Alustan veidi provotseeriva, et mitte \u00f6elda matsliku k\u00fcsimusega. V\u00e4ikeriigid toovad Singapuri sageli eeskujuna, sest see t\u00f5estab, kuidas riigi pindala ei pea peegeldama globaalset m\u00f5ju. Samas unustatakse sageli mainida, et Singapuri poliitiline s\u00fcsteem on tuntud pikaajalise stabiilsuse poolest, mis soosib strateegilist vaadet ja mida on vaja aastak\u00fcmneid kestva eluasemepoliitika v\u00f5i s\u00fcvatehnoloogia \u00f6kos\u00fcsteemi loomiseks. Mida on parema s\u00f5na puudumisel vabamatel demokraatiatel Singapurilt tegelikult \u00f5ppida?<\/p>\n
SIngapuri valitsus on suunanud raha alusuuringutesse, innovatsioonisse ja ettev\u00f5tlusesse alates 1991. aastast. See oli strateegiline valik innovatsiooni soodustamiseks, sest toona hakkas Singapur tootmiskohana kallimaks muutuma. Leidsime, et majanduskasvu s\u00e4ilitamiseks peavad tuleviku veduriteks olema innovatsioon ja teadus. Me ei saanud toetuda vaid sellele, mida oleme minevikus saavutanud.<\/p>\n
Riigi eesotsas olev partei on j\u00e4\u00e4nud selle aja jooksul samaks, kuid juhtkond on kolm korda muutunud. Vaatamata sellele on valitsuse p\u00fchendumus teadus- ja innovatsiooni\u00f6kos\u00fcsteemile p\u00fcsinud muutumatuna. Suund on olnud kulutuste kasvatamisele ligikaudu \u00fche protsendi v\u00f5rra Singapuri SKP-st.<\/p>\n
Nagu ministrid sageli \u00fctlevad: valitsus v\u00f5ib valida, kas kulutada raha sotsiaalhoolekandele, tervishoiule, haridusele ja \u00fchistranspordile. Meie valisime investeeringud teadusesse, innovatsiooni ja ettev\u00f5tlusse, et luua Singapurile tuleviku kasvuv\u00f5imalusi. Mingil hetkel ootab valitsus neist investeeringutest ka tootlust \u2013 uute t\u00f6\u00f6kohtade ja uute t\u00f6\u00f6stusharude n\u00e4ol. See ongi meie s\u00f5lmitud \u00fchiskondlik kokkulepe tuum.<\/p>\n
M\u00f5ttek\u00e4ik oli j\u00e4rgnev: kui valitsus tahab investeerida tervishoidu ja tootmisv\u00f5imekusse, siis on meil tehnika\u00fclikoolina kohustus leida viise, kuidas valitsuse rahastatavat teadust\u00f6\u00f6d nendes valdkondades rahaks p\u00f6\u00f6rata. Kuna Singapur on v\u00e4ikeriik ja meil puudub suuremate majanduste t\u00f6\u00f6stuslik selgroog, oleme viimased 12 aastat tuginenud soovitud tulemuste saavutamisel inimkapitalile.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes saavad seega seda teed minna ka teised riigid, ent see eeldab, et teadus- ja arendustegevuse rahastus on poliitiliste t\u00f5mbetuulte eest kaitstud ja kohati isegi p\u00fchamad kui sotsiaalkulutused.<\/p>\n
Iga demokraatlikult valitud \u00fchiskond v\u00f5i valitsus t\u00e4idab \u00fchiskondlikku kokkulepet: hoolitseda t\u00f6\u00f6kohtade, majanduskasvu, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, tervishoiu ja avalike teenuste eest. Kui v\u00e4rskelt \u00fclikooli l\u00f5petanud inimesed ei leia riigis korralikku t\u00f6\u00f6d, on valitsusel probleem. Sellisel juhul on selle t\u00f6\u00f6 suunata raha valdkondadesse, mille vilju saab loodetavasti tulevikus l\u00f5igata \u2013 eriti teadusesse ja innovatsiooni. See on investeering, et luua riigile helgemat tulevikku<\/p>\n
Ajalooliselt koosnes valitsuste poliitika sisuliselt raha- ja eelarvepoliitikast. N\u00e4eme aga, kuidas OECD riikides keskmiselt on majanduskasv madal, v\u00f5lakoormus suur ja rahanduspoliitika nulli l\u00e4hedal, mist\u00f5ttu on neid majandushoobasid raske kasutada. Oleme j\u00f5udnud majandusliku efektiivsuse piirini, mida on klassikaliste meetoditega v\u00f5imatu \u00fcletada.<\/p>\n
\u00dclikoolides on samal ajal l\u00f5ksus erinevad varad \u2013 ideed, patendid, innovatsioon, mida saaks \u00f5igete ressurssidega muuta uueks t\u00f6\u00f6stuseks ja t\u00f6\u00f6kohtadeks. Neist loodavad kasu l\u00f5igata valitsused \u00fcle terve maailma ja investeeringud s\u00fcvatehnoloogiasse on \u00fcks v\u00f5imalus, kuidas seda teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3169847h2aebt24.jpg\"\/)
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
S\u00fcvatehnoloogia \u00fcks eeliseid on see, et t\u00f6\u00f6kohtade loomine on laiap\u00f5hjaline. See toob kasu laiemale \u00fchiskonnakihile. Tarkvarasektoris koguneb l\u00e4heb kasum ettev\u00f5tte asutajatele ja v\u00e4hestele k\u00f5rgepalgalistele programmeerijatele ning see ei valgu laiemasse \u00fchiskonda. M\u00f5ned inimesed saavad \u00fclirikkaks, kuid see on ka k\u00f5ik.<\/p>\n
Samas on \u00fchiskonnal pakilised probleemid, tervishoiust kliimakestlikkuseni. Kui m\u00f5nda neist lahendustest saab kasutada globaalsete v\u00f5i \u00fchiskondlike probleemide lahendamiseks ning t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks, annaks see palju paremaid tulemusi kui keskendudes pelgalt tarkvarale.<\/p>\n
