamisel. Sel perioodil s\u00fc\u00fcdistab Vene-meelne (sotsiaal)meedia Balti riike ajaloo \u00fcmberkirjutamises ja natsismi \u00fclistamises, vastandades \u201erahva m\u00e4lu\u201c valitsuse tegevusele. Nii nagu on Venemaa hakanud nimetama fa\u0161istideks k\u00f5iki Euroopa liidreid, on 9. maiga seotud v\u00e4ited hakanud kujutama igip\u00f5lise vaenlasena kogu Euroopat, mitte ainult Balti riike. N\u00e4iteks on valitsevaks muutunud narratiiv<\/a>, kuidas 1941. aastal ei r\u00fcnnanud NSV Liitu mitte ainult Saksamaa, vaid kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa. Teise maailmas\u00f5jaga seotud narratiividest on vaja teha vaid \u00fcks l\u00fchike samm j\u00f5udmaks \u201ej\u00e4relduseni\u201d, et L\u00e4\u00e4nt juhib juudi vanden\u00f5u v\u00f5i Venemaa v\u00f5it t\u00e4nase dekadendiliku Euroopa \u00fcle on \u201ev\u00e4ltimatu\u201d. Lisaks investeerib Venemaa \u00fcha enam f\u00fc\u00fcsilisse propagandasse, t\u00e4histades \u00fcha suurejoonelisemalt 9. maid Jaanilinnas, r\u00f5hutades ELi\/NATO ja Venemaa vastasseisu Eesti piiril.<\/p>\n\n
\n