{"id":98816,"date":"2026-02-02T08:41:06","date_gmt":"2026-02-02T08:41:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98816\/"},"modified":"2026-02-02T08:41:06","modified_gmt":"2026-02-02T08:41:06","slug":"elon-musk-lubas-saata-orbiidile-kuni-miljon-tehiskaaslast-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98816\/","title":{"rendered":"Elon Musk lubas saata orbiidile kuni miljon tehiskaaslast | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Kui Amazoni juht ja kosmoset\u00f6\u00f6stur Jeff Bezos kavatseb rajada l\u00e4hiaastatel 5400 satelliidist koosneva v\u00f5rgustiku, siis riskiinvestor Elon Musk taotles USA sideametilt luba l\u00e4kitada orbiidile kuni miljon satelliiti, vahendab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

V\u00f5istlus Maa orbiidi katmiseks satelliitidega j\u00f5udis \u00e4sja uue ja ambitsioonikama faasini. Eelmisel n\u00e4dalal teatas Jeff Bezose<\/a> raketitranspordifirma Blue Origin kavatsusest hakata j\u00e4rgmisest aastast rajama umbes 500 kilomeetri k\u00f5rgusele 5408 satelliidist koosnevat tehiskaaslaste v\u00f5rgustikku. Leidub v\u00e4he inimesi, kes pole kuulnud, et Elon Muskil on selline s\u00fcsteem juba olemas. Praegu t\u00f6\u00f6tab Starlinki v\u00f5rgustikus umbes 9600 tehiskaaslast. Huvitav, millele loodab Jeff Bezos.<\/p>\n

Amazoni asutaja kava tundub Muski loodu k\u00f5rval tagasihoidlik. V\u00f5ib vist isegi \u00f6elda, et see on imepisike. Vaid m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem esitas<\/a> Elon Muski SpaceX USA sideametile taotluse saata Maad \u00fcmbritsevatele orbiitidele kuni miljon tehiskaaslast. Muski jutus on alati teatav hulk fantastilist ambitsiooni. Seekord ei hoobelnud ta aga m\u00f5nes taskuh\u00e4\u00e4lingus napsuselt sigaretisuitsu sees, vaid esitas distsiplineeritult ametkonnale ettev\u00f5tte taotluse.<\/p>\n

Miljon liivatera pole midagi, aga keeruliste ja pelgalt juba kosmosesse transpordi m\u00f5ttes v\u00e4ga kallite seadmete puhul kipub miljon tehiskaaslast tunduma abstraktse hulgana, ehkki kosmiliste m\u00f5\u00f5tmete kontekstis v\u00f5ib see olla kohane.<\/p>\n

L\u00e4hiajaloost meenub, kui k\u00fclma s\u00f5ja kosmosev\u00f5idus\u00f5idu j\u00e4rel tormati \u00fcksteise v\u00f5idu saatma maal\u00e4hedasele orbiidile side- ja luuresatelliite. Nende hulka sattus ka m\u00f5ni peamiselt rahuaegset uurimist\u00f6\u00f6d tegev seade. Seekord meie peade kohal hoogustuv v\u00f5idujooks on midagi argisemat ja ilmselt ka olulisemat. K\u00e4imas on v\u00f5itlus sidetaristu, andmevoogude ja l\u00f5puks planeedi digitaalse n\u00e4rvis\u00fcsteemi kontrolli \u00fcle.<\/p>\n

Maast 500 kuni 2000 kilomeetri k\u00f5rgusel p\u00e4ikeseenergial t\u00f6\u00f6tavad tehiskaaslased hakkavad pakkuma v\u00f5rreldes senise maise teostusega totaalsemat ja alati t\u00f6\u00f6tavat arvutusv\u00f5imsust. Lisaks interneti toimimisele asuvad need toetama suuremahuliste andmehoidlate ja loomulikult tehisintellekti toimimist.<\/p>\n

