Miks riik veel riigieelarve strateegias ei arvesta, et juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast peame t\u00f5en\u00e4oliselt ostma m\u00f5nek\u00fcmne, v\u00f5ib-olla isegi m\u00f5nesaja miljoni euro eest heite\u00fchikuid, sest me ei t\u00e4ida kindlaid kliimaeesm\u00e4rke, mis me oleme Euroopa Liidus kokku leppinud?<\/p>\n
Iga riik peab t\u00f5epoolest v\u00e4ga t\u00e4pset arvestust selle \u00fcle, kui palju me kasvuhoonegaase igal aastal heidame. Nagu statistika puhul ikka, saame l\u00f5plikud numbrid teatud viitega tagantj\u00e4rele. Praegu hindame me, et 2027. aastal v\u00f5iks meil selles osas p\u00e4ris selge pilt ees olla, kui palju siis 2025. aastal erinevates sektorites kasvuhoonegaase heitsime.<\/p>\n
Kui ma n\u00fc\u00fcd vaatan neid Euroopa tasandi diskussioone, mis puudutavad metsanduse ja maakasutuse sektorit, siis enamik riike toob v\u00e4lja mure, et praegune metoodika ei oska k\u00f5iki looduses ja metsas toimuvaid elemente arvesse v\u00f5tta. Juba aasta algusest saadik toimuvad v\u00e4ga aktiivsed arutelud eri liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel, et leida neid lahendusi.<\/p>\n
Kui tuua m\u00f5ni n\u00e4ide, siis see puudutab k\u00f5ige enam l\u00f5unapoolsemaid riike ja kliimamuutusi. Viimastel aastatel on n\u00e4iteks tunduvalt sagenenud erinevad looduslikud h\u00e4iringud metsas, mis tulenevad suurematest kuumalainetest, \u00fcleujutustest v\u00f5i uutest kahjuritest. K\u00fcsimus on, kuidas me neid muutusi ka arvutuslikult arvesse v\u00f5tame. Need muutused on kiiremad, kui on tegelikult prognoositud.<\/p>\n
Ma saan teie jutust aru, et mitmedki liikmesriigid soovivad Euroopa Komisjoniga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida seda, kas reeglid peaksid ikka olema sellised, nagu nad on. Aga ma h\u00fcppan korra teie vastusest ette: praegu ju mingit uut kokkulepet ei ole, et neid reegleid \u00fcle vaadata. Aasta tagasi \u00fctles kliimaminister Yoko Alender, et kulu riigile seet\u00f5ttu, et me metsanduses ja ka transpordisektoris neid kliimaeesm\u00e4rke ei t\u00e4ida, on kolme aasta p\u00e4rast kuskil 24 kuni 48 miljonit eurot. Miks ikkagi seda kulu riigile praegu juba riigieelarve strateegias ei ole?<\/p>\n
See oli t\u00e4iesti teadlik otsus, et me seda potentsiaalset kulu praegu ei planeerinud, just seet\u00f5ttu, et need l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Komisjoniga on v\u00e4ga aktiivselt k\u00e4imas.<\/p>\n
Kui me vaatame lisaks kliimamuutuste m\u00f5jule, mida praegu arvutuslikult reeglite j\u00e4rgi arvesse v\u00f5tta ei saa, siis meil on ka t\u00e4iendavad m\u00f5jud, mis puudutavad n\u00e4iteks Ukrainas alanud s\u00f5da. K\u00f5ik need m\u00f5jud on tegelikult toonud kaasa ka v\u00e4ga konkreetseid majanduslikke tagaj\u00e4rgi ning ka neid ei osata adekvaatselt arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n
Nii et see oli t\u00e4iesti teadlik otsus. Enne, kui meil ei ole selge, mismoodi me neid erinevaid elemente arvesse v\u00f5tame, ei oska me ka prognoosida, kui suur see l\u00f5plik puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5iks olla. Ma usun, et me oleme targemad j\u00e4rgmise aasta jooksul, kuna n\u00e4en, et need diskussioonid l\u00e4hevad ekspertide tasandil aina detailsemaks ja sisukamaks. Ma arvan, et j\u00e4rgmise aasta jooksul on see pilt selgem.<\/p>\n
Aga kui neid reegleid \u00fcmber ei tehta ja kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Komisjoniga kuhugi ei vii, siis milline on praeguse teadmise juures kulu riigile 2028. aastal? Johtuvalt siis sellest, et me ei t\u00e4ida metsanduse ja maakasutuse sektoris kliimaeesm\u00e4rke ja pannes siia juurde ka transpordisektori, mis k\u00fcll natukene leevendab seda metsanduse puuduj\u00e4\u00e4ki. Kui palju see eeldatav kulu kokkuv\u00f5ttes on?<\/p>\n
