On alles jaanuari l\u00f5pp, kuid juba praegu on selge, et 2026. aasta kujuneb rahvusvahelises poliitikas murranguliseks. Venezuela, Gr\u00f6\u00f6nimaa, Davosis k\u00f5lanud arutelud senise maailmakorra h\u00e4\u00e4bumisest \u2013 k\u00f5ik need viitavad nihkele normip\u00f5hisest rahvusvaheliste suhete s\u00fcsteemist j\u00f5upoliitika ajastusse.<\/p>\n
Sellest, mida see t\u00e4hendab riikidele ja rahvusvahelisele s\u00fcsteemile laiemalt, on juba palju kirjutatud. V\u00e4hem on aga k\u00fcsitud, kuidas segab see kaarte erakonnapoliitikas. Ja ise\u00e4ranis, mida t\u00e4hendab see muutus nendele poliitilistele j\u00f5ududele, kes on aastaid v\u00e4itnud, et just selline maailm \u2013 huvip\u00f5hine, normidest vaba ja “aus” \u2013 ongi eesm\u00e4rk. Ehk teisis\u00f5nu: kas Donald Trumpi v\u00e4lispoliitilised avant\u00fc\u00fcrid v\u00f5ivad osutuda paremradikaalsete erakondade edule Euroopas pigem hingekellaks v\u00f5i h\u00fcppelauaks?<\/p>\n
Paremradikalism ja v\u00e4lispoliitika<\/p>\n
Alustuseks tasub t\u00e4psustada, mida poliitikateadlased t\u00e4histavad m\u00f5istega paremradikaalsus. Poliitiliste toimijate kasutuses on see sageli lihtsalt malakas, millega oponenti t\u00fcmitada.<\/p>\n
Poliitikateadusliku definitsiooni j\u00e4rgi iseloomustab t\u00e4nap\u00e4evast poliitilist paremradikalismi kolm alusv\u00e4\u00e4rtust: nativism, autoritaarsus ja populism. Ehk siis need on erakonnad, kes v\u00e4\u00e4rtustavad v\u00e4listavat rahvuslust, on immigratsioonivastased, r\u00f5hutavad nii-\u00f6elda konservatiivseid sotsiaalseid norme ning jagavad s\u00fcgavat umbusku poliitiliste eliitide ja institutsioonide suhtes. Samasse poliitilisse perekonda liigitatakse ka Donald Trump.<\/p>\n
Paremradikaalse v\u00e4lispoliitika kaks alustala on suver\u00e4\u00e4nsuskesksus ja realism. Oma riigi huvid ja s\u00f5ltumatus seatakse k\u00f5rgemale rahvusvahelistest normidest, liitlassuhetest v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisest koost\u00f6\u00f6st. Seet\u00f5ttu ollakse kriitilised Euroopa Liidu, \u00fcldse igasuguse multilateraalsuse, aga ka arengukoost\u00f6\u00f6 ja professionaalse diplomaatia suhtes. V\u00e4lispoliitika peaks nende vaates olema ilma ideoloogiliste loorideta, mida n\u00e4hakse liberaalse maailmakorra n\u00f5rkusena, ja kantud pigem huvidest.<\/p>\n
Trumpi v\u00e4lispoliitika sobitub sellesse raamistikku peaaegu t\u00e4iuslikult. Tehinguline vaade liitlassuhetele, kahtlused NATO kollektiivkaitse automaatsuse suhtes, kaubanduss\u00f5jad ja rahvusvahelise \u00f5iguse eiramine ei ole juhuslikud k\u00f5rvalekalded, vaid loogiline j\u00e4tk paremradikaalsele realistlikule maailmapildile. Trump ei ole erand, vaid pigem lakmuspaber, ta n\u00e4itab, milline n\u00e4eb paremradikaalne v\u00e4lispoliitika v\u00e4lja siis, kui see p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
Ent teatud m\u00f5ttes on ta l\u00e4inud teistest kaugemale. Kui paljud Euroopa paremradikaalid on seni piirdunud retoorilise vastandumisega liberaalsele maailmakorrale ning arendanud oma huvipoliitikat edasi multilateraalsuse varjus, siis Trump on need ideed ka t\u00e4ie auruga t\u00f6\u00f6le pannud \u2013 suurriigi positsioonilt.<\/p>\n
Praktikas t\u00e4hendab see samme, mis on oma olemuselt imperialistlikud: territoriaalne surve, oma majanduslike huvide avalik presenteerimine \u00fclimuslikuna ning rahvusvahelise \u00f5iguse avameelne instrumentaalne kasutamine. Just see muudab Trumpi paljudele Euroopa, eriti v\u00e4ikeriikide paremradikaalidele ebamugavaks eeskujuks: ideoloogiliselt inspireerivaks, kuid poliitiliselt raskesti kaitstavaks.<\/p>\n
Kas v\u00e4ikeriik saab Trumpi teha?<\/p>\n
V\u00e4ikeriikide vaatest t\u00f5usetuvad siit esile mitmed paradoksid, millele on raske ideoloogiliselt j\u00e4rjepidevat vastet leida.<\/p>\n
Esiteks, kui sa ei ole just USA, Hiina v\u00f5i Venemaa, siis on v\u00f5imatu olla t\u00e4ielikult suver\u00e4\u00e4nne ning kaitsta end \u00fcksnes omal j\u00f5ul. Seega, midagi tuleb oma suver\u00e4\u00e4nsusest elluj\u00e4\u00e4mise nimel siiski loovutada.<\/p>\n
