Sotsiaalministeerium saadab j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval koosk\u00f5lastusringile nakkushaiguste ennetamise ja t\u00f5rje seaduse (NETS) muudatused, mis toovad kaasa olulise muutuse koolides l\u00e4biviidava vaktsineerimise korralduses. Uue eeln\u00f5u kohaselt ei peaks lapsevanem edaspidi lapse koolis vaktsineerimiseks enam eraldi kirjalikku n\u00f5usolekut andma ning noortele antaks suurem otsustus\u00f5igus oma tervise \u00fcle.<\/p>\n
Praegu kehtiva korra j\u00e4rgi on kooli\u00f5e juures vaktsineerimiseks \u2013 sealhulgas leetrite, mumpsi, punetiste, difteeria, teetanuse ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu \u2013 vajalik lapsevanema kirjalik n\u00f5usolek. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt muutuks see loogika vastupidiseks: vaktsineerimine oleks lubatud juhul, kui lapsevanem ei ole esitanud kirjalikku keeldumist. N\u00f5usolekut enam eraldi edastama ei peaks.<\/p>\n
Muudatuse eesm\u00e4rk on lahendada olukordi, kus lapsed j\u00e4\u00e4vad vaktsineerimata mitte vanemate teadliku vastuseisu, vaid passiivsuse t\u00f5ttu. Kooli\u00f5ed on korduvalt juhtinud t\u00e4helepanu, et teave vaktsineerimise kohta ei pruugi vanemateni j\u00f5uda, vastused viibivad v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad sootuks andmata ning lapse enda soov vaktsineerida ei pruugi arvesse tulla. Sellised olukorrad seavad ohtu laste tervise ja ei ole koosk\u00f5las lapse \u00f5igustega.<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et vaktsineerimise h\u00f5lmatus Eestis on viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt langenud. Kui 2019. aastal j\u00e4i vaktsineerimata ligikaudu 10 protsenti lastest, siis 2024. aastal oli leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiinist k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud juba enam kui kolmandik \u00f5pilastest. Samuti on langenud difteeria-teetanuse-l\u00e4kak\u00f6ha vaktsineerimise h\u00f5lmatus ning HPV vaktsiini kasutas 2024. aastal vaid 60 protsenti t\u00fcdrukutest ja 50 protsenti poistest.<\/p>\n
Tallinna Koolitervishoid SA juhtiv\u00f5de K\u00fclli Reinsalu s\u00f5nul on kavandatav muudatus kooli\u00f5dede jaoks v\u00e4ga oodatud. Tema hinnangul loob s\u00fcsteem, mis p\u00f5hineb selgel keeldumisel, mitte vaikimisi n\u00f5usoleku ootamisel, parema raamistiku lapse huvide kaitseks. Reinsalu r\u00f5hutas, et praegune kord j\u00e4tab lapse tervise sageli tahaplaanile ning ei arvesta piisavalt noore enda soovi.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul lihtsustaks uus kord ka lapsevanemate elu, sest valdav osa neist on vaktsineerimisega n\u00f5us, kuid ei pruugi alati j\u00f5uda vajalikku dokumenti \u00f5igel ajal edastada. Samuti v\u00f5imaldaks see kooli\u00f5dedel keskenduda sisulisele terviset\u00f6\u00f6le laste ja peredega, mitte halduslikule j\u00e4relejooksmisele.<\/p>\n
Eeln\u00f5u reguleerib ka erandolukordi, kus alaealine soovib end vaktsineerida, kuid lapsevanem on selle keelanud. Sellisel juhul hindab tervishoiut\u00f6\u00f6taja noore kaalutlusv\u00f5imet ning veendub, et otsus on teadlik ja l\u00e4bim\u00f5eldud. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib ka vastupidises olukorras: kui lapsevanem ei ole vaktsineerimise vastu, kuid kaalutlusv\u00f5imeline noor ise ei soovi vaktsineerida, austatakse tema otsust.<\/p>\n
Ministeeriumi hinnangul on oluline, et tervishoiut\u00f6\u00f6taja toetaks sellistes olukordades noore ja lapsevanema vahelist suhet ning v\u00e4listatud oleks igasugune surve \u00fche v\u00f5i teise otsuse suunas. Sarnast praktikat rakendatakse tervishoius juba praegu, n\u00e4iteks perearstide ja g\u00fcnekoloogide juures, kuid koolid on seni olnud erand, kus vanema kirjalik n\u00f5usolek on olnud v\u00e4ltimatu.<\/p>\n
\u00d5pilaste<\/a> suuremat otsustus\u00f5igust toetab ka Eesti \u00d5pilasesinduste Liit, kelle hinnangul peab kaalutlusv\u00f5imelisel alaealisel olema \u00f5igus otsustada oma tervishoiuteenuste \u00fcle. Liit r\u00f5hutab, et see toetab noore enesem\u00e4\u00e4ramist ja inimv\u00e4\u00e4rikust ning on koosk\u00f5las lapse \u00f5igusega olla \u00e4ra kuulatud.<\/p>\n Samas juhib \u00f5pilasesinduste liit t\u00e4helepanu ka riskidele, mis vajavad maandamist. Nende hulka kuuluvad kaalutlusv\u00f5ime hindamise eba\u00fchtlus, v\u00f5imalik surve perekonna, eakaaslaste v\u00f5i sotsiaalmeedia poolt ning koolikeskkonnas tekkiv autoriteedisurve. Samuti peetakse oluliseks, et noortel oleks vanematega eriarvamuste korral piisav praktiline ja emotsionaalne tugi ning usaldusv\u00e4\u00e4rne teave.<\/p>\n Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava j\u00e4rgi vaktsineerib kooli\u00f5de 12\u201318-aastaseid t\u00fcdrukuid ja poisse HPV vastu, 13-aastaseid noori leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini teise doosiga ning 15\u201317-aastaseid difteeria-teetanuse-l\u00e4kak\u00f6ha kordusdoosiga. Kavandatavad seadusemuudatused muudaksid nende vaktsiinide manustamise koolikeskkonnas edaspidi oluliselt lihtsamaks. \n\tRelated\n<\/p>\n \t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sotsiaalministeerium saadab j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval koosk\u00f5lastusringile nakkushaiguste ennetamise ja t\u00f5rje seaduse (NETS) muudatused, mis toovad kaasa olulise muutuse koolides…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":97743,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,405,28,29,19,25,23,24,22,20,2573,30],"class_list":["post-97742","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaktsiin","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115989455990147295","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=97742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/97742\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/97743"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=97742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=97742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Loe teisi tervise teemasi SIIT<\/a><\/p>\n