V\u00e4ljaspool suuremaid keskusi on oma pangateenustega inimeste l\u00e4hedal olnud SEB ja Swedbank M\u00f5lemad pangad on viimastel aastatel v\u00e4hendanud kontoreid ja lahtiolekuaegu. Inimeste vajadus kontoris asju ajada on aga j\u00e4\u00e4nud isegi juhul, kui muidu saadakse arvuti v\u00f5i telefoni teel oma rahaasjade korraldamisega hakkama. Sellest teab r\u00e4\u00e4kida P\u00f5lva elanik Rinaldo M\u00e4nniste.<\/p>\n
“Kindlasti oleks vaja k\u00fcsida \u00fcht-teist pangakontorist, aga kuna P\u00f5lvas pangakontorit pole, Swedbanki, siis tulin t\u00e4na ekstra V\u00f5rru. Aga kella \u00fchest tehakse lahti, siis ei saanudki momendil,” \u00fctles M\u00e4nniste.<\/p>\n
Pangad \u00fctlevad kui \u00fchest suust, kontorite sulgemine on seotud \u00fche p\u00f5hjusega, milleks on kasutajate v\u00e4hesus.<\/p>\n
“Kui ei ole pangaesindust, siis see on tegelikult ju v\u00e4ga kurb ka pangale, sest see on \u00fcks koht v\u00e4hem, kus saab \u00e4ri teha, aga kui kontori k\u00fclastatavus ja need tehingud, mis seal tehakse langevad v\u00e4ga madalale, siis paraku pole muud v\u00f5imalust, kui sellest kontorist loobuda,” \u00fctles Swedbanki kliendikeskuse asejuht Martin K\u00f5rv.<\/p>\n
Inimestest tekitab segadust seegi, et pangakontor v\u00f5ib k\u00fcll olemas olla, aga niisama lihtsalt sinna sisse astuda ei saa, sest aeg palutakse internetis broneerida. Mis saab aga siis, kui internetti pole?<\/p>\n
Viitina raamatukoguhoidjal Aive Leppikul oligi l\u00e4inud aasta l\u00f5pus panka asja, et sulgeda sealne konto.<\/p>\n
“Ja l\u00e4ksin kohale. Uus asi oli minu jaoks kohe ukse k\u00f5rval aparatuur, mis k\u00fcsis, kas mul on aeg broneeritud v\u00f5i mingisugune broneeringu jutt seal oli. Rahvast seal \u00f5nneks ei olnud ja ma sain kohe klienditeenindaja k\u00e4est k\u00fcsida, kuidas ma pean n\u00fc\u00fcd k\u00e4ituma. Aga igatahes ma sain teenindaja juurde, see oli minu \u00f5nn, et \u00fchtegi broneeritud inimest ei olnud,” r\u00e4\u00e4kis Leppik.<\/p>\n
SEB-st ja Swedbankist \u00f6eldakse, et siiski teenindatakse inimesi ka ilma broneeringuta ning broneeringut on v\u00f5imalik teha ka \u00fcle telefoni.<\/p>\n
“Praegu on ju nii palju selliseid inimesi, kes ei teagi, et selline asi on, vanemad inimesed, kes maalt tulevad. Noh kas nad \u00fcldse p\u00e4\u00e4sevadki jutule, ei tea,” \u00fctles Viitina elanik Kairi Kimmel.<\/p>\n
Kairi sai hiljaaegu kontoris k\u00e4idud t\u00e4nu t\u00fctre abile, kes pani tema eest aja kinni. Kairi t\u00f5deb, et nii nagu paljudes peredes, toetub ka tema igap\u00e4evaste pangatoimingute tegemisel oma lastele.<\/p>\n
“Ma natuke terroriseerin t\u00fctart, et tema ikkagi teeb mul need \u00fclekanded \u00e4ra,” s\u00f5nas Kimmel.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kuidas saavad oma rahaasju ajada need, kes lastele toetuda ei saa, r\u00f5hutakse Swedbankis isiklikule vastutusele, tuues v\u00e4lja, et internetipangad on turul olnud 30 aastat.<\/p>\n
“Digitaliseerumine on olnud aastak\u00fcmnete pikkune protsess ja pangad on selle aja jooksul pakkunud v\u00e4ga palju erinevaid koolitusi, seminare. Me teeme neid ka t\u00e4nap\u00e4eval,” \u00fctles Martin K\u00f5rv.<\/p>\n
Niisiis eeldab pank, et tema kliendid, kes olid kunagi 30 kuni 40 aastased ja kes n\u00fc\u00fcd on 60 kuni 70 aastased, on digimuutustega kaasa tulnud. Statistikaameti eelmise aasta uuringust selgub, et suur enamus ka t\u00f5esti on.<\/p>\n
Internet on uuringu kohaselt 95 protsendil elanikel k\u00f5igist leibkondadest ning 92 protsenti internetikasutajatest tarbib ka pangateenuseid veebis ning see aktiivsus on \u00fchtlane nii maal kui linnas. Seejuures on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud just vanemaealiste internetikasutus.<\/p>\n
Viitina raamatukogujuhataja Aive Leppik teab aga, et mitte k\u00f5ik inimesed pole \u00fchtemoodi.<\/p>\n
“No maal ikka on selliseid inimesi, kellel ei ole e-arvutit. H\u00e4sti paljudel on nuputelefonid, ma olen neid raamatukogu t\u00f6\u00f6tajana julgustanud, et v\u00f5ta oma ID-kaardid ja PIN koodid ja tule, ma \u00f5petan sulle. Inimesed on nii erinevad ja huvid on erinevad,” lausus Aive Leppik.<\/p>\n
