![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3172328h7237t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nVikerraadio “Reedeses intervjuus” imestas Orm matcha-hulluse, kombucha, skyri ja kimchi f\u00e4nluse \u00fcle ning nentis, et erinevalt itaallastest ei taha eestlane oma doktorivorsti \u00fcle uhke olla. Selle peenutsemise keskel soojendab Ormi s\u00f5nul kokkade hinge hoopis lihtne hakklihakaste kartulipudruga. Ojale teeb muret toidukultuuri h\u00e4\u00e4bumine, sest ehedad turud on asendumas stiilsete Instagrami-keskustega, kus m\u00e4ngib house-muusika, juuakse IPA-t, s\u00fc\u00fcakse toidualleel k\u00e4sit\u00f6\u00f6burgereid, tehakse pilti ja muud p\u00f5nevat.<\/p>\n
Igal aastal annab Tervise Arengu Instituut toitumissoovitused. Kas loete need l\u00e4bi?<\/p>\n
Pean tunnistama, et ma ei ole neid eelnevatel aastatel kordagi lugenud. Sel aastal mul lausa paluti neid lugeda. Avalik-\u00f5iguslik televisioon palus mul isegi teha retsepti: koha tomati ja kappariga.<\/p>\n
Pean tunnistama, et mul on seda t\u00fc\u00fcpi t\u00f6\u00f6ks diskreetne v\u00e4ljend \u2013\u00a0ma nimetan seda pallimere t\u00f6\u00f6ks. See on inspireeritud start-up’i maailmast, kus 70 protsenti inimestest teevad k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 30 protsenti s\u00f6\u00f6vad pallimeres pitsat.<\/p>\n
Mulle meenutas toitumissoovituse tulem seda, et kellelgi oli vaja midagi teha ning las ta siis teeb selle asja valmis puhtalt sellep\u00e4rast, et seda infot pole v\u00f5imalik inimesel, kes on tegelikult sihtgrupp, omastada. Kui ma ei eksi, siis oli see 74 lehek\u00fclge \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcvateaduslikku juttu, mille anal\u00fc\u00fcsimine v\u00f5ib olla fanaatiku jaoks p\u00f5nev, aga me k\u00f5netame sellega ju tavalist inimest. Eriti t\u00e4nasel ajastul peaks see olema pool lehek\u00fclge ja kiiresti ammutatav.<\/p>\n
Kuni aastani 2022 elasime ilma toitumissoovitusteta ja j\u00e4ime ellu. Alates sellest aastast on neid antud. Aga ju need tippkokale korda ei l\u00e4he.<\/p>\n
Jah, ma \u00fctlen alati kelmikalt, et ma olen sukeldunud naudingute \u00e4risse. Olen elus ka tippsportlastele s\u00fc\u00fca teinud ning ilmselt pannud natukene rohkem v\u00f5id, kui soovitused ette n\u00e4evad. Nad on olnud v\u00e4ga \u00f5nnelikud ja toonud kenasid tulemusi ning ma arvan, et meie koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub selles formaadis ja igavesti.<\/p>\n
Meediamaailm on sajandivahetusest alates muutunud. Kui ma vaatasin ajaloos tagasi, siis tuvastasin, et esimesed telekoka\u0161\u00f5ud ja kokkamisv\u00f5istlused j\u00f5udsid meediasse aastal 1999 \u2013 mitte Eestis, vaid maailmas, sealt hiljem juba ka Eestis. M\u00e4letate telekokkasid Rain K\u00e4\u00e4rsti v\u00f5i Jazzi?<\/p>\n
Jaa, ma m\u00e4letan kenasti Jazzi, Martti Koppelit ja Raini. M\u00e4letan vaat et neid k\u00f5iki.<\/p>\n
Sa olid siis v\u00e4ga noor.<\/p>\n
Ma olin v\u00e4ga noor jah, \u00e4kki kaheksa-aastane. P\u00fchap\u00e4eva hommikud olid siis sellised, et \u00e4rkasin \u00fcles, puder oli valmis tehtud, lidusin kausiga teleka ette ja vaatasin, kuidas mehed viinerikastet keetsid v\u00f5i tegid miskit kolmandat kodust ja kelmikat.
Nii kummaline, kui see ka ei ole, oli mul p\u00fchap\u00e4eviti kaks saateformaati, mida ma j\u00e4lgisin: \u00fcks oli vormel, mis tuli Soome kanali pealt, ja teine telekokad. Miski v\u00f5lu oli nende juures juba tol ajal.<\/p>\n
Oleme 25 aastaga j\u00f5udnud sinna, kus toidu tegemisest on saanud meelelahutust\u00f6\u00f6stuse osa. L\u00e4hed sa sotsiaalmeediasse, m\u00f5nda telepaketti v\u00f5i voogplatvormile \u2013 k\u00f5igil on oma kokasaade v\u00f5i kokav\u00f5istlus. Kas toidutegemisest ongi saanud meelelahutus?<\/p>\n
Ma arvan, et meelt lahutavad asjad, mida inimesed tahaksid teha, aga nad ei ole v\u00f5imelised neid ise tegema. Samamoodi on meelelahutus sport, kuid keskmine spordivaataja ei suuda ilmselt kaheksa sekundiga t\u00f5kkeid joosta.<\/p>\n
Samamoodi ei suuda keskmine kokasaate vaataja neid retsepte j\u00e4rele teha, aga miskip\u00e4rast on sellel v\u00f5lu. Ma usun, et \u00fcks asi, mis kokandusliku meelelahutuse juures inimestele eriti peale l\u00e4heb, on see, et see on kuidagi l\u00f5\u00f5gastav. \u00d6eldakse ju, et voolav vesi, p\u00f5lev tuli ja teise inimese j\u00e4lgimine, kui ta t\u00f6\u00f6d teeb, on k\u00f5ige meditatiivsemad tegevused.<\/p>\n
Kui sellised asjad meeldivad, siis tuleb tulet\u00f5rjesse minna: tuli p\u00f5leb, vesi voolab.\u00a0<\/p>\n
Vesi voolab ja teised teevad t\u00f6\u00f6d, aga seal tuleb ju ise t\u00f6\u00f6d teha. Kus sa seal siis l\u00f5\u00f5gastud? Tulin t\u00e4na raadiomajja ka pool tundi varem kohale ja vaatasin, kuidas k\u00f5ik sagivad \u2013\u00a0v\u00e4ga l\u00f5\u00f5gastav protsess minu t\u00f6\u00f6p\u00e4eva vahele.<\/p>\n