Suur osa viimaste aastate firmade edulugusid p\u00f5hineb tarkvara-kui-teenus (SaaS) mudelil. See on omamoodi h\u00fcperkapitalistlik unistus: kui inimestele teenus ei meeldi, loobuvad nad tellimusest ja ettev\u00f5te l\u00e4heb hiljemalt kahe aastaga pankrotti. Olete sageli v\u00e4itnud, et s\u00fcvatehnoloogia vajab palju pikemat hoov\u00f5turada. Singapur on tuntud massiivse riikliku rahastuse poolest, mis seda auku sildab. Kas selline turvav\u00f5rk ei tekita nn zombie-ettev\u00f5tteid, mis elatuvad toetustest, kuid pole tegelikult turuk\u00f5lbulikud? Kuidas eristada paljulubavat s\u00fcvatehnoloogia projekti sellest, mida hoitakse elus kunstlikult?<\/p>\n
V\u00e4ltimaks riiklike toetuste toel elavate zombie-ettev\u00f5tete teket, peab rahastus olema seotud kindlate tulemustega. V\u00f5ib-olla tuleks luua skeem, kuhu on kaasatud erasektori p\u00f5hiinvesteering. N\u00e4iteks kui erariskikapitalist investeerib \u00fche dollari, lisab valitsus sellele 50 v\u00f5i 100 protsenti. Riskikapitalist on huvitatud positiivsetest tulemustest ega taha toetada elavaid surnuid, valitsus annab aga idufirma k\u00e4ivitamiseks lisak\u00fctust. Investor peab aga olema sel juhul aktiivselt kaasatud. Kui firmasse lihtsalt raha sisse laduda ja oodata, tekib zombie-ettev\u00f5tteid nagu loogu.<\/p>\n
Olen lugenud palju raamatuid Silicon Valley ajaloost. \u00dcks v\u00e4ga h\u00e4sti kirjutatud teos on ajakirjanik Sebastian Mallaby “The Power Law”. See r\u00e4\u00e4gib kapitali rollist: finantskapital peab kohtuma inseneritalendiga.<\/p>\n
Silicon Valley rajati New Yorgi investeerimispankurite teesile, et Berkeley v\u00f5i Stanfordi \u00fclikoolides peab leiduma s\u00e4ravat teadust. L\u00fchidalt \u00f6eldes leidsid nad William Shockley, kes arendas v\u00e4lja kaasaegse elektroonika aluseks oleva dioodi. Tema kaheksa doktoranti olid aga rahulolematud Shockley juhtimisstiiliga. Pankurid otsustasid rahastada nende lahkumist ja uue ettev\u00f5tte loomist.<\/p>\n
Nende tegevusmudeli eeldus oli lihtne. Nad l\u00e4ksid inseneride juurde ja \u00fctlesid: “Teie tunnete teadust, teie olete briljantsed. Meie tunneme \u00e4ri ja rahandust. Me investeerime, aga te peate usaldama meid finants- ja \u00e4riotsuste tegemisel.” Oleme v\u00f5rdsed partnerid: meie anname kapitali, teie teete teadust ja skaleerite.<\/p>\n
Kui seda teha edukalt, s\u00fcnnivad sellised fantastilised ettev\u00f5tted nagu Fairchild Semiconductor, Intel, National Semiconductor ja nii edasi. Silicon Valley ainulaadsus seisneb selles, et see on hiiglaslik sotsiaalv\u00f5rgustik, kus teatakse t\u00e4pselt, kus asub talent. See on ka p\u00f5hjus, miks on seda \u00f6kos\u00fcsteemi nii raske kopeerida. Seda p\u00fc\u00fctakse teha Cambridge’is ja Oxfordis, kuid just t\u00f6\u00f6sturite, idufirmade ja akadeemia kombinatsioon on see, mis teeb \u00f6kos\u00fcsteemi suurep\u00e4raseks, eriti s\u00fcvatehnoloogias.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3169856h0041t24.jpg\"\/)
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Arvan, et Eestis, kuna nii Eesti kui ka Singapur on v\u00e4ikesed ja meil pole tugevat rasket\u00f6\u00f6stuslikku tausta, tuleb m\u00e4ngida valdkondades, kus on v\u00f5imalik silma paista. Mastaabis\u00e4\u00e4stu (economies of scale) asemel tuleb konkureerida haardes\u00e4\u00e4stus (economies of scope): milles te head olete? Vaadates Euroopasse on n\u00e4iteks hollandlased v\u00e4ga tugevad fotoonikas ja optikas (ASML). Sakslased on v\u00e4ga head t\u00e4ppisinseneriteaduses ja robootikas. Belglased on tugevad pooljuhtides ja prantslased kvanttehnoloogias. Nii on n\u00e4ha, kuidas tugevused jaotuvad Euroopa eri riikide vahel.<\/p>\n
Usun, et Eesti v\u00f5iks leida samamoodi oma loomuomased tugevused ja kohad, kus l\u00fcnki t\u00e4ita. V\u00f5ite olla osa suuremast Euroopa \u00f6kos\u00fcsteemist, pakkudes mingit kindlat komponenti v\u00f5i tehnoloogiat. See on teie riigi jaoks ilmselt parim tee.<\/p>\n
Mainisite, et riskikapital armastab SaaS-i, sest see skaleerub kiiresti ja pakub k\u00f5rgeid marginaale. NTUitive keskendub aga riistvarale ja materjalidele, mis on kapitalimahukad ja aeglased. Kas ujusite vastuvoolu puhtalt missioonitundest v\u00f5i suudate n\u00e4idata ka investoritele kindlaid andmeid, mis t\u00f5estavad, et riistvarap\u00f5hine 10-aastase vaatega s\u00fcvatehnoloogia pakub investoritele kohati ka paremat tootlust?<\/p>\n
