The Guardian<\/a>.<\/p>\nLooma\u00f6koloog ja Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor Raivo M\u00e4nni s\u00f5nul on Goodall oluline peamiselt kahel p\u00f5hjusel. “Tegemist oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse persooniga, kes on v\u00e4ga palju andnud nii zooloogiale kui ka inimese p\u00e4ritolu ja evolutsiooni tundmisele. Samuti ei ole looma- ja looduskaitsesse v\u00f5ib-olla keegi teine nii palju andnud kui Jane Goodall,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal esines Goodall veel New Yorgis ja andis intervjuu Wall Street Journalile. Ta pidi pidama ettekande ka 3. oktoobril Los Angeleses ja j\u00e4rgneval n\u00e4dalal Washingtonis.<\/p>\n
Goodallile on l\u00e4kitanud j\u00e4relh\u00fc\u00fcdeid liigikaitse ja looma\u00f5iguste organisatsioonid \u00fcle kogu maailma. N\u00e4iteks tunnustas \u00dcRO teda v\u00e4simatu t\u00f6\u00f6 eest planeet Maa ja selle asukate heaks ning m\u00e4rkis, et Goodallist j\u00e4i nii inimkonna kui ka looduse seisukohast maha erakordne p\u00e4rand.\u00a0<\/p>\n
Goodall n\u00e4itas ahvide inimlikkust<\/p>\n
Jane Goodall s\u00fcndis 1934. aastal Londonis. Tema armastus loomade vastu sai alguse juba noorusp\u00f5lves. Ta k\u00fclastas 1950. aastate l\u00f5pus \u00fcht Keenias elavat s\u00f5pra ja asus seal 23-aastaselt t\u00f6\u00f6le arheoloog ja paleoantropoloog Louis Leaky heaks, kes suunas Goodalli Londonisse primaatide k\u00e4itumise alal end t\u00e4iendama.\u00a0<\/p>\n
Raivo M\u00e4nni s\u00f5nul uuris Leaky ise Keenias inimese Aafrika p\u00e4ritolu. Goodalli palkas teadlane, et too uuriks sealseid inimahve, \u0161impanse, ja leiaks neil inimlikke omadusi. “Eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata, et \u00fcleminek loomadelt inimesele ei ole v\u00e4ga j\u00e4rsk ja seal on ka vahepealseid astmeid. Goodall avastas ja n\u00e4itas neid. See on vaieldamatult suur teaduslik panus,” m\u00e4rgib M\u00e4nd.<\/p>\n
Alates 1960. aastast hakkas Goodall uurima Tansaanias Gombe Streami rahvuspargis metsikuid \u0161impanseid. Tema teadlaskarj\u00e4\u00e4r kestis \u00fcle 60 aasta ja teda peeti maailmas \u00fcheks paremaks \u0161impansitundjaks. “Ta oli 1960. ja 1970. aastatel esimene inimene, kes heitis kinda tol ajal valdavale arusaamale, et inimene on midagi v\u00e4ga unikaalset ja loomariigist selgelt eristuvat,” osutab M\u00e4nd.<\/p>\n
Oma uuringutega t\u00f5estaski Goodall \u00e4ra olulised sarnasused primaatide ja inimeste k\u00e4itumises. Tema t\u00e4helepanekud \u0161impanside k\u00e4itumise kohta seadsid kahtluse alla senise arusaama, et ainult inimesed suudavad t\u00f6\u00f6riistu kasutada. “Ta n\u00e4itas, et sotsiaalsed omadused ja isiksused, mida seni seostati inimestega, eksisteerivad ka \u0161impansidel,” lisab M\u00e4nd. Samuti kummutas Goodall arvamuse, nagu oleksid \u0161impansid taimetoitlased.<\/p>\n
Number \u00fcks persoon loomakaitses<\/p>\n
Hiljem hakati Jane Goodalli t\u00f6id Raivo M\u00e4nni s\u00f5nul palju kritiseerima, sest ta tegi oma uurimist\u00f6\u00f6d rahvuspargis. Seal olid \u0161impansidel eraldi toitmiskohad ja nende elu polnud v\u00f5rreldav vabas looduses elavate liigikaaslaste eluoluga. Samuti on Goodalli kritiseeritud, et ta omistas \u0161impansidele enam inimlikke jooni, kui neil neid tegelikult on. “Selles kriitikas on muidugi v\u00e4ga suur t\u00f5etera, sest on \u00fcsna selge, et Goodalli emotsionaalsus ja tahtmine n\u00e4idata loomadel inimlikke omadusi kippus varjutama teaduslikku objektiivsust ja erapooletust,” t\u00f5deb looma\u00f6koloog.<\/p>\n