Pean tunnistama, et t\u00e4nap\u00e4evaseid kokandussaateid ma liiga palju ei j\u00e4lgi. Platvormidel on h\u00e4sti kitsas ni\u0161\u0161, mis k\u00f5netab profikokkasid, kus tehakse v\u00e4ga tehnilisi retsepte ja r\u00e4\u00e4gitakse toidust juba keemilisel tasemel \u2013 see on see, mida ma ise tarbin. Aga kokanduslikku meelelahutust, et ma vaataks mingisugust “Austraalia MasterChefi” v\u00f5i “Culinary Warsi” \u2013 seda ma ise ei tarbi, sest see on eesk\u00e4tt minu enda t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Kui te tahate vaadata, kuidas tippkokad t\u00f6\u00f6tavad, olete ka keemias ja f\u00fc\u00fcsikas tugev?<\/p>\n
Ma olen nendes vist \u00fcpriski tugev enda valdkonnas. Kui keegi paluks mul hakata mingisuguseid v\u00f5rrandeid lahendama… ma ei kujuta ette. \u00dctleme, et kaitset\u00f6\u00f6stusesse ma veel jalga ei t\u00f5sta \u2013 l\u00f5hkeainet ma ilmselt kokku ei oskaks keerata.<\/p>\n
Aga inimesi m\u00fcrgitada?<\/p>\n
Teadlikult ei ole ma seda \u00f5ppinud, pigem m\u00fcrgitaks ma neid hea maitsega. Kokanduskeemia ja toidutehnoloogia on kindlasti asjad, mida endast lugupidavad ja tehnilised kokad peavad juurde \u00f5ppima. See on selle t\u00f6\u00f6 puhul paratamatus.<\/p>\n
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kodumaiseid staare oleme maininud. Aga kas teil v\u00e4lismaiste seas on lemmikuid: Gordon Ramsay, Joe Bastianich, Tiffany Derry, Anthony Bourdain, Manu Feildel, Colin Fassnidge, Jamie Oliver, Nigella Lawson, Fernand Point, Ferran Adri\u00e0. <\/p>\n
Neist v\u00f5ib-olla kolm olid enne v\u00e4ga-v\u00e4ga head, s\u00fcvatehnilised kokad, kui neist said telen\u00e4od \u2013 n\u00e4iteks Ferran Adri\u00e0 ja Ramsay. \u00dclej\u00e4\u00e4nud t\u00fc\u00fcbid on pigem olnud v\u00e4ga head esinejad, kes on tugevalt seotud toiduga.<\/p>\n
Tulles korraks eelmise k\u00fcsimuse juurde tagasi: lugesin \u00fcksp\u00e4ev 25-lehek\u00fcljelist doktorit\u00f6\u00f6d, mis r\u00e4\u00e4kis sellest, kuidas teha pastakastet. Kaste koosneb mustast piprast, Pecorino Romano juustust ja veest. Selle kastme tegemine on \u00fclikeeruline, sest see on v\u00e4ga spetsiifiline f\u00fc\u00fcsikaline ja keemiline protsess.
Oli naeruv\u00e4\u00e4rselt totakas avastada end selliste asjadega tudeerimast.<\/p>\n
Seome n\u00fc\u00fcd need kaks teemat kokku. Alustasime toitumissoovitustest, mida v\u00e4ljastab Tervise Arengu Instituut, aga selliseid asju tehakse ka Ameerika \u00dchendriikides, Rootsis ja mujal. Teisel pool on kokkamine ja kokandussaated, meelelahutus, sotsiaalmeedia ja blogid.
Mis m\u00f5jutab seda, mis meile meeldib ja mis mitte? Kas rohkem meeldib see, mida v\u00e4ljastab Tervise Arengu Instituut v\u00f5i see, mida n\u00e4idatakse teleris?<\/p>\n
Paraku m\u00f5jutab inimest suuresti see, mida ta n\u00e4eb telefoniekraanil. \u00c4rge saage valesti aru, mul ei ole meditsiinialaseid teadmisi, aga kui vaadata USA “uut” toitumisp\u00fcramiidi, mis on tegelikult vana p\u00fcramiid t\u00e4iesti tagurpidi keeratud variant \u2013 hommikul soovitatakse s\u00fc\u00fca v\u00f5id, steiki ja juua toorpiima… Sellist keto-dieedi t\u00fc\u00fcpi asja levitasid noored fitness-entusiastid \u00fclimas vormis sotsiaalmeedias juba viis kuni k\u00fcmme aastat tagasi: s\u00f6\u00f6 nii palju valku kui jaksad, pumpa lihaseid ja see ongi igavese elu v\u00f5ti. Aga me ei tea seda. Ma kohtun j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal doktor Viigimaaga ja k\u00fcsin temalt, mida ta sellest k\u00f5igest arvab.<\/p>\n
Minul kui tarbijal on hirm: kui inimene s\u00f6\u00f6b igal hommikul munakollaseid, veiseliha ja paki v\u00f5id sisse, siis ma ei kujuta ette, mida tema kolesteroolin\u00e4itajad tegema hakkavad.<\/p>\n
Mul on tunne, et paljusid t\u00f5siseid teemasid lahendatakse t\u00e4na riiklikul tasemel mitte selle j\u00e4rgi, mis oleks \u00f5ige ja mis tuleks inimestele selgeks teha, vaid selle j\u00e4rgi, mis juba sotsiaalmeedias t\u00f6\u00f6tab \u2013 teeme p\u00fcramiidi selliseks, niikuinii k\u00f5ik juba s\u00f6\u00f6vad niimoodi. Samamoodi teevad poliitikud TikToki tantsu \u2013 see ju t\u00f6\u00f6tab, teeme siis seda. V\u00f5iks ju olla lihtsalt riigimehelikud, aga ei, on vaja TikTokis tantsida.<\/p>\n
Tundub, et toitumisega on sama: kuna terve sotsiaalmeedia teeb seda, siis teeme meie ka ja \u00fctleme, et see ongi k\u00f5ige \u00f5igem asi. Kuid 20 aasta p\u00e4rast teeme p\u00fcramiidi j\u00e4lle \u00fcmber, sest siis on mingi uus trend. \u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3172322hf47et24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Teil on \u00fcks restoran, mis pakub Itaalia toitu. Seal on h\u00e4sti palju nisu: makaronid, sai ja nii edasi. Kas see on tervislik?<\/p>\n
Ma \u00fctlesin kohe alguses, et ma ei ole tervise\u00e4ris, aga tervislikkuse k\u00fcsimus on eesk\u00e4tt mahus. Kui inimene tarbib kolm korda p\u00e4evas pastat, siis ma v\u00f5in kinnitada, et selles ei ole midagi tervislikku. Kui ta teeb seda kord n\u00e4dalas v\u00f5i kord p\u00e4evas \u2013 jumala eest.<\/p>\n