Tuleb leida \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi investoreid. Selliseid, kes tunnevad kirge n\u00e4iteks tervishoiu ja uute ravimite vastu. Investoreid, kes on p\u00fchendunud v\u00e4ga kliimale ja j\u00e4tkusuutlikkusele. Kliimat ei saa lahendada tarkvararakendusega, see n\u00f5uab materjaliteadusest tulevaid innovatsioone. Ilma selleta me vaid teeskleme, et s\u00fcsinikdioksiidi probleemi pole olemas. Genereerime vaid s\u00fcsinikukrediite ja magame rahulikult edasi. See ei loo meie lastele paremat \u00fchiskonda.<\/p>\n
Meil oli \u00f5nn s\u00fcndida teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel, kus t\u00f6\u00f6stus majandusliku ja \u00fchiskondliku olukorra t\u00f5ttu \u00f5itses ning paljudel oli head t\u00f6\u00f6kohad. Me ei tohiks j\u00e4tta seda planeeti ja \u00fchiskonda maha halvemasse seisu, kui me selle eest leidsime. Peame ergutama selleks neis sektorites innovatsiooni.<\/p>\n
Kui vaadata s\u00fcvatehnoloogia innovatsiooni ajaraami, siis see on 10\u201315 aastat. See on nagu viieaastase lapsega: milliseid t\u00f6\u00f6stusharusid me loome ajaks, kui laps \u00fclikooli l\u00f5petab, et tal oleks v\u00f5imalik leida t\u00e4hendusrikast t\u00f6\u00f6d? V\u00f5iksime l\u00e4htuda sellisest m\u00f5tteviisist. Asi ei ole turu ebat\u00f5hususte lahendamises \u00e4ppidega kolme v\u00f5i viie aastaga..<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjus, miks valitsused on s\u00fcvatehnoloogiast nii huvitatud, peitub selle positiivses m\u00f5jus \u00fchiskonnale. See ei ole vaid moes\u00f5na. See v\u00f5imaldab luua \u00fchiskonnas t\u00f6\u00f6kohti laiap\u00f5hjaliselt, h\u00f5lmates nii liinit\u00f6\u00f6lisi, kes toodavad materjale v\u00f5i panevad kokku roboteid, kui ka operaatoreid. Sellega kaasnevad tehased ja investeeringuid. Selle 10-aastase vaate jaoks on vaja leida investoritega \u00fchine keel. See ei ole kiire kasumitempo stiilis “loon kolme aastaga \u00fckssarviku, sest mul on miljon kasutajat”.<\/p>\n
Selleks tuleb lahendada s\u00fcvatehnoloogiaga globaalseid, mitte Eesti ega isegi Euroopa probleeme. Kui inimesed n\u00e4evad, et tegu on globaalse vajaduse rahuldamisega, siis nad investeerivad. Raha liigub heade ideede suunas, mida on v\u00f5imalik ellu viia.<\/p>\n
Kohtun paljude perekondlike investeerimisfondidega (family offices) ja nad on suunanud sageli viis dollarit igast sajast oma portfellis kliimas\u00e4\u00e4stlikkusse. P\u00f5hjus on lihtne: kui me ei j\u00e4ta oma \u00fclikoolil\u00f5petajatele tulevikuks v\u00f5rdset \u00fchiskonda ega elamisk\u00f5lblikku planeeti, ei maksa kogu see raha mitte midagi. See viiks s\u00f5dade, revolutsioonide, n\u00e4ljah\u00e4dade ja haigusteni.<\/p>\n
Peame m\u00f5tlema kapitali laiematele m\u00f5judele. Meil on elamiseks vaid \u00fcks planeet. Me ei saa elada Marsil: atmosf\u00e4\u00e4r ja gravitatsioon pole selleks sobilik.<\/p>\n
Vaadates 10\u201320 aasta pikkust trendi, v\u00f5ib tehnoloogia vananeda. Primitiivne ja mitte k\u00f5ige parem n\u00e4ide on iPod, mis h\u00e4vitas Walkmani, kuid mida keegi enam ise ei kasuta. Kuidas kindlustada, et tehnoloogia, millesse t\u00e4na investeerime, p\u00fcsib asjakohane v\u00f5i v\u00e4hemalt kohanemisv\u00f5imeline ka kahe p\u00f5lvkonna p\u00e4rast?<\/p>\n
iPhone’i poleks s\u00fcndinud ilma iPodita ehk tooted ja turg arenevad ajas. On v\u00f5imatu t\u00e4pselt \u00f6elda, kuhu t\u00e4nane innovatsioon v\u00e4lja j\u00f5uab, kuid kui see on kaitstud patendiga, annab see oma elueaga selles \u00e4ris 20 aastat potentsiaalset tegutsemisvabadust. Kui innovatsioon lahendab viie aasta p\u00e4rast \u00fchiskondliku v\u00f5i keskkondliku probleem ning rahavoog on k\u00e4ima saadud, saab uurida turgu ja v\u00f5imalikke k\u00fclgnevaid valdkondi, et v\u00e4ltida liigset s\u00f5ltuvust \u00fchest konkreetsest sektorist.<\/p>\n
Singapuris on \u00fcks ettev\u00f5te NTU, mis arendas \u00f5hukesi kilesid. Algselt l\u00e4ksid need k\u00f5vaketastesse. Tarbeelektroonikas on k\u00f5vakettad praeguseks muidugi kodurakendustes iganenud, kuid neid kasutatakse endiselt andmekeskustes. Sama p\u00f5hitehnoloogia leiab rakendust aga ka klaasekraanidele kriimustuste v\u00e4ltimisel. Professoril, kes need kiled algselt l\u00f5i, polnud \u00f5rna aimugi, et neid saab sel viisil kasutada.<\/p>\n
Seega, kui oma tehnoloogiat arendate ja olete tekitanud rahavoo \u00fchest sektorist, v\u00f5ite m\u00f5elda: “Siin on veel \u00fcks katmata vajadus, kas ma saan n\u00fc\u00fcd sinna toote arendada?”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3169883hc8b7t24.jpg\"\/)
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
