{"id":98554,"date":"2026-02-01T20:03:06","date_gmt":"2026-02-01T20:03:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98554\/"},"modified":"2026-02-01T20:03:06","modified_gmt":"2026-02-01T20:03:06","slug":"varude-keskusele-on-kriisivaru-hoidmisel-suured-ootused-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98554\/","title":{"rendered":"Varude keskusele on kriisivaru hoidmisel suured ootused | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Eesti varude keskuse t\u00f6\u00f6 on paradoksaalne. Toiduaineid, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja k\u00fctust varutakse seal olukordadeks, mida me kunagi kogeda ei soovi. Muidugi k\u00e4ib jutt suurtest kriisidest, mille k\u00e4igus tavap\u00e4rased kaubateed katkevad ja poeriiulid j\u00e4\u00e4vad t\u00fchjaks. <\/p>\n<p>&#8220;Siinkohal tulebki m\u00e4ngu riiklik toiduvaru, kui me r\u00e4\u00e4gime toidust. See on k\u00f5ige mustemateks stsenaariumiteks, olukordadeks, kus riiki on tabanud akuutne kriis, n\u00e4iteks s\u00f5jaline konflikt Vene F\u00f6deratsiooniga. Toidu transportimine riiki on raskendatud v\u00f5i katkeb pea t\u00e4ielikult,&#8221; \u00fctles kriisiuuringute keskuse juht Hannes Nagel.<\/p>\n<p>Varude keskus ei ole \u00fcks suur koobas, kus hoitakse igavesti aegumatut toitu, nagu tihti kiputakse arvama. Toit asub hoopis hajutatult igas ilmakaares ja keskusel on tosin partnerit, kes hoiustavad riigi toiduvaru ligi paarik\u00fcmnes asukohas \u00fcle Eesti.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4nase seisuga on meil toiduvaru umbes n\u00e4dala aja ulatuses, kui me r\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd tervest elanikkonnast. Mida riik praegusel hetkel valmistoidu varuna on varunud, on erinevad valmistoidud, mida saab kohe kasutusele v\u00f5tta. Me r\u00e4\u00e4gime siin jahutootetest, energiarikastest toodetest, k\u00f5ik selline, mis on sisuliselt kohe s\u00f6\u00f6dav,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Eesti varude keskuse juht Ando Leppiman.<\/p>\n<p>Kuivainetest k\u00f5ige l\u00fchema s\u00e4ilivusajaga on kaerahelbed, k\u00f5ige pikema s\u00e4ilivusajaga aga riis. Esimene s\u00e4ilib aasta, teine kaks aastat.<\/p>\n<p>&#8220;Kui toidu s\u00e4ilivust\u00e4htaeg hakkab saabuma, siis nad lihtsalt pannakse kaubandusse, m\u00fc\u00fcakse tarbijatele ja meile pannakse selles ulatuses varud asemele,&#8221; m\u00e4rkis Leppiman.<\/p>\n<p>Riik on aga keskusele seadnud \u00fclesandeks omada toitu poole rohkem, kui seda praegu on, ehk elanikkonna jaoks peaks s\u00fc\u00fca jaguma kaheks n\u00e4dalaks. Kuna niisugust varu pole keskus praeguste rahaliste vahenditega v\u00f5imeline tagama, on nad asunud \u00fcmber m\u00f5testama, kuidas mitte h\u00e4da korral n\u00e4lga j\u00e4\u00e4da. Kui k\u00fctust ja ravimeid Eestis ei toodeta ning need tulebki pikaks ajaks ette varuda, siis toiduga on lugu teine.<\/p>\n<p>&#8220;Me peaksime ikkagi tagama selle, et meie toidutootmine s\u00e4iliks, meie toiduga seonduv logistika oleks toimepidev ja seda toitu j\u00e4tkuvalt oleks v\u00f5imalik saada k\u00e4tte neist samadest kauplustest, kus inimene tavap\u00e4raselt igap\u00e4ev k\u00e4ib,&#8221; lausus Leppiman.<\/p>\n<p>Nii ongi varude keskus asunud n\u00e4iteks kauplusi ja tanklaid generaatoritega varustama ning toidutootjate toimepidevust parandama.<\/p>\n<p>Kriisiuuringute keskuse juht Hannes Nagel vaidleb suunamuutusele rangelt vastu. Kuigi needki protsessid on vajalikud, pole kohalikust tootmisest ja kaupade liikumisest Nageli s\u00f5nul abi, kui esmasest toiduvarust ei piisa. Niisiis peab muutus tulema teises suunas. Toiduvarud kuuluvad laiemalt elanikkonnakaitse valdkonda, mis tuleb Nageli hinnangul viia t\u00e4ies ulatuses kaitseministeeriumi alla. <\/p>\n<p>&#8220;See t\u00e4hendaks seda, et selles ministeeriumis oleks kaks ministrit. \u00dcks minister, mis tegeleb s\u00f5jalise riigikaitse poolega ja teine, mis tegeleb tagalaga ehk elanikkonna kaitsega tervikuna. Kui s\u00f5jaline pool peaks aktiviseeruma, siis tagala suudab ka rinnet toetada. Kui need omavahel koost\u00f6\u00f6d ei tee, siis varem v\u00f5i hiljem tagala kukub kokku,&#8221; \u00fctles Nagel.