Vaatame kaht k\u00f5ige vanemaks elavat rahvust: itaallased ja jaapanlased. Neil on v\u00e4ga erinev men\u00fc\u00fc, aga neil on \u00fcks \u00fchine nimetaja \u2013 mereannid. Tervislikkus ei ole ainult see, mida sa endale suhu paned, vaid tervislikkus on sinu sotsiaalsed suhted, ise v\u00e4lja v\u00f5ideldud elatustandardid, sinu sportlikud harjumused. \u00d6elda, et koor ei ole tervislik, oleks lihtsalt koore asjatu s\u00fc\u00fcdistamine.<\/p>\n
Sardiinias elavad Itaalia k\u00f5ige eakamad inimesed: nad t\u00f5epoolest s\u00f6\u00f6vad kord p\u00e4evas pastat, hommikus\u00f6\u00f6giks s\u00f6\u00f6vad nad k\u00fcpsist ja joovad kohvi. K\u00fcpsis on m\u00f5istagi tehtud ohtra suhkru ja v\u00f5iga. Aga k\u00f5ik elavad \u00f5nnelikult: nad k\u00f5nnivad palju, tarbivad targas koguses, t\u00f5en\u00e4oliselt klaasi punast veini p\u00e4evas ja s\u00f6\u00f6vad h\u00e4id rasvasid.<\/p>\n
Mul ei ole kordagi tekkinud tunnet, et toit, mida me valmistame, oleks tohutult ebatervislik. Inimeste harjumused on need, mis teevad asjad ebatervislikuks, ja see on asi, mille \u00fcle me vabas maailmas otsustame ise.<\/p>\n
“MasterChef Eesti” saate juhtimine ja selle asja propageerimine, et vaadata, kuidas teised inimesed s\u00fc\u00fca teevad \u2013 kas te ei karda, et tekitate iseendale konkurente? Et inimesed ei tule enam restorani, vaid hakkavad neid peeneid roogasid kodus tegema? \u00a0<\/p>\n
Ma oleksin \u00f5nnelik, kui inimesed teeksid toitu kodus. Kui jalutada Londonis v\u00f5i Pariisis ringi ja minna suurte kaubanduskeskuste toidupoodidesse, siis need on karpides valmistoitu triiki t\u00e4is. Inimeste korterites ei ole enam k\u00f6\u00f6ke. Ma arvan, et see on ebatervislik, kui inimesed ei tee enam toitu.<\/p>\n
Ameerika toitumissoovituste seas oli ka soovitus v\u00e4ltida eelvalmistatud toitu. Kas \u00fctlete sama?<\/p>\n
Jah, t\u00e4pselt. Mina usun lihtsalt, et igasugune isetegevus on positiivne. Kui inimene l\u00e4heb ja v\u00f5tab ise postkastist ajalehe selle asemel, et kella kaheni voodis telefonis uudiseid skrollida…
Kui inimene teeb endale ise s\u00fc\u00fca, ei saa selles olla midagi halba, eriti kui ta teeb s\u00fc\u00fca v\u00e4rsketest asjadest.<\/p>\n
See puudutab ka jahu: jahu saab olla \u00fclirafineeritud ja toitainetest t\u00fchjaks t\u00f5mmatud, aga jahu saab olla ka v\u00e4ga toitainerikas. On valikute k\u00fcsimus, millist sa tarbid. Mida valgem on jahu, seda v\u00e4hem on seal midagi sees. Mida rohkem on seal tera, seda rohkem on kiudaineid ja tervist, seda v\u00e4hem on kolesterooli. S\u00f6\u00f6ge t\u00e4isterakaerahelbeid ja olge \u00f5nnelikud!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3172304h5326t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mingil hetkel hakati vaenama seda, mida pakuvad Hesburger v\u00f5i McDonald’s \u2013 kuigi neid nimetatakse restoranideks. Eriti naljakaks l\u00e4ks olukord siis, kui seesama men\u00fc\u00fc ilmus t\u00e4navanurkadele, aga siis nimetati seda t\u00e4navatoiduks ja see oli trend. Asja nimetatakse lihtsalt teistmoodi, kuigi oma olemuselt on nad ju samad, friikartulid on samad. Mida teie sellest arvate?<\/p>\n
Asjad kipuvadki ajas muutuma. Kui tudeerida McDonald’si ajalugu, siis see oli alguses drive-in restoran: inimesed s\u00f5itsid autodega kohale, rulluiskudega kelnerid t\u00f5id autosse toidu.<\/p>\n
Toidukultuurid ja toidud ongi maailmas erinevad. Ameerikas oligi ta drive-in restoran, kus sa said toitu, mis oli l\u00e4\u00e4neosariikidele kohane: burgereid ja kartuleid. Mingi hetk tehti sellest suur frantsiis ja kett. Sellise kasvu puhul kaob \u00e4ra see, et mingisugune mammake on k\u00f6\u00f6gis ja vorbib burgeripihve, n\u00fc\u00fcd hakkasid need tulema keskladudest ja pidid kauem s\u00e4ilima ja nii edasi. Osati on see evolutsiooniline lugu, et McDonald’si restoranist sai kiirtoidukett v\u00f5i midagi kolmandat. See on asjade orgaaniline kulg.<\/p>\n
Mis puudutab t\u00e4navatoitu, siis t\u00e4navatoit on t\u00f5epoolest naljakas v\u00e4ljend.\u00a0<\/p>\n
Sama naljakas nagu k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5ileib.<\/p>\n
Ma olen 100% n\u00f5us. V\u00f5i kui keegi kutsub oma \u00f5lut k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lleks…
Maailmas on selline firma nagu BrewDog, kes juba viis aastat tagasi \u00fcletas tootlikkuselt miljardi piiri. Kaugele sellest j\u00e4\u00e4b maha meie enda A. Le Coq v\u00f5i Saku, aga miskip\u00e4rast BrewDog on ikka k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lu ja Saku on siis lihtsalt \u00f5lu. Kus on loogika? V\u00f5i on siis lihtsalt v\u00e4ga palju inimesi, kes teevad selle miljardise ettev\u00f5tte sees k\u00e4sit\u00f6\u00f6d. Tahaks, et keegi selgitaks seda mulle.<\/p>\n
Aga t\u00e4navatoit on algup\u00e4raselt kultuurikeskuste osa \u2013 kui sa k\u00f5nnid Manhattanil v\u00f5i Marrakechis, siis nende t\u00e4navatel on inimesed, kes pakuvad toitu. Meil ei ole t\u00e4navatel mingit toitu pakutud, sellep\u00e4rast et meie t\u00e4navatel ei tohtinudki n\u00f5ukogude ajal toitu pakkuda. Ainus t\u00e4navatoit oli see ketiga vasktass limonaadiautomaadi k\u00f5rval, kalja sai sealt vist. See oli meie t\u00e4navajook.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on tekkinud v\u00f5imalus toitlustada t\u00e4navatel ja vast sellest on tingitud ka v\u00e4ljend uulitsas\u00f6\u00f6k v\u00f5i t\u00e4navatoit.<\/p>\n