S\u00fcvatehnoloogia riskikapitalistina tahad sa anal\u00fc\u00fcsida tavaliselt patendi ja innovatsiooni tugevust, et n\u00e4ha, kas tegu on platvormtehnoloogiaga. See suudab lahendada mitmeid erinevaid probleeme. Vahetu probleem ja turule sisenemise strateegia peavad keskenduma esimesele tugipunktile (beachhead market), sest sinna on k\u00f5ige lihtsam siseneda. Teistele k\u00fclgnevatele v\u00f5imalustele viie, k\u00fcmne v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast v\u00f5ib m\u00f5elda hiljem \u2013 see on tulevikumure.<\/p>\n
Teil on vaja seda tugipunkti, mis peab lahendama globaalset vajadust, sest kapital on t\u00e4nap\u00e4eval globaalne. \u00dckski kapital ei rahasta Eesti idufirmat, mis \u00fctleb: “Ma lahendan Eesti p\u00f5llumehe muret, sest meil on siin selline unikaalne vajadus.” See latt ei ole investorite jaoks piisavalt k\u00f5rgel.<\/p>\n
Samal ajal on mitmed valitsused ja \u00fclikoolid lummatud \u00fckssarvikutest. Arvan, et ka Eesti on selles s\u00fc\u00fcdi, v\u00f5ib-olla seep\u00e4rast, et see on \u00fcks statistilistest n\u00e4itajatest, mis v\u00f5imaldab meil v\u00e4hemalt per capita rahvusvahelistes edetabelites s\u00e4rada. Kas need statistilised anomaaliad ei suru alusteaduste rahastust valdkondadesse, mis pole pikas perspektiivis nii kasumlikud?<\/p>\n
\u00dckssarvikute loomine on iga valitsusasutuse ja b\u00fcrokraadi kinnisidee. Kui me 2013. aastal Singapuris alustasime, \u00fctlesin: “Mina ei tegele \u00fckssarvikute loomisega, seda teevad idufirmade asutajad.” See v\u00f5ib aega v\u00f5tta 20 aastat ning s\u00f5ltub suuresti \u00e4rimudelist ja viisist, kuidas sellega t\u00e4pselt turule mindi.<\/p>\n
\u00dckssarvikud on erandid, nagu Facebookid ja Skyped. Kui valitsuse m\u00f5\u00f5dik on loodud \u00fckssarvikute arv, on see vale m\u00f5\u00f5dik. Tuleb m\u00f5elda, kuidas luua t\u00e4hendusrikkaid t\u00f6\u00f6kohti k\u00f5igile neile \u00fclikoolil\u00f5petajatele. \u00dcks v\u00f5i kaks \u00fckssarvikut ei loo t\u00f6\u00f6kohti tervele \u00fchiskonnale ning k\u00f5rgharidusega baristad on viimane asi, mida sa tahad. \u00dckssarvikute hulk ei \u00fctle midagi selle kohta, kui suurt lisav\u00e4\u00e4rtust sa sa lood. Nimetan neid seet\u00f5ttu edevusm\u00f5\u00f5dikuks.<\/p>\n
Kui olete riigiametnik, peaksite vaatama pigem Carnegie Melloni \u00fclikooli Pittsburghis. Nad avaldasid raporti selle kohta, kuidas \u00fclikooli loodud robootika ja tarkvara \u00f6kos\u00fcsteem on 30 aasta jooksul loonud Pittsburghi linnas ja Pennsylvania osariigis uusi ettev\u00f5tteid. Nad vaatavad, kui palju loodi t\u00f6\u00f6kohti, kui palju lisandus majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust, kui suur on maksutulu ja kui suur on olnud muutus teraselinnast tehisintellekti- ja robotilinnaks. Vaadata tuleb selliseid m\u00f5\u00f5dikuid.<\/p>\n
\u00dckssarvikud ei \u00fctle mulle midagi teie majanduse ja t\u00f6\u00f6stusbaasi kohta. USA-s on fantastilised tarkvara-idufirmad. Kuid nad ei l\u00e4inud riistvarasse; hiinlased l\u00e4ksid. USA valis kiire kasumi tee, tarkvara-\u00fckssarvikud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud Ameerika deindustrialiseerus, sest nad \u00fctlesid: “Ah, ma ei tee seda musta t\u00f6\u00f6d, saadame selle v\u00e4lismaale.” Kui sinu vaated on liiga \u00e4\u00e4rmuslikud ja tahad ainult \u00fckssarvikuid, suunad oma raha ja t\u00e4helepanu kohta, millest pole kasu suuremale osale \u00fchiskonnast.<\/p>\n
Tuues ajastukohase paralleeli, kas v\u00f5ime seega \u00f6elda, et kui varem rajanes eluj\u00f5uline majandus t\u00f6\u00f6kal keskklassil, siis praegu on nendeks t\u00f6\u00f6kad keskklassi ettev\u00f5tted, mille turuv\u00e4\u00e4rtust ei \u00fcleta kunagi 50\u2013100 miljonit eurot?<\/p>\n
Kui vaadata Saksa majandust, siis selle selgroog on Mittelstand, mitte Siemensid v\u00f5i BMW-d. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib Jaapanis ja Singapuris. V\u00e4ikesed ja keskmised ettev\u00f5tted on majanduse selgroog, mitte paar suurettev\u00f5tet<\/p>\n
Seadsime endale Singapuris NTUitive’ga eesm\u00e4rgi: me ei hakka looma \u00fckssarvikuid. \u00dctlesime objektiivselt: tahaksime n\u00e4ha, et k\u00fcmne aasta p\u00e4rast suudame luua ettev\u00f5tte, mille m\u00fc\u00fcgitehingu (exit) v\u00e4\u00e4rtus on 100 miljonit. Tegime selle \u00e4ra seitsme aastaga. J\u00e4rgmiseks eesm\u00e4rgiks sai 250 miljonit ja tegime selle \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcame ehk poolt miljardit, kuid see v\u00f5tab aega.<\/p>\n