Aive toob sisse olulise aspekti \u2013 sageli pole ka asi selles, kas inimene on valmis minema muutustega kaasa, vaid selles, kas ta enam suudab ja kui kindlalt end tunneb. Selle heaks n\u00e4iteks on Reet, kes on enamus asju selgeks \u00f5ppinud, aga k\u00fclastab siiski ka pangakontorit, et asjad oleks kindlad.<\/p>\n
“No pingutan, saan hakkama, p\u00fcsikorraldused on v\u00f5imalikult palju tehtud. Aga k\u00e4ed ei ole enam nii terved ja kardan komistada, \u00fches\u00f5naga ebakindlalt tunnen,” \u00fctles Reet.<\/p>\n
Inimeste vajadustest l\u00e4htudes on Coop pank v\u00f5tnud suuna, olla inimestele l\u00e4hedal.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme, et ajas digikanalite kasutus kasvab kindlasti, aga samas ei saa ka \u00f6elda, et kontorites v\u00e4hem kliente k\u00e4iks. Finantsteemad on paljude jaoks v\u00e4ga keerulised. \u00dchest k\u00fcljest me r\u00e4\u00e4gime digil\u00f5hest, teisest k\u00fcljest finantskirjaoskus on ka v\u00e4ga erinev ja raha on v\u00e4ga hell isiklik teema. K\u00f5ik ei julge ise katsetada,” \u00fctles Coop panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.\u00a0<\/p>\n
Kontori kasutamine on siiski v\u00f5imalik vaid neile, kes elavad selle l\u00e4hedal. \u00dche v\u00f5imalusena kasutavad need inimesed, kes digimaailmaga sina peal pole, oma rahaasjade korras hoidmiseks Omniva teenuseid. Minnakse siis kas postipunkti v\u00f5i tellitakse postikuller endale koju.<\/p>\n
“Kui on arved, et saab maksta nii kaardiga kui ka sularahas ja lisandub see teenustasu 5.50 arve kohta,” \u00fctles Omniva postikuller Siret Sild.<\/p>\n
Silla s\u00f5nul tehakse l\u00e4bi nende igakuiselt 3000 tehingut, ent kasutajaid on oluliselt v\u00e4hem, sest \u00fcks inimene teeb sageli mitu \u00fclekannet. Ka tuuakse v\u00e4lja, et sellise teenuse soovijaid j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Sellise teenust vajavad n\u00e4iteks need, kel tuuakse pension sularahas koju.<\/p>\n
Aive abiga saab “Aktuaalne kaamera” r\u00e4\u00e4kida tema tuttavaga, kel pole isegi pangakontot. Et proua ei soovi t\u00e4helepanu, kuuleme teda l\u00e4bi telefoni<\/p>\n
“Mul pole \u00fchtegi pangadokumenti. \u00c4ra sa mulle internetist r\u00e4\u00e4gi midagi, mul on harilik telefon, ma ei m\u00f5ista nutikate ja nupukatega midagi teha, ma olen selles null,” r\u00e4\u00e4kis proua.<\/p>\n
Arved tasub see inimene Aive abiga.<\/p>\n
“Ja ta toob mulle raha ja oma arved ja ma kannan need arved \u00fcle, aga kannan enda konto pealt. Ausalt \u00f6eldes mulle see isegi meeldib, sest mina ei pea minema aparaadist raha v\u00f5tma, mina saan sularaha. Ja tema on rahul ja \u00f5nnelik, et tal on maksud makstud,” \u00fctles Aive Leppik.<\/p>\n
Tegemist on tuttavatega. Tuleb v\u00e4lja, et sama meetodit kasutavad inimeste abistamiseks ka sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, kes m\u00e4ngivad vanemaealiste digihaavatavate aitamisel samuti v\u00e4ga suurt rolli. Kas see ka legaalne on j\u00e4\u00e4vad ametkonnad ja ministeeriumid eri seisukohtadele p\u00f5rgatades l\u00f5puks palli kohaliku omavalitsuse v\u00e4ravasse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ljaspool suuremaid keskusi on oma pangateenustega inimeste l\u00e4hedal olnud SEB ja Swedbank M\u00f5lemad pangad on viimastel aastatel v\u00e4hendanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98546,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,47613,16315],"class_list":{"0":"post-98545","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-pangakontorid","16":"tag-pangateenused"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115997115882658793","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98545","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98545"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98545\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98546"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98545"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98545"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98545"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}