Kohvik, bistroo, restoran, s\u00f6\u00f6kla, buffet \u2013\u00a0kuidas neil vahet teha? V\u00f5i on nagu McDonald’si puhul: kui omanikud on pannud k\u00fclge s\u00f5na “kiirtoidurestoran”, siis ta ongi restoran?<\/p>\n
Nendel s\u00f5nadel on k\u00f5igil ju alged olemas. Bistroo on lihtsama toiduga ja alati Prantsuse suunitlusega restoran.<\/p>\n
V\u00e4idetavalt olla see s\u00f5na tulnud Aleksander Teise Pariisi vallutamisest.<\/p>\n
Jah, kiiresti-kiiresti. Seda lugu r\u00e4\u00e4kis mu vanaema mulle, kui ma olin 12-aastane. Eks igal sellel asjal on oma taustalugu olemas. Laialdaselt on nad minu jaoks k\u00f5ik ikkagi restoranid. See on n-\u00f6 toidunimetuste h\u00fcgieeni A ja O, et restoran on koht, kus sa saad s\u00fc\u00fca. On ta siis kiirtoidurestoran v\u00f5i mis iganes liides seal ees on. Siis tulevad fine dining-restoranid, ka buffet on l\u00f5ppude l\u00f5puks restoran. Restoran on universaalne v\u00e4ljend. L\u00f5puks ka kodurestoran. Kui sul on kodus kaarditerminal ja kutsud k\u00fcmme s\u00f5pra k\u00fclla, siis on sul j\u00e4rsku kodurestoran.<\/p>\n
Kas ta on kohe restoran, nagu NOA Peakoka Saal v\u00f5i 180\u00b0? Ilmselt mitte, aga pakkujale peab j\u00e4\u00e4ma \u00f5igus ennast v\u00e4\u00e4rikana tunda. \u00a0<\/p>\n
Kuidas te maitseid otsite? Teil on tekkimas juba neljas toitlustusasutus \u2013 peate ju mingi moevooluga kaasa minema, et anda talle nimi, klass, sisu, maitse. Mingi trend peab ju valitsema, sest l\u00f5puks olete te ka ettev\u00f5tja, mitte ainult kokk.<\/p>\n
Mina olen l\u00e4inud h\u00e4sti isekat teed ja otseselt trendi taga ei aja. Ajan taga seda, mis mulle endale meeldib, ja peamine inspiratsioon tuleb reisimisest. K\u00f5ik minu toitlustusasutused on tulnud erineva lipu alt: pizzeria, Korea koht, Itaalia, n\u00fc\u00fcd tuleb Mehhiko. Varem tegin ma s\u00fcva fine diningut.<\/p>\n
N\u00f5udlikule maitsele.<\/p>\n
Jah, t\u00f6\u00f6tasin fikseeritud men\u00fc\u00fcdega kohtades, kus pakkusin ainult autorik\u00f6\u00f6ki. Siis tuli inspiratsioon palju lihtsamatest kohtadest. Igal toidul oli mingi lugu taga \u2013 kas m\u00e4lestus, seik elust v\u00f5i midagi loodusest inspireeritud. T\u00e4na pakun ma asju, mis on elementaarsed riigile, mille k\u00f6\u00f6ki ma pakun. Isekus tuleb v\u00e4lja sellest punktist, et ma olin neli-viis aastat tagasi kokana v\u00e4sinud fine dining kliendi k\u00f5netamisest ja uute asjade s\u00fcvitsi v\u00e4lja m\u00f5tlemisest, loomisest. Ma tahtsin hakata uuesti \u00f5ppima, mitte enam luua.<\/p>\n
T\u00e4na olen ma kulinaarses faasis, kus ma v\u00f5tan mingisuguse k\u00f6\u00f6gi ja hakkan seda nullist \u00f5ppima \u2013 selle k\u00f6\u00f6gi ja riigi ajalugu, nende inimeste kultuuri.<\/p>\n
Lisaks f\u00fc\u00fcsikale ja keemiale pead sa tundma…<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ma tahan olla ka antropoloog. Mehhiko restorani puhul oli asi lihtne \u2013\u00a0 lendasime kohale, seiklesime ringi, s\u00f5ime, v\u00f5tsime kohalikud giidid, kes r\u00e4\u00e4kisid meile elust-olust, traditsioonilistest ja pidup\u00e4eva toitudest ning siis hakkasime nende valmistamist \u00f5ppima. T\u00e4na tahan ma ennast rohkem arendada kui klienti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3172352ha85ct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
On \u00fcks roog, mida on Eestis v\u00e4ga keeruline pakkuda \u2013 see on Kesk-Aasia plov, mida tuleb hautada kuus kuni seitse tundi. T\u00f5en\u00e4oliselt on maailmas veel roogasid, mida restoranipidaja majanduslikel p\u00f5hjustel pakkuma ei hakka.<\/p>\n
Seal tulevad alati toorainepiirid ette. Me elame k\u00fcll mereriigis ja lennu\u00fchendus on olemas, aga lennujaam on keskmise alkoholipoe suurune. Meile ei tule asju otse. Kui sa oled Londonis, Berliinis v\u00f5i Stockholmis, siis sa saad k\u00e4tte kogu tooraine, mis ainu\u00fcksi annab kliendile v\u00e4ga autentse maitseelamuse. \u00dclik\u00f5rgklassi tuunikala Eestisse lennutada on meeletu eritellimus. Sa saad selle k\u00fcll Eestisse \u2013 ma ei \u00fctle, et see on v\u00f5imatu \u2013, aga selle hind on l\u00f5puks naeruv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Eeldusel, et ta ei ole s\u00fcgavk\u00fclmutatud.<\/p>\n
Just. See l\u00e4heb l\u00f5puks niiv\u00f5rd ajuvabaks, et keegi ei tarbi seda, sest inimene ei raatsi seda osta. Sa v\u00f5id seda teha, see on v\u00f5imalik, aga see ei ole majanduslikult m\u00f5ttekas.<\/p>\n
Kui juba toorainest juttu oli, siis on v\u00e4idetud, et Eestis on ainult k\u00fcmmekond talu, kes suudavad tippkokkadele pakkuda kohalikult kasvatatud asju, mis nende n\u00f5udlikule maitsele sobiksid. Kas see on see fine dining?<\/p>\n
Ma saan selle faktiga enam-v\u00e4hem n\u00f5us olla \u2013 neid on v\u00f5ib-olla natuke rohkem kui k\u00fcmmekond, aga mure on suuresti selles, et neid ongi nii v\u00e4he. See v\u00f5iks olla normaalsus, et k\u00f5ik restoranid tarbivad Eesti kartuleid, peterselli ja kohalikku lamba-, veise-, sea- v\u00f5i kanaliha. Kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4rsketest k\u00f6\u00f6giviljadest, siis paraku on meil hooaeg l\u00fchike \u2013 tomatit saad sa kolm kuud aastas ja maasikatega on sama.<\/p>\n
