Oleme keerulises olukorras nii varustuskindluse kui ka konkurentsiv\u00f5imelise elektrihinna tagamises. Energiamajanduse arengukava kujul on olemas visioon, kuid kas Eesti riigil on tegelikult tegutsemisjulgust nende eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmiseks, k\u00fcsib Marko Allikson.<\/p>\n
Alustada v\u00f5iks positiivsest. T\u00e4nu Eesti p\u00e4ikeseenergia buumile suudame v\u00e4hemalt keset suvep\u00e4eva pakkuda piirkonna odavaimat energiat ning eksportida seda teistelegi. Tuled on kodudes p\u00f5lema j\u00e4\u00e4nud ka p\u00e4rast pahatahtlikke elektrikaablite l\u00f5hkumisi ja kaablirikkeid Soome lahes. Samuti p\u00e4rast Eesti \u00fchenduste des\u00fcnkroniseerimist Vene elektriv\u00f5rgust ja isegi siis, kui 21. jaanuaril lakkasid m\u00f5lemad Estlink kaablid t\u00f6\u00f6tamast ning s\u00fcsteemist kadus 1000 MW v\u00f5imsust.<\/p>\n
Peamine mure on aga varustuskindluse maksumus. Suur s\u00f5ltuvus v\u00e4lis\u00fchendustest ja nende t\u00f6\u00f6korras olemisest ning kohaliku konkurentsiv\u00f5imelise elektrienergia tootmise defitsiit kajastub selgelt inimeste ja ettev\u00f5tete igakuisetel elektriarvetel. Kaks aastat j\u00e4rjest oleme kogenud suurima v\u00e4lis\u00fchenduse, Estlink 2 elektrikaabli katkestust, mille maksumus kohalikele tarbijatele ulatub sadade miljonite eurodeni. Lisaks n\u00e4eme elektriarvetel uusi paljuski impordis\u00f5ltuvusega seotud tasusid.<\/p>\n
Lahendused, mis tooksid lisaks varustuskindlusele ka konkurentsiv\u00f5imelise elektrihinna, on energiamajanduse arengukavas (ENMAK) lahti kirjutatud. Uute taastuvenergiav\u00f5imsuste, gaasijaamade ja suure hulga akusalvestuse lisandumine elektris\u00fcsteemi v\u00f5imaldaks j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust nii p\u00f5levkivielektrijaamadest kui ka v\u00e4lis\u00fchenduste t\u00f6\u00f6st.<\/p>\n
K\u00fcsimus pole ainult puhta energia eelistamises, vaid nende lahenduste elluviimine tasub ka majanduslikult k\u00f5ige kiiremini \u00e4ra. Turup\u00f5hiselt on praegu v\u00f5imalik rajada Eestis vaid akusalvestust, mis ei too juurde uut energiat. K\u00f5ik uue elektrienergia tootmisviisid vajavad \u00fchel v\u00f5i teisel viisil riiklikult toetavaid mehhanisme.<\/p>\n
Igal lahendusel oma head ja vead<\/p>\n
Akusalvestite investeerimiskulu on viimasel ajal sedav\u00f5rd langenud, et ilmselt juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast hakkavad akusalvestid oluliselt \u00fchtlustama b\u00f6rsihindu, salvestades energiat madala hinnaga ning andes seda v\u00f5rku k\u00f5rge hinnaga perioodidel. Akusalvestus aitab olemasolevat energiat ajas nihutada, ent selle piiranguks on salvestusmaht, mis v\u00f5imaldab hindade \u00fchtlustamist eelk\u00f5ige \u00f6\u00f6p\u00e4eva sees.<\/p>\n
Maismaatuulepark on k\u00f5ige konkurentsiv\u00f5imelisem uue elektrienergia tootmisviis ning vajab k\u00f5ige v\u00e4hem riiklikku tuge. Meretuulepargid on konkurentsiv\u00f5imelt j\u00e4rgmised, ent nende valmimist takistavad k\u00f5rgemad investeeringukulud ja uute v\u00f5rgu\u00fchenduste vajadus. Eeliseks on v\u00e4iksem kohalik huvi tuulepargi rajamist seisata.<\/p>\n
Gaasielektrijaamad on kiirelt reguleeritavad ning aitavad meid ka taastuvenergia ebapiisavusel, ent riskikohaks on k\u00fcsimus, kas need jaamad saavad piisavalt t\u00f6\u00f6tunde, et kapitalikulu katta.<\/p>\n