MIT-d ja Stanfordid ei s\u00fcnnitanud dekasarvikuid \u00fcle\u00f6\u00f6 \u2013 ettev\u00f5tete loomise m\u00f5istmiseks on palju n-\u00f6 lihasm\u00e4lu. Otseteed ei ole ja ei saa \u00f6elda: “Ma tahan oma \u00fckssarvikuid.” See on edevuse m\u00f5\u00f5dik. Mis juhtub siis, kui \u00fckssarvik sureb \u2013 nagu suri Nokia Soomes \u2013 ja kogu majandus satub vabalangusse, sest puudub teiste t\u00f6\u00f6stusharude tugi, mis seda toetaks?<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on peaaegu v\u00f5imatu leida ka idufirmat, mis ei v\u00e4idaks end olevat “tehisintellektil p\u00f5hinev”. Kui suur osa teie lauale j\u00f5udvatest nn tehisintellekti projektidest on tegelikult lihtsad statistilised mudelid v\u00f5i OpenAI \u00fcmbrised (wrappers), millel puudub s\u00fcgav teaduslik uudsus ning mis ei erine sisuliselt t\u00f6\u00f6riistadest, mida mina ja teised ajakirjanikud juba kasutame?<\/p>\n
Seda n\u00e4eb nii Singapuris kui ka mujal palju. K\u00f5ik investorid otsivad tehisintellekti, on iga m\u00fc\u00fcgik\u00f5ne stiilis “AI siin ja AI seal”. Varem oli selleks Uber \u2013 “selle asja Uber ja teise asja Uber”. Veel varem oli kuu maitse B2B SaaS.<\/p>\n
Meie sellest ei hoolinud. \u00dctlesime lihtsalt: “See on uudne teadus. See ravib haigust v\u00f5i aitab meil haigust tuvastada ja aitame seda ettev\u00f5tet.” Leidsime USA ja Jaapani riskikapitaliste, kes uskusid meie eesm\u00e4rki, et meie loodud ettev\u00f5te lahendab selle \u00fchiskondliku vajaduse. Alguses me oma tegevusele valitsuselt suurt toetust ei saanud. Kui hakkasime 2013. aastal s\u00fcvatehnoloogiale keskenduma, polnud see tegelikult moes. K\u00f5ik tegelesid B2B SaaS-iga.<\/p>\n
Ma olen aga investor ja tean, et kui kehtib nullintressipoliitika (ZIRP), investeerivad k\u00f5ik k\u00f5ikjale. Investor paneb raha sisse ja sellest suurem osa kulutatakse \u00e4ra klientide hankimiseks. K\u00e4ive v\u00f5ib meeletult kasvada, aga sama teeb kahjum. Olen selles suhtes vanakooli mees.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3169859hac34t24.jpg\"\/)
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Nagu n\u00e4eme, oligi see anomaalia, asjad liiguvad aga tasakaalupunkti tagasi. B2B SaaS-i ettev\u00f5tted pole enam soosingus ja k\u00f5ik tahavad s\u00fcvatehnoloogiat. \u00dctlesin juba 2013. aastal, et see on fundamentaalselt teistsugune loom. Kui ma loon komponendi, pooljuhi v\u00f5i roboti ja m\u00fc\u00fcn selle ettev\u00f5ttele, on see skaleeritav \u00e4rimudel, mitte moen\u00f5udlus.<\/p>\n
S\u00fcvatehnoloogia puhul peab \u00fchiku\u00f6konoomika toimima: mu brutomarginaal on X ja tulu on Y, mis peab kulusid \u00fcletama. Tahtsime arendada ettev\u00f5tteid, millel on korralik positiivne brutomarginaal, mille \u00fchiku\u00f6konoomika on loogiline ja mis suudavad kasvada. Kui nad suudavad kasvada, loovad nad t\u00f6\u00f6stust. See v\u00f5tab 10\u201320 aastat. See on okei, kuid nad lahendavad tegelikku vajadust. P\u00f5ikasin k\u00fcsimusest k\u00f5rvale, aga see r\u00e4\u00e4gib loodetavasti enda eest.<\/p>\n
Kui intressim\u00e4\u00e4rad olid nulli l\u00e4hedal, oli raha odav ja k\u00f5ik tahtsid investeerida k\u00f5igesse. N\u00fc\u00fcd on kapital kallis ja nn turist-investorid on lahkunud. Kas praegune majanduslangus on teile tegelikult kasuks tulnud? Kas investorid on l\u00f5puks suutelised m\u00f5istma, et peame investeerima materiaalsetesse ja p\u00fcsivatesse asjadesse?<\/p>\n
Probleem on selles, et s\u00fcvatehnoloogia m\u00f5istet kasutatakse sageli valesti, sest see on v\u00e4ga lai.<\/p>\n
Oletame, et \u00fcks meie teadlane kasutab plasti lagundamiseks baktereid. K\u00fcsimus on: kas teie lahendus on kiirem, odavam ja parem? Tehnoloogilise vananemise risk on v\u00e4ga suur. Oletame, et kasutate seda tehnoloogiat PET-pudelite jaoks. Kui need kaovad kasutuselt, \u00e4kki on m\u00f5tet anda teile rohkem raha hoopis selleks, et uurida, kas suudate neid termoplaste lagundada?<\/p>\n
Aeg-ajalt tekitab innovatsioon ise uusi probleeme. N\u00e4iteks ehitame elektriautosid. Loome uue probleemide ringi: kuidas akudest vabaneda? Kuidas neid taaskasutada? Kuidas kaevandada elut\u00e4htsaid elemente? Samal ajal loob see uue s\u00fcvatehnoloogilise v\u00f5imaluse. See k\u00f5ik areneb edasi, sest teadus ongi uute asjade avastamine, mis viib lahendusteni, mis on kiiremad, odavamad ja paremad.<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e olukorda, kus laiemas s\u00fcvatehnoloogias tekiks mull, sest see ei p\u00f5hine fundamentaalselt soovidel. See p\u00f5hineb vajadustel \u2013 \u00fchiskondlikel, tervise- v\u00f5i tootmisvajadustel. Kui ehitada vajadustele, on ettev\u00f5tte kollapsirisk oluliselt v\u00e4iksem.<\/p>\n