Paraku on neid talunikke t\u00f5epoolest v\u00e4he, kes v\u00f5tavad vaevaks seda teha, ja ma arvan, et sama v\u00e4ike protsent on kokkasid, kes v\u00f5tavad vaevaks sellega tegeleda. Sest k\u00f5ikide nende tarneahelate ja hinnal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega tegelemine on t\u00fc\u00fctu, et seda ei tehta.<\/p>\n
Nii et see linnalegend, et hommikul l\u00e4heb peakokk vara turule, nuusutab ja katsub…<\/p>\n
Ei, see ei ole linnalegend. Ma olen ise seda teinud: NOA Peakoka Saalis t\u00f6\u00f6tades oli see meil lausa igap\u00e4evane protseduur. Me l\u00e4ksime Keskturule, katsusime, vaatasime ja silitasime.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ma ei tea, kelle s\u00fcdametunnistusele ma koputan, aga olen tahtnud ammu avalikult v\u00e4lja \u00f6elda, et Keskturg oli veel viis aastat tagasi vaat et ainukene turg Tallinnas, kus sa said k\u00e4ia turul nii, nagu turul peab k\u00e4ima. Said prouadelt hooaja sees osta m\u00fcrkleid, puravikke ja k\u00f5ike head-paremat. Turg oli nagu turg ikka, p\u00f5rand oli natukene tatine, mingi vend tegi nurgas suitsu, turu k\u00fclje pealt said suurep\u00e4rast t\u0161eburekki. K\u00e4isid, ostsid oma asjad \u00e4ra, maksid ja l\u00e4ksid laiali \u2013 k\u00f5ik olid \u00f5nnelikud.<\/p>\n
T\u00e4na on turgudest tehtud mingisugused Instagrami-tooted. Kui sa l\u00e4hed Keskturule, siis paljusid neid prouasid seal enam ei ole, sest k\u00f5igil peavad olema mingisugused reeglid t\u00e4idetud. House-muusika tiksub k\u00f5laritest, mingi ilus katusekene on peale tehtud ja kindlasti peab \u00fchel “korralikul” toiduturul olema toiduallee, kus k\u00fcmme eri pakkujat pakuvad just seda “t\u00e4navatoitu”.<\/p>\n
Mul on tegelikult \u00f5udselt kahju, et kui ma tahan koduaias kasvatatud pardimune saada kas v\u00f5i kodutarbeks, siis ma ei saa neid enam.<\/p>\n
Poest ammugi mitte.<\/p>\n
Jah, poest ammugi mitte. P\u00e4ris turu\u00e4ri on v\u00e4lja l\u00fclitatud ja ma olen 100 protsenti veendunud, et ka Keskturust saab selline lahe klaasmaja, mille sees on hunnik k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5ileibu ja \u00fclikalli hinnaga tomateid, mida saavad Soomest tulevad turistid virnana imetleda.<\/p>\n
Turg kui selline on v\u00e4ljasurev toode, basaar, kus sa saad k\u00f5ike, seda kahjuks ei ole enam ning see piirab turuf\u00e4nnidest kokkasid v\u00e4ga palju. Siigur on vana turu legend, kes teab seal k\u00f5iki t\u00e4dikesi, tema on mul ka need tutvused \u00fcles soojendanud, kellelt sa saad k\u00f5ige paremaid asju, kes korjavad eksklusiivselt sinu jaoks k\u00f5ige ilusamad metsmaasikad.<\/p>\n
See on selle t\u00f6\u00f6 puhul v\u00e4ga pull osa, et sa saad mingisuguseid asju, mida mitte keegi teine sulle v\u00e4lja ei aja. Kuid kui k\u00f5ik need mammid turult \u00e4ra koristatakse, ilmselt suuresti t\u00e4nu b\u00fcrokraatiale, mida need 75-aastaseed prouad ei \u00f5pi ilmselt kunagi \u00e4ra, sellega h\u00e4vitatakse otseselt toidukultuuri ja asendad selle mingisuguse toidut\u00e4navaga, kus m\u00fc\u00fcakse barbecue ribisid, mis ei ole kuidagi seotud otseselt sellega, mida me v\u00f5iks enda identiteediks pidada.<\/p>\n
Need, k\u00e4sit\u00f6\u00f6burgerid ja igasugu asjad on kindlasti head ja maitsvad, aga l\u00f5ppude l\u00f5puks kaob turg kui toode \u00e4ra ja sellest saab stiilne koht, kus on lahe pilte ja muud p\u00f5nevat teha, humalast IPA-t juua. Minu jaoks on see tr\u00f6\u00f6stitu.<\/p>\n
Teilt pole ilmselt m\u00f5tet k\u00fcsida, kuidas te hindate meie suuremate toidukaupluste valikut selleks, et inimene saaks kodus teha endale midagi kvaliteetset, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et tippkokk saaks sinna jalutada ja midagi teha? <\/p>\n
Ma ei taha j\u00e4tta valet muljet. Ma ei saa \u00f6elda, et see kaup ei ole kvaliteetne. Kui ma l\u00e4hen turule, mis asub rongijaama k\u00f5rval, siis ma saan sealt alati kvaliteetseid asju. Samamoodi saan ma kvaliteetseid asju Kaubamajast ja Stockmannist. Aga need ei ole kindlasti asjad, mida ma sain v\u00f5ib-olla 35 protsenti odavama hinnaga Keskturult prouakeste k\u00e4est. Asjad on endiselt kvaliteetsed, aga asjade hind on naeruv\u00e4\u00e4rne ja asjad ei ole tihtilugu Eestist.<\/p>\n
Olete \u00f6elnud, et tunnete foto j\u00e4rgi \u00e4ra, kas sinna kohta tasub minna v\u00f5i mitte. J\u00e4\u00e4te selle juurde?<\/p>\n
Jah<\/p>\n
Nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Olete ka \u00f6elnud, et Eestis on tipprestorane \u2013 toitlustusasutusi, kuhu te ise hea meelega l\u00e4hete \u2013 k\u00fcmmekond.<\/p>\n
Jah. Selliseid, mis on nii hinna kui ka tehnilise kvaliteedi tasemelt tipus, on \u00e4kki viis. Ja siis on veel umbes viis kuni seitse restorani, kus ma k\u00e4in p\u00e4evast p\u00e4eva aeg-ajalt s\u00f6\u00f6mas.<\/p>\n