Maagaasi on Venemaast s\u00f5ltumatult saadaval piisavalt t\u00e4nu LNG turu kiirele arengule ning \u00fcha suuremas mahus toodetav biometaan pakub lisaks kasvavalt ka potentsiaalselt kohalikku varustuskindlust. Regioonis on kasutamata LNG terminalimahte ja L\u00e4tis on meie piirkonna jaoks v\u00e4ga pikaks perspektiiviks \u00fcledimensioneeritud gaasimahuti, mis aitab varustuskindlust tagada.<\/p>\n
Gaasielektrijaamade asendamatusest on kahjuks aru saanud ka teised riigid. N\u00e4iteks Saksamaa kinnitas \u00e4sja plaani 12 GW gaasielektrijaamade ehitamiseks, millega kaasnev n\u00f5udlus t\u00f5stab gaasiturbiinide hindu ja v\u00f5ib pikendada projektide teostamise t\u00e4htaegu. Vesiniku perspektiiv maagaasi asendajana j\u00e4rgneva k\u00fcmne aasta jooksul ei ole kindlasti arvestatav tulenevalt eelk\u00f5ige rohevesiniku kallist omahinnast ning tehnoloogilistest v\u00e4ljakutsetest vesiniku \u00fclekandmisel ja mahutis hoidmisel.<\/p>\n
Odavat baasenergiat v\u00f5iks Eestis pakkuda tuumaelektrijaam, ent uue tuumajaama rajamine k\u00fcmne aasta perspektiivis ei ole Eesti l\u00e4htekohta arvestades v\u00e4ga reaalne. Eesti baasenergia maht on v\u00e4ga v\u00e4ike, mist\u00f5ttu oleks siia ilmselt sobivaim lahendus praegu veel mitte kusagil kommertskasutuses olevates v\u00e4ikestes moodulreaktorites. Eestis puuduvad Soomega sarnased tuumajaama investeerida suutvad suurtarbijad ning ilmselt on projekti finantseerimiseks vajalik oluline riigi toetus.<\/p>\n
Eestis arutlusel olnud BWRX-300 reaktor maksab Fermi Energia hinnangul suurusj\u00e4rgus 1,6 miljardit eurot. Sama reaktori hind on 4\u20135 miljardit eurot tegelikult k\u00e4ivitatud projektide andmeil. Sellises rahalises suurusj\u00e4rgus 300 MW uue elektritootmise investeering oleks k\u00f5va p\u00e4hkel ka Eesti riigile. V\u00f5rdluseks: 2026 aasta Eesti riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot.<\/p>\n
Kui eeldada projekti maksumuseks viis miljardit eurot, siis kasutades Rootsiga sarnast toetusmehhanismi, oleks Eesti riigilt vajalik kogu elektri v\u00e4ljaostmise tagamiseks olevale kuni 40-aastasele hinnavahe lepingule lisaks ka ca miljard eurot omakapitali ning ilmselt tagatist \u00fclej\u00e4\u00e4nud nelja miljardi euro ulatuses laenule. Investeeringud ettevalmistavasse seadusandlusesse on m\u00f5istlikud, et luua valikuv\u00f5imalus tulevikuks, kuid neid ei saa k\u00e4sitleda l\u00e4hiaastate lahendusena.<\/p>\n
Probleemid ei lahene iseenesest<\/p>\n
Ehkki lahendusi, mis meid aitaksid ja edasi viiks, on mitmeid, siis reaalsuses on nende ideedega edasi liikumine vaevaline. Peale aastatepikkust vaikelu valmis 2024. aastal Eestis \u00fcle 300 MW tuuleparke, ent viimase aasta jooksul ei ole juurde tulnud \u00fchtki uut maismaaparki ning j\u00e4rgmiste projektide valmimisel on ajastuslikult hulk k\u00fcsim\u00e4rke.<\/p>\n
“P\u00f5levkivist loobumise tegelikest t\u00e4htaegadest saab r\u00e4\u00e4kida alles siis, kui on mingigi kindlus uute tootmisv\u00f5imsuste tuleku osas.”<\/p>\n