V\u00f5tame tuumas\u00fcnteesi sektori. Praegu on seal umbes 15\u201320 ettev\u00f5tet, mis on kaasanud \u00fcle 10 miljardi dollari, sihiga 20, 30, v\u00f5ib-olla 40 aastat. Ma ei tea, kas v\u00f5idab Tokamaki tehnoloogia v\u00f5i m\u00f5ni muu arhitektuur. Kui investeerida tuumas\u00fcnteesi, arenevad aga ka plasma hoidmise s\u00fcsteemid, suure v\u00f5imsusega lasers\u00fcsteemid ja t\u00e4iustatud materjalid. Siit v\u00f5ib v\u00e4lja kasvada nii palju k\u00f5rvalharusid, samamoodi nagu Apollo missioon viis GPS-tehnoloogia, s\u00fcvakosmose side ja infrapunaspektromeetriteni. Innovatsioon ise loob v\u00f5imalusi, mida ei pruugi sa investorina alguses ette n\u00e4ha.<\/p>\n
S\u00fcvateaduse puhul on k\u00f5ige keerulisem leida inimesi, kellel on \u00f5ige kombinatsioon teaduse, tehnoloogia ja \u00e4ri m\u00f5istmisest. Silicon Valley’s, Bostonis, Cambridge’is ja Oxfordis on see olemas. Meil Singapuris ja ilmselt ka Eestis pole neid v\u00e4ga palju, m\u00f5nikord peame tuginema v\u00e4lispartnerlustele.<\/p>\n
Tuleb leida inimesed, kellel need horisondid ristuvad. V\u00f5in vestelda ise kell \u00fcks \u00f6\u00f6sel professoriga teadusest. P\u00e4rastl\u00f5unal v\u00f5ib aga r\u00fchm teadlasi k\u00fcsida minult osanike nimekirja (cap table) haldamise kohta: “Kuidas tulla toime osaluse lahjenemise (dilution) riskiga? Selles tehingutingimuste lehes on kirjas…” Vaja on leida inimesi, kes need oskused ettev\u00f5tte n\u00f5ustamiseks kokku toovad.<\/p>\n
K\u00f5ik algab teaduslikust innovatsioonist. Kui valitsus sellesse investeerib, ei tohiks alguses olla liiga ambitsioonikas. \u00c4rge minge v\u00e4lja loosungiga: “Ma loon k\u00fcmme dekasarvikut v\u00f5i \u00fckssarvikut.” Ei, alustage v\u00e4ikselt. \u00d6elge parem: “Ma loon t\u00f6\u00f6stusharu. Ma loon Eestisse j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna robootika idufirmade \u00f6kos\u00fcsteemi.” Olgu seal kasv\u00f5i sada ettev\u00f5tet, see pole oluline. Mida rohkem on aga ettev\u00f5tteid \u00fches konkreetses valdkonnas, seda rohkem nad \u00fcksteist toidavad ja ideid vahetavad. Nii tekib klaster. Kui tekib klaster, tekib ka suur t\u00f6\u00f6stus.<\/p>\n
Siis tulevad ka teised investorid, kes v\u00f5ivad leida, et Eesti robootikaklaster on v\u00e4ga huvitav. Samamoodi nagu Carnegie Mellon on arendanud AI-robootika klastri Pittsburghis ja nad on n\u00fc\u00fcd selle poolest tuntud. Bostonis on biotehnoloogia, Silicon Valleys tarkvara. Hollandis on aga Eindhoven tuntud optika ja fotoonika poolest.<\/p>\n
Tuleb m\u00f5elda, kuidas luua see kriitiline mass. Siis muutub see end isetoitvaks mehhanismiks \u2013 hoorattaks, kus edu toidab edu. Siis tahavad ka suured ettev\u00f5tted end sellega siduda ja \u00f5ppida tundma klastrit laiemalt.<\/p>\n
Nagu te juba viitasite, pole v\u00e4ikeriikidel nagu Eesti ja Singapur seda luksust, et minna justkui supermarketisse ja hakata tehnoloogiaid \u00fckshaaval ostukorvi laduma. Peame keskenduma kindlatele valdkondadele. Paberil on meil s\u00fcsteem olemas, umbes k\u00fcmmekond v\u00f5tmevaldkonda. Praktikas me sellist tohutut diferentseerimist ei n\u00e4e. Kas oleme teiste suundade v\u00e4lja suretamiseks liiga lahked v\u00f5i v\u00f5ime n\u00e4ha seda omaette strateegiana. Kui me ei tea, milline suund on k\u00fcmne aasta p\u00e4rast perspektiivikas, peame s\u00e4ilitama v\u00e4hemalt mingisugust p\u00e4devust ka teistes valdkondades?”<\/p>\n
Meil on t\u00e4pselt sama probleem. Rahastame n\u00e4iteks kvanttehnoloogiat, kuigi teised riigid on sellega tegelenud meist palju kauem. Kutsun seda moe rahastamiseks (funding for fashion). Sel aastal on see teema aktuaalne, seega rahastame seda. J\u00e4rgmisel aastal tuleb midagi muud. See on igavene moe ja haipide tagaajamine.<\/p>\n
Tuumas\u00fcnteesiekspertiisi ei tekita \u00fcle\u00f6\u00f6. Inimesed, kes arendavad tuumas\u00fcnteesireaktorit, on astrof\u00fc\u00fcsikud, tuumaf\u00fc\u00fcsikud, keemikud. Nende ekspertiis on kogunenud 30 aastaga. Seega peab olema visioon: “Me lahendame maailma energiaprobleemid ja loome Maa peale p\u00e4ikese.”<\/p>\n
Kui te ei v\u00f5ta seda \u00fclipikka vaadet, muutub asi ohtlikuks \u2013 siis oletegi nagu hunt Kriimsilm, kel on \u00fcheksa ametit, aga k\u00fcmnes n\u00e4lg. Kapital peab minema sinna, kus on suurim edulootus. Kui asutajad tegutsevad valdkonnas, mis pole riigi tuumikstrateegia osa, aga riskikapital nad leiab ja toetab, siis on see okei.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3169865h378ft24.jpg\"\/)
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Ent vaja on kaasata rohkem rahvusvahelisi partnerlusi. S\u00fcvatehnoloogia muutus moekaks alles p\u00e4rast koroonat, sest inimesed m\u00f5istsid: pandeemiate puhul aitab vaid alusteadus, mitte B2B tarkvara\u00e4pp. Riigile on palju parem, kui see \u00fclipikaajaline eesm\u00e4rk on kuskil silme ees. Investorina v\u00f5iks aga m\u00f5elda, et kui k\u00f5ik jahivad sama asja, on selle hind v\u00e4ga k\u00f5rged. Kas sa teenid sellelt tulu? Ei. Tuleb m\u00f5elda vastupidiselt. Kui k\u00f5ik jooksevad \u00fches suunas, teen mina midagi muud.<\/p>\n