P\u00e4rnu maantee viadukti juures on \u00fcks toitlustusasutus Siiam, kus on vakstu laual ja radikas nurgas ning kuhu l\u00e4hed sisse, aga hingata \u00f5igupoolest ei saa, sellep\u00e4rast et pann on kogu aeg t\u0161illine, kuid see tai toit on nii v\u00f5rratu, et ainu\u00fcksi maitseelamus v\u00f5tab lisaks t\u0161illiaurudele silma m\u00e4rjaks. S\u00f6\u00f6d papist taldriku pealt ja k\u00f5ik on \u00f5nnelikud. Mulle meeldivad v\u00e4ga sellised kohad ka. \u00a0<\/p>\n
Enne saatesse tulekut s\u00f5ite meie maja “t\u00f6\u00f6liss\u00f6\u00f6klas”?<\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
Olete elus?<\/p>\n
Olen elus ja k\u00f5hus on paras ports tatart hakk\u0161nitsli ja praemunaga. Ma s\u00f5in selle \u00e4ra ja mul oli 20 minutit aega ning t\u00f5mbasin m\u00fctsi silmadele, m\u00f5tlesin omi m\u00f5tteid ja lasin silma korraks kinni. See on kusjuures Mart Juurelt \u00f5pitud komme \u2013 kes samal ajal jalutas parasjagu uksest sisse \u2013 selline tukastamine. \u00d5udselt tore oli, aga sel hetkel m\u00f5tlesin ma \u00fcle\u00fcldse s\u00f6\u00f6klatoidu.<\/p>\n
Nende jahukastme- ja kotletikohtade puhul on midagi sellist, mis ilmtingimata ei ole alati kulinaarne elamus, mida sa otsima l\u00e4hed, m\u00f5istagi, ja nad t\u00f5en\u00e4oliselt ka ei otsi selle pakkumist, aga seal s\u00fc\u00fces meenub sulle alati midagi. Mulle meenub kotletti ja jahukastet s\u00fc\u00fces see, kui me olime Lohusalus suvilas ja vanaema tegi l\u00f5unaks t\u00e4pselt samasuguse tavalise kodutoidu. P\u00e4rast seda lidusin metsa vahel paljajalu ringi. See toob mulle alati midagi meelde. S\u00f6\u00f6k on \u00fcldse v\u00e4ga m\u00e4lestusi ja h\u00e4id emotsioone v\u00f5imendav asi. J\u00e4tame v\u00e4lja selle, kui \u00e4rkad hommikul \u00fcles, on kiire ja s\u00f6\u00f6d topsist lusikaga kodujuustu, aga teadvustatud s\u00f6\u00f6mine \u2013 ma tahan alati, et see mulle midagi meenutaks.<\/p>\n
Nii et ka tippkoka elus on oma koht kartulil, mis on keedetud v\u00f5i p\u00fcreeks tehtud, ja hakklihakastmel?<\/p>\n
Ma tegin eile \u00fchele nooblile autobr\u00e4ndile catering’i. Enne seda oli meil restoranis igap\u00e4evane omaperevoor \u2013 kell neli tehakse toit valmis, kogu restorani pere s\u00f6\u00f6b seda ja siis hakkame \u00f5htuseks teenindamiseks valmistuma. Tehti hakklihakastet ja kartuliputru \u2013 ja mitte lihtsalt kartuliputru, vaid v\u00e4ikse sibulaga, ja see praeti enne \u00e4ra.<\/p>\n
See on kokkade palderjan! Nad l\u00e4hevad hulluks, kui kausis on podisev hakklihakaste ja kartulipuder. Just sellep\u00e4rast, et kui sa oled iga p\u00e4ev tr\u00fchvlil\u00f5hna ja musta kalamarja keskel, siis need asjad kuidagi soojendavad hinge. Sa istud oma viie tippkokast kolleegi keskel, k\u00f5ik s\u00f6\u00f6vad kartuliputru ja r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas nende lapsep\u00f5lves juhtus midagi toredat. Selles on midagi nii armsat. Mina v\u00f5tsin kaks korda juurde ja silm s\u00e4ras.<\/p>\n
Olete \u00f6elnud, et loodate, et iga eestlane k\u00e4ib v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas. On see unistus t\u00e4itunud? Seda ei saa k\u00fcll k\u00f5igilt k\u00fcsida.<\/p>\n
See on muidugi meeletu statistika \u2013 me oleme rahvaloendusega juba aastaid h\u00e4das olnud, r\u00e4\u00e4kimata nimetatud arvu k\u00e4ttesaamisest. Aga ma tunnen, et eestlane s\u00f6\u00f6b palju v\u00e4ljas. V\u00f5ib-olla s\u00f6\u00f6b ta koguseliselt natukene v\u00e4hem kui varem, aga ta k\u00e4ib ja tarbib restorane.<\/p>\n
Miks ma olen seda \u00f6elnud? Mitte sellep\u00e4rast, et selle taga oleks mingisugune tohutu restorani\u00e4ri huvi. Minu poolest v\u00f5iks eestlane kord n\u00e4dalas k\u00e4ia teatris, muuseumis v\u00f5i perega jalutamas. Lihtsalt teha midagi sellist, kus sa oled koos oma s\u00f5prade, l\u00e4hedaste v\u00f5i tuttavatega, t\u00f5mbad stressi maha ja naudid hetkes olemist. Restoran on lihtsalt v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas ja lihtne v\u00f5imalus seda teha: v\u00f5tad klaasi veini, s\u00f6\u00f6gi, arutate elu ja asjade, maitsete, tuleviku ja mineviku \u00fcle. See on lihtsalt positiivne asi.<\/p>\n
See viib ju selleni, et tuleb t\u00f6\u00f6tada inimestega ja inimestega t\u00f6\u00f6tamine on keeruline. Pean silmas k\u00f6\u00f6gi- ja teeninduse poolt, mitte k\u00fclastajaid. Oleks ju lihtsam, kui k\u00f5ik oleks odavam, toiduainete k\u00e4ibemaks ja t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud oleksid madalamad \u2013 see on jutt, mida teie kolleegid ja teid \u00fchendav liit kogu aeg v\u00e4ljendavad. N\u00f5ustute sellega, et madalam k\u00e4ibemaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud aitaksid restorani- ja toitlustamiskultuuri Eestis edendada?\u00a0 \u00a0<\/p>\n
Ma olen sattunud sellesse \u00e4risse naljakal ajal. Kui mina hakkasin s\u00fc\u00fca tegema, oli just olnud masu.<\/p>\n
V\u00e4ga paljudele see aeg nalja ei tee.<\/p>\n
Terve minu professionaalse karj\u00e4\u00e4ri jooksul on iga aasta olnud mingisugune probleem: masu, koroona, maksude t\u00f5usud, s\u00f5jad. Kogu aeg on probleem.
