![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/2588923h7280t24.jpg\"\/)
Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal. Autor\/allikas: Tiit Maran<\/p>\nV\u00f5\u00f5rliikide puhul kehtib kuldreegel, et ennetus on alati t\u00f5husam ja odavam kui hilisem t\u00f5rje. Kui invasiivne liik on looduses kanda kinnitanud, on selle t\u00e4ielik eemaldamine sageli v\u00f5imatu v\u00f5i \u00e4\u00e4rmiselt ressursimahukas, kirjutab Merike Linnam\u00e4gi.<\/p>\n
Sageli k\u00fcsitakse, miks me v\u00f5itleme uute liikide vastu. Kas loodus ei olegi pidevas muutumises ja kas uued tulijad ei rikasta meie elurikkust?<\/p>\n
Paraku on vastus keerulisem. Invasiivsed v\u00f5\u00f5rliigid ei ole lihtsalt uued naabrid, vaid vaikselt hiiliv oht, mis v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rdumatult muuta meie loodust, kahjustada majandust ja ohustada inimeste tervist.<\/p>\n
Esmalt tuleb teha selgeks m\u00f5isted. Iga uus liik ei ole halb. Meie toidulaual on aukohal kartul ja tomat, v\u00f5\u00f5rliigid, mille t\u00f5id siia inimesed, kuid p\u00fcsivad \u00fcldjuhul seal, kuhu me nad paneme. Probleem tekib siis, kui inimene toob tahtlikult v\u00f5i tahtmatult oma loomulikust levilast v\u00e4lja liigi, mis uues keskkonnas liigagi h\u00e4sti kohaneb ja hakkab ohustama kohalikku \u00f6kos\u00fcsteemi. Neid nimetame invasiivseteks v\u00f5\u00f5rliikideks ja just nemad on elupaikade h\u00e4vimise j\u00e4rel \u00fcks peamisi elurikkuse kao p\u00f5hjuseid maailmas.<\/p>\n
V\u00f5\u00f5rliigi edu saladus peitub sageli selles, et tal puuduvad looduslikud vaenlased. Kui liik satub uude keskkonda, on ta vabanenud oma kodumaal teda ohjanud kiskjatest, parasiitidest ja haigustest.<\/p>\n
Lisaks on edukatel sissetungijatel kindlad omadused: nad on v\u00e4hen\u00f5udlikud, paljunevad kiiresti ja suurel hulgal ning levivad t\u00f5husalt. See annab neile ebaausa eelise kohalike liikide ees, kes on aastatuhandete jooksul siinsete tingimustega kohanenud, kuid pole valmis ootamatuks konkurentsiks “superliigiga”.<\/p>\n
Invasiivsed v\u00f5\u00f5rliigid konkureerivad kohalike liikidega toidu ja elupaiga p\u00e4rast, v\u00f5ivad kanda patogeene, millega kohalikud liigid ei oska toime tulla, ning vahel h\u00fcbridiseeruvad kohalike liikidega, n\u00f5rgendades nende populatsioone. On leitud, et 17. sajandist siiani toimunud lindude v\u00e4ljasuremise p\u00f5hjus on peaaegu 40 protsendil juhtudest olnud seotud just inimese sissetoodud v\u00f5\u00f5rliikidega nagu kass, rott ja kits.<\/p>\n
Tagaj\u00e4rgedega tegelemine on kallis<\/p>\n
“Sosnovski karuputke t\u00f5rjumiseks kulub riigil igal aastal sadu tuhandeid eurosid, r\u00e4\u00e4kimata kahjust, mida tekitab aiaomanikele \u00fcha leviv hispaania teetigu.”<\/p>\n
V\u00f5\u00f5rliigid ei ole ainult looduskaitsjate mure, see l\u00e4heb meile k\u00f5igile kalliks maksma. Arvestuslikult tekitavad v\u00f5\u00f5rliigid majanduslikku kahju Euroopa Liidus umbes 12 miljardit eurot aastas. P\u00f5llumajanduses ja metsanduses tekitavad nad saagikadu, ummistavad veekogusid ja kahjustavad taristut. Sosnovski karuputke t\u00f5rjumiseks kulub riigil igal aastal sadu tuhandeid eurosid, r\u00e4\u00e4kimata kahjust, mida tekitab aiaomanikele \u00fcha leviv hispaania teetigu.<\/p>\n
Ohtlik aspekt on ka m\u00f5ju inimese tervisele. M\u00f5ned v\u00f5\u00f5rliigid on m\u00fcrgised (nagu minitud karuputk, mis tekitab nahap\u00f5letusi), teised on tugevad allergeenid (nt ambroosia) v\u00f5i levitavad ohtlikke haigustekitajaid.<\/p>\n
Vaikselt hiiliv probleem<\/p>\n
Kuigi me ei pruugi Eestis igap\u00e4evaselt v\u00f5\u00f5rliikide m\u00f5just aru saada, toimub see vaikselt ja j\u00e4rjepidevalt. Mingi t\u00f5ttu on meie p\u00e4rismaine euroopa naarits suuresti loodusest v\u00e4lja surnud. N\u00fc\u00fcdseks on suurte j\u00f5upingutustega loodud Hiiumaale uus asurkond, kuid see on lootusekiir, mitte lahendus.<\/p>\n
Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal. Autor\/allikas: Tiit Maran<\/p>\n
Ameerika naarits ehk mink ja k\u00e4hrik on invasiivsed v\u00f5\u00f5rliigid, kes lisaks konkureerimisele kohalike v\u00e4ikekiskjatega h\u00e4vitavad maas pesitsevate lindude pesi ja poegi. Uuringutest on selgunud, et pesar\u00fc\u00fcste tagaj\u00e4rjel h\u00e4vib koguni 86 protsenti maas pesitsevate lindude pesadest.<\/p>\n
K\u00e4hrik lisati Euroopa Liidu v\u00f5\u00f5rliigi m\u00e4\u00e4rusesse 2019. aastal ja 2027. aastal lisandub ka mink. See t\u00e4hendab, et m\u00f5lema liigi ohjamise kohustus tuleneb otse EL-i \u00f5igusest. Meil pole valikut, me peame nende liikide levikut piirama. K\u00fcsimus on ainult, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral me seda teeme.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi 2022\u20132024 pilootprojekt viiel rannaniidualal n\u00e4itas, et v\u00e4ikekiskjate k\u00fcttimise tulemusena t\u00f5usis Matsalu rahvuspargi Haeska ja P\u00f5gari aladel kahlajate koorumisedukus 40 protsendi juurde. See on tase, mis v\u00f5imaldab linnupopulatsioonil end taastoota.<\/p>\n
2026. aastal alustab Eesti v\u00e4ikekiskjate arvukuse reguleerimist eelk\u00f5ige kaitstavatel aladel ja nende l\u00e4hi\u00fcmbruses. See ei ole klaperjahipidamine, vaid t\u00e4pselt planeeritud looduskaitsemeede, mida rakendatakse l\u00e4htuvalt kaitstavate alade eesm\u00e4rkidest. Euroopa kogemus n\u00e4itab, et see toimib: Poolas kahekordistas v\u00f5\u00f5rkiskjate k\u00fcttimine kahlajate pesitsustihedust, Soomes ja Rootsis on invasiivsete liikide kontroll aidanud taastada kaitsealade linnustikku.<\/p>\n
V\u00f5\u00f5rliikide puhul kehtib kuldreegel, et ennetus on alati t\u00f5husam ja odavam kui hilisem t\u00f5rje. Kui invasiivne liik on looduses kanda kinnitanud, on selle t\u00e4ielik eemaldamine sageli v\u00f5imatu v\u00f5i \u00e4\u00e4rmiselt ressursimahukas.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on oluline, et me k\u00f5ik teadvustaksime oma vastutust. See t\u00e4hendab, et me ei tooks reisidelt kaasa eksootilisi taimi ega loomi, ei laseks lemmikloomi (nt punak\u00f5rv-ilukilpkonni) loodusesse ega viskaks aiaj\u00e4\u00e4tmeid metsa alla.<\/p>\n
Looduslik mitmekesisus on meie \u00fchine vara ja invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide leviku t\u00f5kestamine on \u00fcks olulisemaid viise selle kaitsmiseks. Hoides meie loodust puhtana kutsumata k\u00fclalistest, kaitseme tegelikult seda, mis on meile omane ja armas, Eesti puhast ja mitmekesist elukeskkonda.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rliikide puhul kehtib kuldreegel, et ennetus on alati t\u00f5husam ja odavam kui hilisem t\u00f5rje. Kui invasiivne liik on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":97623,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1826,8927,304,3081,28,29,285,305,47229,3086,47230,19,3424,25,47228,47227,23,24,22,20,47231,30,13935,13754],"class_list":{"0":"post-97622","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hispaania-teetigu","19":"tag-kahrik","20":"tag-keskkond","21":"tag-kliimaministeerium","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-loodus","25":"tag-loomad","26":"tag-merike-linnamagi","27":"tag-metsandus","28":"tag-mink","29":"tag-news","30":"tag-pollumajandus","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-rannaniidud","33":"tag-sosnovski-karuputk","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-vaikekiskjad","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-voorliigid","41":"tag-voorliik"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=97622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/97623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=97622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=97622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}