Kosmoses on palju ruumi ja pikaks ajaks tagatud energiaallikas koos hea jahutusega. Maal vaieldakse ja arvutuskeskuste paigutamise \u00fcle, mida m\u00f5jutab kohalik ning geopoliitika. Need konkureerivad inimestega energia ja vee tarbimisel ning kergitavad kohalikku elukallidust. Samuti tekitavad \u00fcha suuremat muret geopoliitilised konfliktid ja kliimamuutused, mis v\u00f5ivad ohustada maailma \u00fchendavate merekaablite turvalisust. Venemaa Ukraina vastase agressiooni k\u00e4igus l\u00f5hutud maine sidetaristu t\u00f5i satelliitside eelised ka avalikku teadvusesse.<\/p>\n

Jeff Bezosel on uuema tehnoloogia n\u00e4ol v\u00e4ike eelis. Muski Starlinki tehiskaaslaste keskmine eluiga on umbes viis aastat. T\u00e4nu madalalale orbiidile peavad need asukoha hoidmise nimel v\u00f5rdlemisi palju t\u00f6\u00f6d tegema, mist\u00f5ttu on nende kasutusiga umbes seitse aastat. Sestap uuendab oma tehiskaaslaste v\u00f5rgustikku ka Musk.<\/p>\n

Erinevalt Muski seni pakutavast teenusest n\u00e4eb Bezose \u00e4riplaan ette tavalisemate l\u00f5ppkasutajate \u00fchendamise asemel keskenduda massiivsete andmevoogude jaoks hajutatud andmekeskuste ning kriitiliste toimingutega taristu vajaduste teenindamisele.<\/p>\n

Elon Muski kui vastuolulise inimese hinnangute kiuste on tegemist v\u00e4ga eduka t\u00f6\u00f6sturiga. Keskendudes suure ettev\u00f5tluse strateegilisele t\u00f5siseltv\u00f5etavusele v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu ajastus. Ajal kui SpaceX laieneb agressiivselt orbiidile, k\u00e4rbib Muski esimene lipulaev, autofirma Tesla, vaikselt oma ambitsioone. Firma teatas, et l\u00f5petab mudelite S ja X tootmise ning suunab t\u00e4helepanu robootikale ja tehisintellektile. Pealtn\u00e4ha v\u00f5ib tunduda see iseseisva n\u00e4htusena. Tegelikkuses on k\u00f5ik omavahel tihedalt seotud.<\/p>\n

Tehisintellekt ja sellega seotud robootika tarbib palju andmeid, arvutusv\u00f5imsust ja \u00fchenduvust. Maapealsed v\u00f5imalused hakkavad kasvavale n\u00f5udlusele kitsaks j\u00e4\u00e4ma. Seevastu Maa orbiidil on tagatud kiire \u00fchendus, puuduvad kaableid segavad riigipiirid, keskkonna ja energeetika probleemid ning sinna ei ulatu enamus maisest poliitikast.<\/p>\n

Suure \u00e4ri m\u00f5ttes peidab alanud v\u00f5idujooks ka v\u00e4\u00e4rtusahelate uut vertikaalset integratsiooni. Mainitud t\u00f6\u00f6sturite ettev\u00f5tted ei ehita pelgalt sidev\u00f5rgustikku. Nad arendavad ja ehitavad kosmosetehnoloogiat, loovad maapealseid jaamu, valmistavad, omavad ja lennutavad transpordirakette, loovad tarkvara, TI-s\u00fcsteeme ja l\u00f5ppkasutaja rakendusi. Sisuliselt v\u00f5isteldakse selle \u00fcle, kes asub kontrollima toru, mille kaudu voolab nii tehislik kui ka bioloogiline intellekt.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Amazoni juht ja kosmoset\u00f6\u00f6stur Jeff Bezos kavatseb rajada l\u00e4hiaastatel 5400 satelliidist koosneva v\u00f5rgustiku, siis riskiinvestor Elon Musk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98817,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,47308,130,37,33,35,846,34,36,19703,28922,11393],"class_list":["post-98816","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-blue-origin","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elon-musk","tag-estonia","tag-estonian","tag-jeff-bezos","tag-spacex","tag-starlink"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116000147727019168","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98816\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}