Ma ei kujuta ette, milline v\u00f5is olla Eesti restorani\u00e4ri sel ajal, kui k\u00f5ik oligi roosiline ja k\u00f5ik kulutasid raha. Ma ei ole vist seda “head aega” n\u00e4inud. Kui see tuleb, siis ma kindlasti v\u00f5tan teiega ise \u00fchendust ja tulen r\u00e4\u00e4gin: “Kurat, n\u00fc\u00fcd on v\u00e4gev v\u00e4rk, ostsin kolm mersut ja kaks maja, ei pea p\u00e4evagi t\u00f6\u00f6d tegema ja kolin \u00fcldse Taisse \u00e4ra!”. Aga ma arvan, et seda ei juhtu minu eluajal. \u00a0<\/p>\n
Kas k\u00e4ibemaksu langus aitaks? Kindlasti, aga ma olen natukene humanist ja \u00fctlen, et olenemata sellest, et ettev\u00f5tluses ja spetsiifiliselt selles sektoris, kus ma toimetan, oleks nii m\u00f5nigi asi teha, mis parandaks sektori d\u00fcnaamikaid ja aitaks ellu j\u00e4\u00e4da ja edasi \u00f5itseda, on meil siin riigis muid probleeme, millega tasuks vahetevahel palju rohkem tegeleda. \u00a0<\/p>\n
Sa ei n\u00e4e probleeme, mida peaks just teie valdkonnas l\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6 korras korda tegema ja siis tuleks \u00f5nn teie \u00f5uele?<\/p>\n
Ma tahaks uskuda, et ma olen inimene, kes n\u00e4eb asjades \u00f5iglaselt nii head kui ka halba.<\/p>\n
Ma ei ole teadlikult kunagi ajakirjanduses avalikult r\u00e4\u00e4kinud oma pereelust, aga praeguses intervjuus olev sobiv d\u00fcnaamika paneb mind \u00fctlema, et minu isa, kes on t\u00e4naseks lahkunud, oli invaliid \u2013 ta oli ratastoolis. Tal oli v\u00e4ga keeruline tegeleda v\u00e4ga paljude igap\u00e4evaste toimingutega. Kui ma n\u00e4gin, milline on riigi tugi sellistele inimestele \u2013 see on sisuliselt olematu. Ta pidi tegelema meeletu b\u00fcrokraatiaga, kas v\u00f5i selleks, et keegi tema ratastooli parandaks. See on p\u00e4ris probleem, mis vajab lahendamist p\u00e4ris inimeste jaoks.<\/p>\n
See ei ole p\u00e4ris probleem, kui uhke Audiga vend nuriseb restoranis selle \u00fcle, et liha on l\u00e4inud kaks eurot kallimaks. See on hea ajastu mure. <\/p>\n
Inimesena, kes peab lugu sellest, et k\u00f5ik v\u00f5iksid saada v\u00e4\u00e4rika elu, ja olenemata sellest, et ma restorani\u00e4ris ise olen, ei taha ma selle sektori eest liiga palju seista, ei taha olla restoranisektori eestk\u00f5neleja, kuigi mult on seda palju k\u00fcsitud.<\/p>\n
Et tule nuta.<\/p>\n
Et k\u00f5ik teavad sind, \u00e4kki saad mingi muutuse sisse l\u00fckata. See ei ole esimene muutus elus. Kui mulle antakse viis asja, mida siin riigis muuta, siis see (restoranide probleemid) ei mahuks isegi top 25 sisse.<\/p>\n
Aga toidukultuur on kultuuri osa.<\/p>\n
Muidugi, aga p\u00e4ris probleem on see, kui vaesem pere ei jaksa enam poest s\u00fc\u00fca osta. Alguses tasuks tegeleda sellega. Ma vastasin praegu ainult restoranide kohapealt.<\/p>\n
Loogika \u00fctleb mulle, et konkurents peaks hindu kukutama, aga meil on tekkinud mingi s\u00fcvasotsiaalne paradoks v\u00f5i mingi ilming, kus sa s\u00f5idad Viimsisse ja sul on seal neli poodi ruutkilomeetri peal, k\u00f5ik on kaubanduskeskused…<\/p>\n
… ja k\u00f5ik on kella k\u00fcmneni lahti.<\/p>\n
K\u00f5ik on kella k\u00fcmneni lahti ja \u00fches on kallim toiduhind kui teises. See on minu jaoks segadust tekitav \u2013 kuidas see on v\u00f5imalik?<\/p>\n
Sind ei \u00fcllata mitte David Copperfieldi mustkunst, vaid see. Kuidas saab olla niimoodi, et sama toote hind on eri poodides nii erinev? Toorainete hinnad. K\u00e4isite Mehhikos, olete Euroopas reisinud ja hindu v\u00f5rrelnud. Ega ma v\u00e4ga t\u00e4pselt aru ei saa \u2013 isegi kui v\u00f5rrelda sama elatustasemega riike \u2013, miks meil m\u00f5nes kohas on hinnad nii l\u00f5hki, nagu nad parajasti on.<\/p>\n
Heameelega kutsuks siia kaask\u00f5nelejaks majandusekspert Peeter Koppeli.<\/p>\n
V\u00f5i Indrek Kasela \u2013\u00a0neli eurot kohvi eest, olete ogaraks l\u00e4inud.<\/p>\n
Indrek Kasela oleks ka muidugi v\u00e4ga hea variant.<\/p>\n
Miks on n\u00e4iteks meie restoranides mingisugused asjad kallimad? Ma tean v\u00e4ga h\u00e4sti. Kui ma tellin Eestisse mortadellat…<\/p>\n
Mis asi see on?<\/p>\n
Itaalia vorst, \u00f5igupoolest on ta tegelikult keeduvorst, aga valmistatud Itaalias- Ta n\u00e4eb natuke edevam v\u00e4lja kui meie doktorivorst. Kohaliku tarbija jaoks on mortadella mingisugune imeasi: diskreetne, elegantne ja peen. Kohaliku itaallase jaoks on mortadella aga see, mis l\u00e4heb tuimalt saia vahele ja k\u00fctuseks kaasa, kui on vaja kiirelt midagi n\u00e4ksata. Mortadella maksab Itaalia turul umbes sama palju kui meie turul doktorivorst. Aga et see asi j\u00f5uaks Eestisse…<\/p>\n
See paneb juba teatud kirve hinnale juurde. Transpordimees tahab saada makstud, firma, kes selle sisse toob, tahab kopika teenida. Tegelikkuses on restoran viimane l\u00fcli selles ahelas, kes paneb kusjuures k\u00f5ige v\u00e4iksema juurdehindluse ning m\u00fc\u00fcb selle kliendile maha, aga saab esimesena s\u00f5imata. Keegi ei l\u00e4he s\u00f5imama logistikut v\u00f5i hulgikaupmeest, kui mingi asi on kallis.<\/p>\n
Aga miks te siis sinna doktorivorsti ei pane?<\/p>\n
Siin tekib sotsiaalne k\u00fcsimus: kas on keegi, kes seda doktorivorsti Instagramis, huvitavad riided seljas, promob? Paneb laheda filtri peale ja \u00fctleb: “See on minu hommikune rutiin \u2013 teen endale v\u00e4ikse m\u00fcslikausi ja doktorivorsti v\u00f5ileiva.” Tundub, et me ei ole kultuuriliselt sinna j\u00f5udnud. See on kusjuures v\u00e4ga naljakas.\u00a0<\/p>\n
Ja proovige veel maksavorsti!<\/p>\n