Kohalik vastuseis uutele tuuleparkidele on osutunud niiv\u00f5rd tugevaks, et vaatamata toimunud v\u00e4hempakkumistele on edasisel kasvul sisuliselt pidur peal. Veelgi kehvemini on l\u00e4inud meretuuleparkidega, mis vaatamata tulisele diskussioonile ei ole j\u00f5udnud \u00fchegi v\u00e4hempakkumise v\u00f5i muu investeeringut reaalselt k\u00e4ivitava meetmeni. Seet\u00f5ttu on tark mitte s\u00fclitada vanasse kaevu enne uue valmissaamist ehk p\u00f5levkivist loobumise tegelikest t\u00e4htaegadest saab r\u00e4\u00e4kida alles siis, kui on mingigi kindlus uute tootmisv\u00f5imsuste tuleku osas.<\/p>\n
Samamoodi j\u00e4tkates ja otsustavaid samme mitte tehes ei ole v\u00f5imalik j\u00f5uda konkurentsiv\u00f5imelise elektrihinnani ega v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust impordist. Ka akusalvestuse ja gaasijaamade lisandumine ei anna meile otsest konkurentsieelist v\u00f5rreldes naabritega.<\/p>\n
Suurenergeetika investeeringute konkurents on piiri\u00fclene ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib meie tulevikku kindlasti m\u00f5jutada ka n\u00e4iteks Leedu j\u00f5uline poliitika suurendada taastuvenergia mahte. Leedu on agressiivsem nii maa- ja meretuuleparkide kui ka akusalvestuse toetamisel, mis \u00fchisel elektriturul v\u00f5ib j\u00e4tta Eesti v\u00e4hem atraktiivseks energeetikainvesteeringute sihtriigiks. Juba n\u00fc\u00fcd on nende tuule- ja p\u00e4ikeseparkide mahud Eestist m\u00f6\u00f6dunud.<\/p>\n
Ei saa lootma j\u00e4\u00e4da, et probleemid lahenevad iseenesest. Riik peab tegutsema otsustavamalt: v\u00e4ltima uute investeerimist pidurdavate tasude kehtestamist, toetama aktiivsemalt planeerimisfaasis olevaid projekte ning looma eri poliitiliste j\u00f5udude vahel selge konsensuse v\u00e4hempakkumiste osas.<\/p>\n
Otsustamatuses j\u00e4\u00e4me aga j\u00e4tkuvalt \u00fclemerenaabrite elektris\u00f5ltlasteks, mist\u00f5ttu oleks parim investeering lisaks kaabliseirele \u00f5ppida merekaabli rikkeid k\u00f5rvaldama senise poole aasta asemel pigem telekomikaablitele sarnaselt poole kuuga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleme keerulises olukorras nii varustuskindluse kui ka konkurentsiv\u00f5imelise elektrihinna tagamises. Energiamajanduse arengukava kujul on olemas visioon, kuid kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":97287,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[41845,26,27,37,33,35,848,1849,7644,34,36,31,32,47070,21,28,29,1352,41352,21004,8322,19,39826,25,2596,23,24,3659,22,20,656,30],"class_list":["post-97286","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-akusalvestid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-energeetika","tag-enmak","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gaasielektrijaamad","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maagaas","tag-maismaatuulepargid","tag-marko-allikson","tag-meretuulepargid","tag-news","tag-polevkivienergia","tag-populaarseimad-lood","tag-taastuvenergia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumaenergia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varustuskindlus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97286","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=97286"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97286\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/97287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97286"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=97286"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=97286"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}