<\/p>\n<p>Elanikkonnakaitsele on h\u00e4davajalik aga p\u00fcsirahastus. Niisiis vaadatakse n\u00fc\u00fcd poliitikute otsa. Tasub aga t\u00e4hele panna, et riiklikud varud v\u00f5etakse kasutusele alles viimase abin\u00f5una. Seet\u00f5ttu on j\u00e4tkuvalt oluline, et iga inimene omaks m\u00f5ningast kriisikaupa kodus. Hannes Nagel vaatab siin j\u00e4lle riigi otsa, kuna tema s\u00f5nul ei saa panna kriisivarude kogumisel nii suurt vastutust tavainimese \u00f5lule. Kuigi isikliku varu omamine on ainu\u00f5ige, peab riik tunnistama, et eesm\u00e4rk on ebarealistlik.<\/p>\n<p>&#8220;Kui me vaatame n\u00fc\u00fcd keskmist Eesti inimest, siis ta elab korteris. Korteri ruumala on piiratud, sinna on v\u00f5imalik varuda vaid teatud arvu erinevat t\u00fc\u00fcpi kriisivarusid ehk me ei saa r\u00e4\u00e4kida, et keskmine Eesti elanik t\u00e4na, eriti just elukalliduse kontekstis, hakkab endale korterisse ostma kuude pikkust toidu-joogivaru. J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid r\u00f5\u00f5mustada, et v\u00e4hemalt p\u00e4\u00e4steameti uuringud n\u00e4itavad, et ajaga on inimesi, kes kriisivarusid soetavad, lisandunud,&#8221; s\u00f5nas Nagel.<\/p>\n<p>P\u00e4\u00e4steameti peadirektor Margo Klaos \u00fctles, et juba tugevalt \u00fcle poole inimestest on koju varusid loonud ja l\u00e4bi m\u00f5elnud, mis saab elektri kadumise v\u00f5i m\u00f5ne muu elut\u00e4htsa teenuse katkemise korral.<\/p>\n<p>Kui varusid kogub \u00fcle poole, siis terviklikult on kriisiks valmis k\u00f5igest 13 protsenti inimestest.<\/p>\n<p>Kodus v\u00f5iks olla \u00fche n\u00e4dala kriisivaru<\/p>\n<p>Et riigil on kriisivaru, on hea. Veelgi parem kui ka kodus on mingi varu ajaks, kui tekib probleeme toidu, joogi ja esmatarbevahendite, aga ka teabe k\u00e4ttesaadavusega. Selliste olukordade lahendamine v\u00f5ib olla aegan\u00f5udev, seep\u00e4rast on oluline valmistuda \u00fchen\u00e4dalaseks iseseisvaks hakkamasaamiseks.<\/p>\n<p>Igale inimesele peab kriisiolukorras j\u00e4tkuma energiat 1900 kcal \u00f6\u00f6p\u00e4evas ja kuni kahe-aastastele lastele 1000 kcal \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Organismi veevajadus on 28 kuni 35 milliliitrit iga kehakaalu kilogrammi kohta.<\/p>\n<p>T\u00e4iskasvanute toiduks on hea varuda erinevaid kala-, liha- ja kaunviljakonserve, pakisuppe, helbeid, samuti valmis makaroni- ja k\u00f6\u00f6giviljakonserve. Varuks v\u00f5iks olla kuivikleiba ja k\u00fcpsised ning konserveeritud v\u00f5i kuivatatud puuvilju, mett.<\/p>\n<p>Kodus peaks olema ka sellised esmaabivahendid ja ravimid, mida oskad ise kasutada. Retseptiravimitest v\u00e4hemalt \u00fche n\u00e4dala varu. Lisaks veel aku telefoni ja raadio tarbeks; m\u00f5ned t\u00f6\u00f6riistad; k\u00fctus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti varude keskuse t\u00f6\u00f6 on paradoksaalne. Toiduaineid, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja k\u00fctust varutakse seal olukordadeks, mida me kunagi kogeda&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98555,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[47614,26,27,37,33,35,34,36,31,32,36233,21,44411,28,29,19,25,23,24,22,20,15589,30],"class_list":["post-98554","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ando-leppiman","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hannes-nagel","tag-headlines","tag-kriisivarud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varude-keskus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115997167027256258","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98554\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}