Just. Ma arvan, et siin on natukene peidus eestlaste kultuurilist h\u00e4bi. Me ei ole mingite asjade \u00fcle lihtsalt uhked. Itaallane on oma doktorivorsti \u00fcle uhke, eestlane enda doktorivorsti \u00fcle uhke ei ole. Meil on teatud piinlikkus. Ma ei tea, miks see nii on.<\/p>\n
Mujal maailmas on toidu tooraine meeletult palju odavam, muidugi on toidut\u00f6\u00f6stused ka meeletult palju suuremad \u2013 neil jagub nii endale kui ka ekspordiks. Seal on teatud j\u00f5udluse k\u00fcsimus: n\u00e4iteks Nopri meestel, kes teevad suurep\u00e4rast kraami, on tohutult keeruline tungida suurtele turgudele, et \u00e4ri edukalt laiendada.<\/p>\n
Nopri tooted ja v\u00e4ga paljud Eesti taluasjad on v\u00e4ga head. M\u00f5nel turul tead ka m\u00fc\u00fcjat, kes \u00fctleb ausalt, kust see on ja kas ta seda ka soovitab. Nii et tegelikult on k\u00f5ik asjad olemas, aga mahuga v\u00f5istelda ei saa.<\/p>\n
See ongi meie riigi suur probleem \u2013 me ei suuda toota mahtu.<\/p>\n
See doktorivorsti-jutt paneb k\u00fcsima: kas on asju, mis on liiga \u00fcle haibitud? Vaatasin teie toidukohtade men\u00fc\u00fcd, seal on ka natuke tr\u00fchvlit. Vahepeal oli buum, kus tr\u00fchvlit pandi igale poole. On veel midagi, mis on \u00fcle pingutatud? Mingi matcha-hullus k\u00e4ib.<\/p>\n
Jah, matcha-hullus k\u00e4ib. Vahepeal s\u00f5id k\u00f5ik poke-kausse ja siis hakati skyr-jogurtit s\u00f6\u00f6ma, nagu see oleks midagi tohutult erinevat jogurtist, mida me oleme s\u00f6\u00f6nud aastak\u00fcmneid. Lihtsalt skyr on pealkirjas.<\/p>\n
See meenutab mulle \u00fcht pretsedenti. On selline j\u00e4\u00e4tisebr\u00e4nd nagu H\u00e4agen-Dazs. See on USA br\u00e4nd, aga nimeks pandi H\u00e4agen-Dazs, sest Taani on usaldusv\u00e4\u00e4rsem. See oli lihtsalt hea PR.<\/p>\n
Mul on tunne, et paljud piimatooted ja kombucha’d… teeseen haises mu ema k\u00f6\u00f6gis sellest ajast, kui ma m\u00e4letan, aga kui sellele pandi nimeks kombucha, siis hakkasid k\u00f5ik j\u00e4rsku jooma. Inimene on vahel loll loom ja see j\u00e4\u00e4b igavesti nii.<\/p>\n
S\u00f6\u00f6 hapukapsast, mitte kimchi’t.<\/p>\n
Kimchi ongi ju hapukapsas, lihtsalt on t\u0161illihelbeid juurde pandud \u2013 k\u00f5ik muu protsess otsast l\u00f5puni on identne. Mis puudutab tr\u00fchvleid ja kalamarja, siis need on alati olnud luksuskaubad. Inimestele meeldivad luksuskaubad, nagu on Wagyu liha v\u00f5i miski kolmas.<\/p>\n
Tr\u00fchvleid ei paku me restoranides, mis ei ole seotud Itaaliaga. Mehhiko v\u00f5i Korea restoranis ei hakka nad olema.<\/p>\n
Aga kui sa k\u00fcsid, mis on minu jaoks trendikas ja naljakas, siis esimese asjana j\u00e4\u00e4b silma matcha-fenomen. Tehakse matcha latte’t ja igasuguseid muid asju. Mul on tunne, et mitte \u00fckski koht ei paku matcha’t nii, nagu seda p\u00e4riselt juuakse.<\/p>\n
Ma ei tea, kuidas seda p\u00e4riselt juua.<\/p>\n
Seda segatakse veega, selle jaoks on spetsiaalne matcha-pintsel, millega tseremoonia l\u00e4bi tehakse ja siis seda tarbitakse. Aga k\u00fcll saad matcha toorjuustukooki, latte’t, matcha-kohukesi…
Teadup\u00e4rast on matcha asi, mis maitseb natukene tolmuselt \u2013 ta on nagu paljas kurkum. Miskit kaunist sellel maitsel ei ole, ta on suhteliselt totra maitsega asi. Aga et seda on vaja hirmsalt sinna toorjuustukoogi sisse panna… Mina v\u00f5ib-olla ei paneks. Ma pean matcha’st v\u00e4ga lugu \u2013 lihtsalt siis, kui seda juuakse nii, nagu seda peab jooma.\u00a0<\/p>\n
Kas Eestis on mingi asi, mida me oleme ise alahinnanud ja mida v\u00f5iksime rohkem promoda, et muutuda ka Taaniks v\u00f5i skyr-iks?<\/p>\n
Mina olen alati \u00f6elnud, et meie piimat\u00f6\u00f6stus on v\u00e4ga tugev. Seda musta leiva ja kilu juttu pole vaja r\u00e4\u00e4kida \u2013 see on meil niikuinii nii geneetiline, et sellele ei pea liiga palju r\u00f5hku panema.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduses on kolmas s\u00f5na “hapukoor”.<\/p>\n
Meie piimatooted. V\u00f5tame k\u00f5ik Nopri asjad lauale \u2013 nende toorjuustud, jogurtid, kohupiimad. Me oleme piimarahvas.<\/p>\n
\u00d5nneks ei ole meil v\u00f5rreldes naabritega liiga palju laktoositalumatuid \u2013 ja need, kellel see on, nendel ma paluks lihtsalt ennast kokku v\u00f5tta.<\/p>\n
Ma usun, et juust on asi, mille tegemises oleme me \u00fclihead. Meie talude eri juustud \u2013 n\u00e4iteks Andre Farmi juustud \u2013 on s\u00fcva-tipptasemel, isegi kui v\u00f5tta maailma mastaabis.<\/p>\n
Kas olete osalenud v\u00f5i plaanite osaleda lahingutes, mida peavad k\u00f5iges\u00f6\u00f6jad ja veganid?<\/p>\n
Ei, ma ei viitsi tegeleda teiste inimeste muredega.<\/p>\n
Aga see oli vahepeal v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus.<\/p>\n
Inimestel ongi heal ajal vaja h\u00e4sti palju p\u00f5him\u00f5tete eest v\u00f5idelda, mille eest ei ole tegelikult vaja v\u00f5idelda.<\/p>\n
Kas te ise veel kokkate?<\/p>\n
Kuna ma ehitan kodu, siis ainuke asi, mida mul praegu kodus ei ole, on k\u00f6\u00f6k. Aga ma kokkan restoranides.<\/p>\n
Loodame, et seda aega kunagi Eestis ei tule, et kodudest hakkavad k\u00f6\u00f6gid \u00e4ra kaduma.<\/p>\n
Just. K\u00f5ik, kellel on v\u00f5imalus: ehitage koju puuk\u00fcttega pliit, seal on eriti tore s\u00fc\u00fca teha.<\/p>\n
Maitse saab seal teistsuguse.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
J\u00f5udu ja ait\u00e4h!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3172358h9cc7t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Orm Oja Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n