K\u00fcmne aasta p\u00e4rast k\u00fcsivad k\u00f5ik: “Kuidas te s\u00fcvatehnoloogia trendi ette n\u00e4gite?” Ma ei n\u00e4inud seda ette. Ma olin lihtsalt vastuvoolu ujuja. Ei tohi ajada taga konsensust. Tuleb olla vastanduja (contrarian) ja vaadata sinna, kus on vajadus, aga kuhu keegi teine parasjagu ei vaata. K\u00fcll see raha ts\u00fcklitega j\u00e4rele tuleb.<\/p>\n
Sektoreid, mis ei tundu hetkel teiste jaoks olulised, v\u00f5ib olla k\u00fcmneid. Kas m\u00f5istlikum on riske hajutada ja need k\u00f5ik mingil viisil \u00e4ra katta v\u00f5i valida v\u00e4lja kaks-kolm?<\/p>\n
Meil pole luksust valida. M\u00e4ngime nende kaartidega, mis meile jagati.<\/p>\n
Toon \u00fche n\u00e4itena sisep\u00f5llumajanduse ja alternatiivvalgud (alternative proteins), mis olid v\u00e4ga paeluvad valdkonnad. K\u00f5ik jooksid nende j\u00e4rel. \u00dcks professor tuli ka mu juurde ja ma \u00fctlesin talle: “Ei, see ei toimi. See on vaid moer\u00f6\u00f6gatus.” T\u00f5in talle p\u00f5hjused, miks see ei t\u00f6\u00f6ta. Esiteks puuduvad meil andmed, et m\u00f5ista alternatiivvalkude tarbimise pikaajalisi m\u00f5jusid. Kas see tekitab v\u00e4hki? Kas see p\u00f5hjustab haigusi?<\/p>\n
Teiseks kulufaktor. Alternatiivvalkude kasvatamiseks bioreaktoris vajalik kasvuseerum on v\u00e4ga kallis. \u00dctlesin: “See seerum saab teie pudelikaelaks. Kui te seda probleemi ei lahenda, pole teil m\u00e4ngumaad.” Kolmas asi on turu valmisolek. Kas tarbijad on selleks praegu valmis? Ei. Viie aasta p\u00e4rast? Ei. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast? V\u00f5ib-olla. Ma ei n\u00e4e m\u00f5tet luua t\u00e4na ettev\u00f5tet, mis on turu tegelikust kasvust 5\u201310 aasta kaugusel. \u00dctlesin talle: “Parem taotlege teadusgrante ja arendage tehnoloogiat tasemeni, kus turg on tulevikus k\u00fcpsem, aga mitte praegu.”<\/p>\n
Idufirmade puhul on ajastus k\u00f5ik. Dot-com mulli tipus tegutses idufirma Webvan, mis tegeles toidukaupade kojuveoga, ja nad hukkusid koos mulliga. Hiljem t\u00f5i Amazon turule oma versiooni Amazon Fresh. K\u00fcsimus on ajastuses. Alternatiivvalgud n\u00f5uavad palju regulatiivseid koosk\u00f5lastusi ja andmeid, mida teil pole. Turule j\u00f5udmiseks tuleb p\u00f5igelda liiga paljude kuulide eest. Seega \u00fctlesin: “See pole valmis.”<\/p>\n
Tekib ka k\u00fcsimus, kas piiratud ekspertide ringiga riigis on \u00fcldse v\u00f5imalik luua edukaid s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5tteid. Mul endalgi on mitu s\u00f5pra, kes olid m\u00f5nda aega akadeemias, kuid l\u00e4ksid erasektorisse, mille j\u00e4rel nende kasvulavaks olnud ja tuge pakkunud teaduslabor h\u00e4\u00e4bus. Kas me m\u00f5tleme Eestis liiga v\u00e4ikselt? Kas peaksime v\u00e4rbama rohkem v\u00e4listalente nii ettev\u00f5tetesse kui ka akadeemilisse sektorisse?”<\/p>\n
Pigem lahendavad rahvusvahelised partnerlused probleemi t\u00f5husamalt. Me ei saa loota s\u00fcsteemile, kus impordime oma probleemide lahendamiseks pidevalt uusi inimesi. Kui idufirmat piirab inimeste puudus, on k\u00fcsimus: kas parem on leida inimesed v\u00e4lismaalt v\u00f5i tuua inimesed v\u00e4lismaalt siia? V\u00e4ikese turu puhul on parem leida inimesed v\u00e4lismaalt.<\/p>\n
Kui toote sisse v\u00e4listalendi, on see paratamatult m\u00f5eldud turuarenduseks, mitte teadust\u00f6\u00f6ks, sest teadlane tuli juba \u00fclikoolist. Kui toote siia \u00e4riarenduse v\u00f5i m\u00fc\u00fcgimehe, kulutab see v\u00e4lismaa mees miljoneid dollareid, et reisida sinna, kus on tegelikult kliendid. Seega \u00fctlen idufirmadele alati: “Te k\u00e4itute rumalalt. Pange probleem perspektiivi: kas odavam on tuua v\u00e4listalent siia v\u00f5i luua t\u00fctarettev\u00f5te ja palgata inimesed v\u00e4lismaal?” Nad vastavad: “Noh, see on odavam kui teine variant,” ja teevadki nii.<\/p>\n
Ma ei arva, et peaksite end tundma kohaliku talendi puudusest piiratuna. L\u00fcnk on pigem turuteadmistes. Turuteadmiste osas on ehk p\u00f5hjust tuua sisse m\u00f5ni v\u00e4lisekspert \u2013 olgu siis inkubaatori v\u00f5i talendiotsingu kaudu. Ent kui idufirma p\u00fc\u00fcab skaleerida, leiab talenti k\u00f5ikjalt v\u00e4ljaspool teie riiki; te ei pea neid siia tooma.<\/p>\n
L\u00f5petuseks, kuna meile k\u00f5igile meeldib r\u00e4\u00e4kida edulugudest, uurin: kas teil on olnud juhtumeid, kus olite idee suhtes algul skeptiline, kuid see osutus geniaalseks ja saavutas edu?<\/p>\n