Teiseks, v\u00e4ikeriigi positsioonilt on tehingulisus ja rahvusriiklikud huvid alati omavahelises pinges. Mida oleksid sellised j\u00f5ud oma rahvuslikust rikkusest valmis \u00e4ra andma vastutasuks selle eest, et keegi suurem nende territoriaalsust kaitsta aitab? Ja kuidas on see parem n\u00e4iteks kompromissidest, mis on tehtud Euroopa Liidu raamides?<\/p>\n
Kolmandaks, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste formaadina on multilateraalsus v\u00e4ikeriikide jaoks paratamatus. J\u00f5upoliitika maailmas ei tule keegi v\u00e4ikeriikidega \u00fcks\u00fchele l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Nii USA kui ka Hiina eelistavad blokke, mitte bilateraalseid suhteid.<\/p>\n
T\u00f5si, mitmed Euroopa paremradikaalid on avaldanud lootust, et Trumpi egiidi all v\u00f5iks tekkida uus, neile ideoloogiliselt sobivam allianss, mis jagab teistsuguseid moraalseid v\u00e4\u00e4rtusi kui n\u00e4iteks Euroopa Liit. Aga kui reeglid ja institutsioonid ei loe, siis mis sellist rahvusvahelist blokki koos hoiab ja kaitseb huvipoliitikale omase usaldamatuse eest? Usaldus maailmas, kus k\u00f5ik l\u00e4htuvad vaid hetkehuvist, on paratamatult habras.<\/p>\n
Ja viimaks, kui uus norm on \u00fclij\u00f5udude imperialistlikud ambitsioonid, kus n\u00f5rgemaid riike koheldakse oma suva j\u00e4rgi ning kehtiva maailmakorra fassaad on langenud, siis miks \u00fclij\u00f5ud \u00fcldse liite peaks s\u00f5lmima?<\/p>\n
Trumpiseerumine, soomestumine v\u00f5i kolmas tee?<\/p>\n
Niisiis, Trumpi v\u00e4lispoliitika kindlasti kasvatab paremradikaalse poliitika n\u00e4htavust ja br\u00e4ndi tuntust. Ja senise pinnalt, kus hirm pagulasmasside eest paisutas toetust paremradikaalidele ka riikides, kuhu pagulasi praktiliselt ei j\u00f5udnudki, ei maksa muidugi \u00fcle hinnata ratsionaalse argumendi v\u00f5imu.<\/p>\n
Aga risk, et sa ise v\u00f5id j\u00e4\u00e4da suurriikide huvipoliitika teerulli alla, v\u00f5ib need teemad siiski p\u00e4evakorda tuua ning segada ka sisepoliitilist kaardipakki. Nii n\u00e4iteks koguvad hetkel Trumpile vastandumisega toetust just liberaalsemad j\u00f5ud, seda nii Taanis kui ka Kanadas, keda Trump oma territoriaalsete ambitsioonide kontekstis maininud on.<\/p>\n
“Variandina on laual t\u00f5usev trumpiseerumine, kus adapteeritakse Trumpi loogika retoorilisel tasandil ning vastuolusid lihtsalt ignoreeritakse.”<\/p>\n
Lisaks l\u00fchiajalisele avaliku arvamuse kapitaliseerimisele on huvitav j\u00e4lgida, kuidas kohandub nn Trumpi ajastuga Euroopa paremradikaalne ideoloogia ja retoorika. Variandina on laual t\u00f5usev trumpiseerumine, kus adapteeritakse Trumpi loogika retoorilisel tasandil ning vastuolusid lihtsalt ignoreeritakse. Ja teatud valijasegmentide jaoks see isegi t\u00f6\u00f6tab, sest v\u00e4lispoliitika neid lihtsalt ei huvita \u2013 kuni nad ise men\u00fc\u00fcs pole.<\/p>\n
M\u00f5eldav on ometi, et Trumpi m\u00f5jul saab hoo sisse hoopis regioonip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d r\u00f5hutav vool paremal serval, v\u00f5i lausa omamoodi paremradikaalse kolmanda tee otsingud, kus tunnistatakse multilateraalsuse vajadust ning panustatakse v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5histesse allianssidesse samameelsete j\u00f5ududega, kes r\u00f5hutavad pigem rahvusriiklust kui huvipoliitikat kaitsevaldkonnas, isegi kui majandussuhetes domineerib pragmatism.<\/p>\n
\u00dcks variant on ka modifikatsioon n\u00e4htusest, mis tuntud soometumise nime all, kus v\u00e4ikeriik kohandab oma v\u00e4lis- ja osaliselt ka sisepoliitikat v\u00f5imsama naaberriigi huvide j\u00e4rgi, et s\u00e4ilitada formaalne iseseisvus ja v\u00e4ltida otsest survet, konflikti v\u00f5i sekkumist. Ehk siis positsioneeridagi end n\u00e4iteks Trumpi vasallina, ja nentida, et j\u00f5u- ja huvipoliitika p\u00f5hine maailmapilt on v\u00e4ikeriigi huvidega vastuolus, kuid paremat v\u00f5imalust praegu ei ole. Samal ajal t\u00e4hendab see pooltoone, mida paremradikaalsel mustvalgel paletil seni v\u00e4he n\u00e4ha on olnud.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n