Kui mitte \u00fckski reegel ei muutu, ega see eeldatav kuluprognoos kindlasti ei muutu.<\/p>\n
24 kuni 48 miljonit eurot?<\/p>\n
See on v\u00e4ga \u00f5unte pealt \u00f6eldud. Ma ei julgeks \u00f6elda, et see on \u00fcks v\u00f5i teine number, sest ma olen v\u00e4ga kindel, et arvutuslikult reeglites p\u00fc\u00fctakse leida lahendusi, et v\u00f5imalikult adekvaatselt peegeldada seda, mis tegelikult looduses toimub.<\/p>\n
Kui see direktiiv kunagi vastu v\u00f5eti, ei osatud neid muutusi ette n\u00e4ha. Kuna see on esimene periood, on see ka v\u00e4ga suur \u00f5ppetund, kas see direktiiv tegelikult t\u00f6\u00f6tab sellisel viisil, nagu ta peaks.<\/p>\n
Ka komisjon on praegu v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud, et nad saavad aru, et nendes reeglites ei saagi praegu k\u00f5iki neid elemente arvesse v\u00f5tta, mis tegelikult looduses toimub. Nii et ma arvan, et kui nendes reeglites on l\u00f5plikult kokku lepitud ja vaadatud, kuidas see arvutuslikult kokku tuleb, siis on nendel numbritel, kui palju meil see puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5iks olla, rohkem t\u00f5ep\u00f5hi all.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisin aasta aega tagasi ka Soome keskkonnaministeeriumiga, kellel on ju t\u00e4pselt samamoodi suur puuduj\u00e4\u00e4k tekkimas. Nemad hindavad, et see puuduj\u00e4\u00e4k \u00fche \u00fchiku kohta l\u00e4heb neile palju kallimaks, kui meie hindame. Kui meie hindaksime seda \u00fchikukulu sama k\u00f5rgelt kui soomlased, siis oleks ka kulu meie riigieelarvele mitte 24 kuni 48 miljonit eurot, nagu kliimaministeerium hindab, vaid see oleks, ma arvutasin, 70 kuni 170 miljonit eurot. Kas seet\u00f5ttu ei oleks m\u00f5istlikum juba selle halva variandiga mingil m\u00e4\u00e4ral ka riigieelarve strateegias arvestada?<\/p>\n
See, kui suur see \u00fchiku hind v\u00f5ib olla \u2013 kui me k\u00fcsime n\u00e4iteks sloveenlaste v\u00f5i austerlaste v\u00f5i rootslaste k\u00e4est, siis k\u00f5igil on see prognoos v\u00e4ga erinev. See n\u00e4itabki, kui eelduslikult need summad tegelikult on eri riikidel arvestatud.<\/p>\n
Aga ma \u00fctleks, et fookus peaks tegelikult olema sellel, et me tahame, et igas valdkonnas osataks teha neid investeeringuid ja otsuseid, mis on meid \u00fcmbritsevale keskkonnale k\u00f5ige paremad. See on ka ju tegelikult Euroopa Liidu regulatsioonide eesm\u00e4rk. Kellelgi ei ole eesm\u00e4rk riike trahvida, vaid eesm\u00e4rk on, et meil looduskeskkond s\u00e4iliks ja majandus saaks ka eelise. Ma n\u00e4en ka komisjoni poolt pigem soovi leida lahendusi, selleks et p\u00e4riselt neid muutusi nendes valdkondades esile kutsuda.<\/p>\n
Aga ega komisjon ei saa ju reegleid muuta, seda saavad teha ainult riigid kollektiivselt. Ja kui kasvuhoonegaaside \u00fchikukulu on v\u00e4ga k\u00f5rge, siis jah, meile oleks see suur puuduj\u00e4\u00e4k, aga on ka palju neid riike, kes n\u00e4evad, et niiviisi saaks just v\u00e4ga palju raha riigieelarvesse juurde. <\/p>\n
Need, kes on kliimaeesm\u00e4rki t\u00e4itnud ennaktempos v\u00f5i tublimalt \u2013 nendele ei ole see ju mitte kulu, vaid hoopis tulu. Milline on nende riikide motivatsioon siin Eesti, Soome ja Rootsi p\u00e4rast mingeid reegleid \u00fcmber teha, kui praeguste reeglite kohaselt saaksid nemad kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmise eest v\u00e4ga palju raha juurde?<\/p>\n