Jah, meil pole k\u00f5iki vastuseid. Me ei teeskle, et omame turust ja t\u00f6\u00f6stustest \u00fclimuslikke teadmisi. Me ei tea seda, mida me ei tea. M\u00f5nikord tuleb toetada idufirmasid, millel on k\u00fcll v\u00e4ga huvitav ja uudne leiutis, kuid mille rakendusvaldkonda me veel ei tea. Kui meeskond on v\u00e4ga sihikindel, p\u00fc\u00fcame neid aidata nii palju kui v\u00f5imalik, ega lase ideel surra.<\/p>\n
Toon n\u00e4ite \u00fchest robootika idufirmast, mille puhul me ei saanud alguses aru, mis on selle v\u00e4\u00e4rtuspakkumine. Kas seda hakatakse kasutama inspekteerimiseks v\u00f5i remondiks? Millistes t\u00f6\u00f6stustes \u2013 lennunduses, autot\u00f6\u00f6stuses v\u00f5i traditsioonilises tootmises? Hakkasime neile lihtsalt ideid pakkuma ja ettev\u00f5tteid tutvustama, et n\u00e4ha, mis t\u00f6\u00f6le hakkab.<\/p>\n
Intervjuu David Tohiga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
M\u00f5nikord on asjad naljakad. Kui vaadata n\u00e4iteks mRNA vaktsiinide ajalugu, siis see oli leiutis, mis otsis probleemi. Algne eesm\u00e4rk oli kasutada mRNA-d v\u00e4hiravis, kuid COVID-i tulekuga otsustati katsetada, kas tehnoloogiat saaks kasutada kiirreageerimisvaktsiini loomiseks ja see \u00f5nnestus. Vaadates Moderna aktsia hinda p\u00e4rast b\u00f6rsile minekut, seisis see pikalt paigal. Ja siis sai sellest \u00e4kitselt \u00fcks maailma hinnatumaid biotehnoloogiaettev\u00f5tteid.<\/p>\n
Paljud ideed v\u00f5ivad olla ajast ees ja me lihtsalt ei tea seda. Kuid kui n\u00e4eme, et meeskond on sihikindel, ja meil on k\u00f5hutunne, et turg on kuskil olemas \u2013 isegi kui me pole seda veel avastanud, p\u00fc\u00fcame neid ikkagi toetada.<\/p>\n
Kas teil on veel m\u00f5ni soovitus, mida k\u00f5rva taha panna?<\/p>\n
Minu soovitus on: alustage v\u00e4ikselt. \u00c4rge ajage taga edevusm\u00f5\u00f5dikuid. Kui suudate luua \u00fche ettev\u00f5tte, millel on skaleeritav globaalne \u00e4rimudel ja rahastus, on see juba suur edu, sest siis hakkab \u00f6kos\u00fcsteemis tekkima lihasm\u00e4lu, kuidas neid asju j\u00e4rjest paremini teha.<\/p>\n
Asi pole ambitsioonis panna k\u00f5ik \u017eetoonid punasele kaheksale ja loota peav\u00f5itu. See pole \u00f5ige filosoofia. Pole m\u00f5tet tekitada sada eba\u00f5nnestumist, et saada \u00fcks edulugu. Inimesed vaatavad neid 99 p\u00f5rujat ja \u00fctlevad: “Teie s\u00fcsteem on l\u00e4bi kukkunud.” Kui aga panustada kogu energia \u00fche tehnoloogia ja meeskonna leidmisele, mis p\u00e4riselt kasvab, isegi kui sellest ei saa \u00fckssarvikut… kui suudate luua igal aastal \u00fche sellise, on teil 3\u20135 aasta p\u00e4rast neid viis. Siis toote asutajad \u00f6kos\u00fcsteemi tagasi ja n\u00e4itate neid eeskujuna.<\/p>\n
Teil on vaja luua akadeemilise s\u00fcsteemi jaoks see mustern\u00e4idis. Kultuuri muutmine on raske, sest enamik teadlasi ei tahtnud hakata \u00e4rimeheks. Seda narratiivi saab muuta, \u00f6eldes, et nende innovatsioon v\u00f5ib m\u00f5jutada miljoneid elusid ja muuta maailma paremaks. Doktorante v\u00e4rvates tuleks otsida t\u00f6\u00f6stus- ja juhtimiskogemust. V\u00f5ite \u00f6elda: “Mul on see spetsiifiline tehnoloogia ja ma tahan, et tudengid teeksid sellest ettev\u00f5tte.”<\/p>\n
David Toh k\u00fclastas Eestit sTARTUp Day eel\u00fcrituse “Thinking in Billions” raames.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Singapuri Nanyangi Tehnoloogia\u00fclikooli (NTU) tehnosiirde ja iduettev\u00f5tluse \u00fcksuse NTUitive juht, vastutades NTU teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 kommertsialiseerimise ning iduettev\u00f5tete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98198,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,27396,6667,47475,47476,20598,7594,40823,23122,47474,30529,41621],"class_list":{"0":"post-98197","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-iduettevotlus","16":"tag-innovatsioon","17":"tag-majandusstrateegia","18":"tag-nanyangi-tehnoloogiaulikool","19":"tag-riskikapital","20":"tag-singapur","21":"tag-sotsiaalpoliitika","22":"tag-suvatehnoloogia","23":"tag-teadussiire","24":"tag-toostuspoliitika","25":"tag-ukssarvikud"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115994599376505425","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98197","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98197"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98197\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98197"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98197"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98197"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}