Muudkui m\u00f5tleme ja anal\u00fc\u00fcsime ja arutame. Aga ei otsusta ega tee. Kunagi oli Eesti enesekuvand teine: olime riik ja rahvas, kes oskas kiiresti haarata muutuvas maailmas avanevatest v\u00f5imalustest ning panna need muutused enda kasuks t\u00f6\u00f6le. N\u00fc\u00fcd oleme uppumas riikliku ambitsioonituse mutta.<\/p>\n
Tegin hiljuti riigile ettepaneku rajada uus multifunktsionaalne\u00a0suurhall<\/a>\u00a0\u00dclemiste kaubajaama territooriumile. Tallinna arhitektid teostasid ruumilise anal\u00fc\u00fcsi ning leidsid, et just see asukoht oleks suurhallile sobilik: maa-ala on piisavalt suur ning koht on v\u00e4ga h\u00e4sti \u00fchendatud \u00fclej\u00e4\u00e4nud linna, Eesti kui ka muu maailmaga. Ettepanek p\u00e4lvis \u00fcksjagu vastukaja, millest joonistus v\u00e4lja kolm vektorit. Kommenteerin neid k\u00f5iki eraldi.<\/p>\n Esiteks, Tartu k\u00fcsimus.\u00a0Zombina \u00e4rkas taas ellu regionaalpoliitiline arutelu. Miks me peaksime ehitama suurhalli Tallinnasse, kui on olemas Tartu? Mulle t\u00f5esti Tartu v\u00e4ga meeldib ning Eesti vajab tugevat regionaalpoliitikat, aga suurhall ei ole selleks sobilik objekt.<\/p>\n Suurhalli suuruseks peab olema 12-15 000 pealtvaatajat, et ta t\u00e4idaks oma eesm\u00e4rki v\u00f5\u00f5rustada siin suuri spordi- ja\u00a0kultuuris\u00fcndmusi<\/a>. Enamik publikust tuleb kokku \u00fcle Eesti ja arvestatav hulk v\u00e4lismaalt. N\u00e4iteks oli hiljuti Riia\u00a0korvpalli EM<\/a>-finaalm\u00e4ngudel ligi 15 000 eestlast, teiste riikide f\u00e4nnidest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n Tallinna majutusasutustes on statistikaameti andmetel 20 000 voodikohta. Tartus on voodikohti 3000. Seega, Tartul puudub k\u00f5ige elementaarsem v\u00f5imekus suurs\u00fcndmuste v\u00f5\u00f5rustamiseks. Inimestel ei ole seal lihtsalt kusagil \u00f6\u00f6bida.<\/p>\n \u00c4rme ka unusta, et Eesti tervikuna on Euroopa m\u00f5istes raskesti ligip\u00e4\u00e4setav paik, kuna meie lennu\u00fchendused on nigelad. V\u00f5ib ju tahta, et kaugemalt tulijad veedaksid lisaks \u00fcmberistumisega lennureisile veel 2-3 tundi rongis v\u00f5i bussis, et j\u00f5uda armsasse \u00fclikoolilinna. Reaalsuses v\u00e4hendab t\u00e4iendav vahemaa suur\u00fcrituste atraktiivsust, mist\u00f5ttu nii m\u00f5nigi popstaar v\u00f5i sporditurniir l\u00e4heb taas pigem Riiga v\u00f5i Helsingisse.<\/p>\n \u00dchendused on selles \u00e4ris v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Just seep\u00e4rast pakub Tallinn asukohaks \u00dclemistet, mis on 800 meetrit Rail Balticu terminalist ning 1,5 kilomeetrit lennujaamast.<\/p>\n Teiseks, raha k\u00fcsimus.\u00a0Uus suurhall maksaks hinnanguliselt 90 miljonit eurot. See on suur summa. Tegin ettepaneku, et kui riik oleks valmis ehitama suurhalli, siis linn v\u00f5taks enda peale kogu \u00fcmbritseva ruumi ning juurdep\u00e4\u00e4suteede v\u00e4lja ehitamise, mille maksumuseks on suurusj\u00e4rgus 20 miljonit eurot.<\/p>\n Riigieelarve seis ei ole kiita, ent selle objekti puhul peame hoidma meeles, et see ei ole lihtsalt \u00fcks kultuuriinvesteering teiste seas, mis riigi p\u00fcsikulusid kasvatab. Vastupidi, peaksime k\u00e4sitlema halli ehitust\u00a0majanduskasvu<\/a>\u00a0toetava investeeringuna. Esiteks, korralik suurhall toob siia suuri kontserte, v\u00f5istlusi ja \u00e4rikonverentse, mis katavad \u00e4ra suurhalli jooksvad kulud, aga olulisel m\u00e4\u00e4ral ka investeeringu enda. N\u00e4iteks on Riia Arena erak\u00e4tes ning suudab end ise \u00e4ra majandada. Usun, et h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud kontseptsioon toimiks turutingimustel ega vajaks avaliku sektori toetust.<\/p>\n Ent sellise investeeringu puhul peame hindama ka laiemat majandusm\u00f5ju. Isegi kui hall ise ei tooda kasumit, siis suured s\u00fcndmused meelitavad Eestisse turiste, kes j\u00e4tavad siia raha, mis praegu liigub Helsingisse ja Riiga. See raha j\u00f5uab hotellide ja restoranide k\u00e4ibesse ning sealt ka riigieelarvesse t\u00e4iendava maksutuluna. Lisaks suureneb lennuliinide t\u00e4ituvus, mis muudab otselennud Tallinnasse lennufirmale atraktiivsemaks.<\/p>\n T\u00e4na on Tallinn kontsertpaigana konkurentsiv\u00f5imeline suvisel ajal, nagu n\u00e4itab sellesuvine tihe programm Lauluv\u00e4ljakul. \u00dclej\u00e4\u00e4nud aasta suurimad \u00fcritused l\u00e4hevad meist aga m\u00f6\u00f6da, kuna \u00f5ues ei ole ilma ja katuse all ei ole piisavalt suurt saali.<\/p>\n T\u00e4iendav tulu ei ole t\u00fchi lootus, rahvusvahelised \u00fcritused t\u00f5esti toovad raha sisse. Tallinna linn on juba mitu aastat toetanud madalhooajal konverentside korraldamist Tallinnas ning m\u00f5\u00f5tnud ka kulut\u00f5husust. Julgen \u00f6elda, et see on olnud \u00fcks t\u00f5husamaid meetmeid: 2023. aastal andsime 200 tuhat eurot toetust ning t\u00f5ime Tallinna majandusse 6 miljonit lisaeurot.<\/p>\n Suurhall v\u00f5imaldaks korraldada palju suuremaid \u00fcritusi ning seekaudu v\u00f5imendaks ka turismi majanduslikku panust. Teame ju seadusp\u00e4ra: inimesed, kes lendavad teise linna kontserdile v\u00f5i spordim\u00e4ngule, j\u00e4\u00e4vad sihtkohta veel 2-3 p\u00e4evaks, et linna avastada. See k\u00f5ik on t\u00e4iendav raha meie majandusse.<\/p>\n