Neid riike, kes n\u00e4evad, et see v\u00f5iks olla neile hea tuluallikas, on, kui neid \u00fcldse on, siis vaid m\u00f5ned \u00fcksikud liikmesriigid.<\/p>\n
No Saksamaal on n\u00e4iteks tekkimas metsanduse ja maakasutuse sektoris \u00fclej\u00e4\u00e4k, Saksamaa on suurriik.<\/p>\n
Valdav osa liikmesriike maadleb praegu ikkagi nende muredega, et neid muutusi, mis tegelikult maakasutuses toimuvad, ei osata arvesse v\u00f5tta. Aga see motivatsioon, mis seal taga on, on see, et kogu kliimapoliitika on Euroopas muutunud tunduvalt k\u00fcpsemaks.<\/p>\n
Toon lihtsalt paralleeli. Euroopa Liidus lepitakse kliimaeesm\u00e4rgid kokku k\u00fcmneaastaste etappide kaupa ja ma m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kui me 2030. aasta eesm\u00e4rki kokku leppisime, siis keegi ei k\u00fcsinud, kuidas me seda l\u00f5ppeesm\u00e4rki t\u00e4idame v\u00f5i millised on reaalsed lahendused ja probleemid selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisel.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kui 2040. aasta eesm\u00e4rki kokku lepitakse, k\u00fcsitakse v\u00e4ga spetsiifiliselt ja soovitakse kokku leppida kindlates eeltingimustes, mis peavad olema t\u00e4idetud selleks, et me saaksime neid eesm\u00e4rke t\u00e4ita.<\/p>\n
T\u00e4pselt samamoodi on ka sektorispetsiifiliste eesm\u00e4rkidega metsanduses ja maakasutuses. Ka seal tuleb Euroopa Komisjon laua taha ja \u00fctleb v\u00e4ga selgelt, et see valdkond on tulevikus kliimaprobleemide lahendamisel v\u00f5tmevaldkond \u2013 ta ei ole probleemide allikas, vaid lahendusvariantide pakkuja.<\/p>\n
K\u00fcsimus on, kuidas me disainime selle s\u00fcsteemi siis sellisel viisil, et see oleks pigem porgand kui piits. See ongi \u00fclikeeruline. T\u00f5en\u00e4osus, et kunagi kokku lepitud direktiiv lahti v\u00f5etakse, on v\u00f5ib-olla v\u00e4iksem, aga seal direktiivi raamides arvutusmetoodika ja reeglite osas, kuidas midagi arvesse v\u00f5etakse, ma arvan, on \u00fcsna suur l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisruum.<\/p>\n
Aga teoreetiliselt on v\u00f5imalik, et j\u00e4rgmisel aastal selgub, et need l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Komisjoniga ei ole kuhugi viinud ja puuduj\u00e4\u00e4k \u2013 v\u00f5ib-olla Soome keskkonnaministeeriumil on \u00f5igus \u2013 l\u00e4heb meile kordades kallimaks maksma, kui me praegu seda hindame. Selline teoreetiline v\u00f5imalus on praegu olemas?<\/p>\n
Kuniks kokkulepet ei ole, senist kokkulepet ei ole. Selles m\u00f5ttes on t\u00f5si, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised veel k\u00e4ivad. Aga vaadates valmisolekut, \u00f5hkkonda ja suhtumist \u00fcmber laua, siis mul on k\u00fcll v\u00e4ga suur kindlustunne selles osas, et me ikkagi liigume samm-sammult selle poole, et neid erinevaid m\u00f5jusid adekvaatselt arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Miks riik veel riigieelarve strateegias ei arvesta, et juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast peame t\u00f5en\u00e4oliselt ostma m\u00f5nek\u00fcmne, v\u00f5ib-olla isegi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9711,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2337,31,32,21,2340,3081,7031,28,29,2339,7032,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-9710","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-komisjon","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kliimaeesmargid","20":"tag-kliimaministeerium","21":"tag-kristi-klaas","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-lulucf","25":"tag-maakasutus","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9710\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}