Teisalt oli tema s\u00f5nul Goodalli tema s\u00f5nul v\u00e4ga raske kritiseerida, sest viimase teadlaskarj\u00e4\u00e4rist sai v\u00e4ga kiiresti looma- ja looduskaitsja oma. “Ta oli v\u00e4ga karismaatiline naisterahvas, asutas mitmesuguseid looduskaitsega seotud institutsioone ning kogus toetusraha metsikute primaatide kaitseks ja \u00fcldse loomakaitseks,” kirjeldab M\u00e4nd. Muu hulgas asutas Goodall aastal 1977 endanimelise instituudi, mis tegeleb liigikaitsega ning toetab loomade ja keskkonna h\u00fcvanguks m\u00f5eldud noorsooprojekte. Praegu on fondil allharud 25 riigis \u00fcle maailma.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4nni s\u00f5nul liitus Goodall primatoloogide seltskonnaga siis, kui see oli veel suuresti meeste valdkond ja temasse kui naisteadlasesse suhtuti umbusuga. “Ta ise on kirjeldanud, kuidas ta pidi v\u00f5itlema meeste \u00fcleoleku ja selle n\u00e4itamisega. Suuresti on tema teene, et praegu on naisprimatolooge umbes sama palju kui meesprimatolooge,” toob looma\u00f6koloog v\u00e4lja.<\/p>\n
\u00dcRO tunnustas Goodalli 2002. aastal rahusaadiku tiitliga. Goodall v\u00f5ttis keskkonnak\u00fcsimustes h\u00e4\u00e4lekalt s\u00f5na ning vedas kampaaniat, et loomi ei kasutataks meditsiiniuuringutes ja loomaaedades. Aastal 2004 l\u00f6\u00f6di Goodall leediks. T\u00e4navu p\u00e4lvis ta aga lahkuvalt USA presidendilt Joe Bidenilt Ameerika k\u00f5rgeima tsiviilisikule antava autasu \u2013 vabaduse medali. Tema p\u00e4randit j\u00e4\u00e4b meenutama ka temast 2022. aastal inspireerivate naiste eriseerias valiminud Barbie-nukk. “Kahtlemata on ta looma- ja looduskaitses number \u00fcks persoon,” \u00fctleb M\u00e4nd.<\/p>\n
Veel 80. eluaastateski ei paistnud Goodalli hoog raugevat ja ta tutvustas oma tegemisi endiselt mitmes vormis. Koroonapandeemia ajal hakkas ta tegema taskuh\u00e4\u00e4lingut Hopecast, kus intervjueeris teisi keskkonnahoidjaid ja aktiviste.<\/p>\n
\u00dches 2023. aastal The Guardianile antud intervjuus<\/a> k\u00f5neles ta, kuidas selmet p\u00fc\u00fcda maailma muresid \u00e4ra lahendada, on olulisem maailmas natukenegi midagi muuta. Toona \u00fctles ta: “Meil on planeedi kursi muutmiseks k\u00fcll v\u00f5imalus, aga see ajaaken sulgub kiiresti. Kui valitsused oma s\u00f5na peavad, on meil veel v\u00f5imalus.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailmakuulus primatoloog ja looduskaitsja Jane Goodall suri kolmap\u00e4eval 91-aastasena, teatas Jane Goodalli instituut. Eesti looma\u00f6koloogi Raivo M\u00e4nni s\u00f5nul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9745,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7047,7046,28,29,305,19,25,7049,7048,7045,7044,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-9744","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-inimahvid","19":"tag-jane-goodall","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-loomad","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-primatoloog","26":"tag-primatoloogia","27":"tag-raivo-mand","28":"tag-simpansid","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}