![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3036585h1421t24.jpg\"\/)
Ilma m\u00f5\u00f5gata 1952. aasta Vana Toomas v\u00f5tab koha sisse raekoja keldris Autor\/allikas: Tallinna raekoda<\/p>\nTeisip\u00e4eval j\u00e4ttis Tallinna esimene Vana Toomas h\u00fcvasti raekojaga, mis oli linnavalvuri koduks ligi 500 aastat. Vana Toomase uueks koduks saab Tallinna Linnamuusuem.<\/p>\n
Esimene Vana Toomas astus ametisse 1530. aastal ning p\u00fcsis seal 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamiseni. Tallinna raekoja kuraatori Ivi J\u00fcrgnesoni s\u00f5nul antakse esimene Vana Toomas k\u00e4est raske s\u00fcdamega.<\/p>\n
“Tegime k\u00f5ik, mis meie v\u00f5imuses, et esimene Vana Toomas (“Vana Toomas nr 1″) j\u00e4\u00e4ks raekotta, kuid meie pingutustest ei olnud kasu. Juriidiliselt on k\u00f5ik raekoja museaalid Linnamuuseumi omad \u2013 1937. aastal anti raekoja ajaloolised esemed \u00fcle vastasutatud Linnamuuseumile. Tollal oli ootus, et ehitatakse uus raekoda ja vanasse raekotta seatakse sisse linnamuuseum, nii nagu see paljudes teistes linnades on.”<\/p>\n
“Praegu deponeerib Linnamuuseum raekojale siia ajalooliselt kuulunud ja raekojas asunud esemeid ning valib ise, mida annab raekojale ja mida n\u00e4itab linnamuuseumis. Meil on k\u00fcll v\u00f5imalik osasid esemeid raekojas eksponeerida, aga mitte k\u00f5iki, mida sooviksime,” nentis J\u00fcrgenson.<\/p>\n
“Meie soov oli, et 1530. aasta Vana Toomas j\u00e4\u00e4ks raekotta, kust ta p\u00e4rit on ja kust ta 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamise ajal koos p\u00f5leva tornikiivriga alla kukkus, sest iga museaal on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum oma ajaloolises keskkonnas. Kindlasti on k\u00fclastajatel ootus n\u00e4ha Vana Toomast just raekojas, millega ta seostub. Raekoja keldris oli ta k\u00f5igile h\u00e4sti n\u00e4htav, ka neile, kes astusid sisse ja piletit ei ostnud,” r\u00e4\u00e4kis J\u00fcrgenson ning lisas, et kuigi linnamuuseum viitab oma otsuses s\u00e4ilitamisn\u00f5uetele, siis olid vasest tuulelipule sobivad tingimused ka raekojas.<\/p>\n
Tallinna Linnamuuseumis saab esimene Vana Toomas osaks uuest p\u00fcsiekspositsioonist “Lyndanise. Reval. Tallinn. Linnaelu l\u00e4bi sajandite”. “V\u00e4ljapaneku loomise alguses otsustasime keskenduda ka Tallinna legendidele, millest Vana Toomas on \u00fcks olulisemaid,”\u00a0selgitas Linnamuuseumi peavarahoidja Maris Rosenthal.<\/p>\n
“Muuseumi v\u00f5imalus ja roll on eksponeerida autentseid ja originaalseid esemeid. Kuna kokkuleppel kolleegidega Tallinna raekojast me tuulelippude vahetamise v\u00f5imaluse saime, siis me otsustasime eksponeerida just nimelt uue v\u00e4ljapaneku kontekstis k\u00f5ige algsemat ehk tuulelippu “Vana Toomas nr 1″. Originaali eksponeerimisel tagab linnamuuseum kaasaegsetele n\u00f5uetele vastavad s\u00e4ilitustingimused ning seet\u00f5ttu l\u00e4heb esimene Vana Toomas uuel p\u00fcsin\u00e4itusel kliimavitriini,” lisas Rosenthal.<\/p>\n
Ilma m\u00f5\u00f5gata 1952. aasta Vana Toomas v\u00f5tab koha sisse raekoja keldris Autor\/allikas: Tallinna raekoda<\/p>\n
Raekoja keldris hakkab lahkujat asendama teine Vana Toomas, kes asus oma postile torni tipus 1952. aastal, mil pommitamises s\u00fcttinud tornikiivri asemele pandi uus ning koos sellega ka uus tuulelipp.<\/p>\n
Juba 1996. aastaks oli tornikiiver ohtlikult pehkinud ning koos kiivriga otsustati taas v\u00e4lja vahetada ka tuulelipp, sest k\u00f5igest 44 aastat torni tipus seisnud teisel Vana Toomasel olid kinnitused lahti ja lipp oks\u00fcdeerunud. P\u00f5hjuseks asjaolu, et 1952. aastal j\u00e4eti tuulelipp v\u00e4rvimata ning kinnitusdetailid rooste eest kaitsmata.<\/p>\n
Selle tulemusel kaotas teine Vana Toomas oma vahipostil ka m\u00f5\u00f5ga ning tuli tornist alla ilma selleta. 1996. aastal kolmandana raekoja tippu roninud Vana Toomas p\u00fcsib seal t\u00e4naseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teisip\u00e4eval j\u00e4ttis Tallinna esimene Vana Toomas h\u00fcvasti raekojaga, mis oli linnavalvuri koduks ligi 500 aastat. Vana Toomase uueks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9749,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,7052,140,4990,7050,7051,7053],"class_list":{"0":"post-9748","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-linnamuuseum","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-raekoda","17":"tag-tallinna-linnamuuseum","18":"tag-tallinna-raekoda","19":"tag-vana-toomas"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9748"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9748\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9749"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}