{"id":96972,"date":"2026-01-30T12:00:09","date_gmt":"2026-01-30T12:00:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96972\/"},"modified":"2026-01-30T12:00:09","modified_gmt":"2026-01-30T12:00:09","slug":"suri-akadeemik-ain-elmar-kaasik-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/96972\/","title":{"rendered":"Suri akadeemik Ain-Elmar Kaasik | Teaduselu"},"content":{"rendered":"<p>Reedel suri 91-aastasena mitme p\u00f5lvkonna neuroloogide ja neurokirurgide \u00f5petaja, teadlane, arst ja akadeemik Ain-Elmar Kaasik. Oma teadust\u00f6\u00f6s k\u00e4sitles ta vereringe ja ainevahetuse haigusi ajukahjustuste korral ning peaaju- ja n\u00e4rvihaigusi.<\/p>\n<p>Eesti Teaduste Akadeemia meenutab, kuidas koroonapandeemia ajal, aastal 2020 andis akadeemik Kaasik intervjuu. Ta t\u00f5des toona: &#8220;Kuna ma olen ise s\u00fcndinud aastal 1934 ja ka ise selles eas, siis arvatavasti v\u00f5in ma selle v\u00e4lja \u00fctelda: inimese elu lihtsalt j\u00f5uab millalgi l\u00f5pule.&#8221;<\/p>\n<p>Ain-Elmar Kaasik on s\u00fcndinud 2. augustil 1934 Tallinnas haridusametniku peres. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus N\u00f5mmel ja 1953. aastal l\u00f5petas ta N\u00f5mme G\u00fcmnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda, mille l\u00f5petas 1959. aastal. P\u00e4rast neuroloogia ja neurokirurgia aspirantuuri kaitses ta 1967. aastal kandidaadiv\u00e4itekirja peaaju ainevahetusega seotud probleemidest ning 1972. aastal doktoriv\u00e4itekirja, milles j\u00e4tkas aju uurimist, j\u00f5udes v\u00e4lja biokeemiasse ja bioneuroloogiasse. Talle anti 1975. aastal professori kutse.<\/p>\n<p>\u00dclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas Ain-Elmar Kaasik kaks aastat P\u00f5ltsamaa rajoonihaiglas ning seej\u00e4rel alustas 1961. aastal t\u00f6\u00f6d Tartu \u00dclikooli n\u00e4rvikliinikus. Seal oli ta nii intensiivraviarst ja neurokirurg, neuroloogia ja neurokirurgia kateedri assistent, dotsent, arstide t\u00e4iendusteaduskonna dekaan, professor, arstiteaduskonna prodekaan, dekaan, kateedri juhataja kui ka kliiniku juhataja (1984\u20131996). Alates 1999. aastast on ta Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor.<\/p>\n<p>Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ain-Elmar Kaasik 1993. aastal ning aastatel 2004\u20132009 oli ta akadeemia asepresident.<\/p>\n<p>\u00d5pingute ajal alustatud teadusuuringud j\u00e4tkusid ka t\u00f6\u00f6tades neurokirurgina. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid vereringe ja ainevahetuse patoloogia akuutsete ajukahjustuste korral, peaaju vaskulaarne patoloogia, n\u00e4rvihaiguste levik, diagnoosimine ja ravi, intensiivravi probleemid. Ain-Elmar Kaasik on end t\u00e4iendanud Moskva N. N. Burdenko-nimelises Neuroloogia Instituudis ja Lundi \u00dclikooli Neuroloogia Kliiniku aju-uurimise laboratooriumis, ta on opereerinud enamikus neurokirurgia valdkondades, osaledes ligikaudu 3000 neurokirurgilisel operatsioonil.<\/p>\n<p>Ta on t\u00f6\u00f6tanud paljudes USA ja Euroopa \u00fclikoolides k\u00fclalisprofessorina (Pennsylvania, Uppsala, Kopenhaagen, Kuopio), samuti Ameerika kirurgide kolled\u017ei Montana-Wyomingi osakonna korraldatud arstide t\u00e4ienduskursustel.<\/p>\n<p>Tema sulest on ilmunud \u00fcle 500 teaduspublikatsiooni, sh k\u00fcmme monograafiat, \u00f5pikut v\u00f5i raamatupeat\u00fckki. Talle kuulub autoritunnistus leiutisele &#8220;Parkinsoni t\u00f5ve ravimeetod&#8221;. Ain Elmar Kaasik on olnud enamiku praegu t\u00f6\u00f6tavate Eesti arstide \u00f5petaja, \u00fcli\u00f5pilaste ja kolleegide poolt k\u00f5rgelt hinnatud lektor. Tema juhendamisel on kaitstud 16 doktori- ja meditsiinikandidaadi v\u00e4itekirja.<\/p>\n<p>Aastak\u00fcmnete jooksul on akadeemik Kaasik t\u00e4itnud mitmeid \u00fchiskondlikke, erialaseid ja administratiivseid \u00fclesandeid. Ta on kuulunud erinevatesse \u00fcleriigilise t\u00e4htsusega kogudesse, sh teadus- ja arendusn\u00f5ukogu, riigi teaduspreemiate komisjon, SA Eesti Teadusfond, Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu, Eesti Geenivaramu n\u00f5ukogu jpt. Ta on Uppsala \u00dclikooli audoktor, Ameerika Neuroloogia Akadeemia, Briti Kuningliku Meditsiiniseltsi, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning Poola Arstiteaduse Akadeemia v\u00e4lisliige.<\/p>\n<p>Ain-Elmar Kaasiku t\u00f6\u00f6d on tunnustatud mitmete auhindadega, sh Soome Neuroloogide Seltsi aukirja ja Ernst Hom\u00e9ni medaliga (1988), Tartu \u00dclikooli ja Ludvig Puusepa medaliga (1999), Osvald Schmiedebergi medaliga (2002) ja Eesti Vabariigi teaduspreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 eest (2003). 1998. aastal autasutati teada Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgiga ning 2004. aastal sai ta Tartu aukodaniku austava tiitli.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Reedel suri 91-aastasena mitme p\u00f5lvkonna neuroloogide ja neurokirurgide \u00f5petaja, teadlane, arst ja akadeemik Ain-Elmar Kaasik. Oma teadust\u00f6\u00f6s k\u00e4sitles&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":96973,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[46946,39515,20389,26,27,37,33,35,8982,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-96972","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ain-elmar-kaasik","tag-akadeemik","tag-akadeemikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-teaduste-akadeemia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115983943167862917","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96972\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/96973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}