{"id":98897,"date":"2026-02-02T10:18:11","date_gmt":"2026-02-02T10:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98897\/"},"modified":"2026-02-02T10:18:11","modified_gmt":"2026-02-02T10:18:11","slug":"teise-matta-otsast-hea-teaduspilt-jaab-oma-koitvuses-toele-truuks-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/98897\/","title":{"rendered":"“Teise m\u00e4tta otsast”: hea teaduspilt j\u00e4\u00e4b oma k\u00f6itvuses t\u00f5ele truuks | Kultuur"},"content":{"rendered":"Teadust kunstikeelde pannes peab leidma \u00f5ige tasakaalu t\u00f5ep\u00e4rasuse ja publiku kaasahaaramise vahel, arutlesid kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloog Peeter Paaver. Ideaalis v\u00f5iks ka erialateadlane n\u00e4iteks lasteraamatu illustratsiooniga rahule j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Kuigi teadust peetakse sageli rangeks ja t\u00e4pseks ning kunsti vabaks ja subjektiivseks, on m\u00f5lema valdkonna tuum maailmas korra ja mustrite otsimine, t\u00f5desid k\u00fclalised Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”. Nii teadlane kui ka kunstnik p\u00fc\u00fcavad \u00fcmbritsevat lahti m\u00f5testada, kasutades selleks erinevaid t\u00f6\u00f6riistu. “M\u00f5lemad [valdkonnad] on pilguheit, vaatamine l\u00e4bi erinevate filtrite v\u00f5i vaatenurkade \u2013 teadlane kasutab ka igasuguseid instrumente tihti oma t\u00f6\u00f6s vaatamiseks mikroskoopidest teleskoopideni,” selgitas Puhkan.<\/p>\n
“N\u00e4iteks [kui tahta] geoloogias v\u00e4lja m\u00f5elda, mis tegelikult juhtus kaks miljardit aastat tagasi, pead sa \u00fcsna palju ette kujutama.” – Peeter Paaver<\/p>\n
Nagu kunst, n\u00f5uab ka teadust\u00f6\u00f6 suurt kujutlusv\u00f5imet, eriti kui uuritakse inimsilmale n\u00e4htamatuid v\u00f5i ammu kadunud protsesse. Paaveri s\u00f5nul oleks ilma loova m\u00f5tlemiseta keeruline rekonstrueerida miljardeid aastaid tagasi toimunud s\u00fcndmusi. “N\u00e4iteks [kui tahta] geoloogias v\u00e4lja m\u00f5elda, mis tegelikult juhtus kaks miljardit aastat tagasi, pead sa \u00fcsna palju ette kujutama. Kuigi sa pead seda tegema mingite v\u00e4ikeste andmepunktide kaudu,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Loodusteaduste illustreerimisel p\u00f5rkub kunstiline vabadus aga tegelikkusega, sest loodus ei allu alati inimlikele ilukriteeriumitele. Illustraatori \u00fclesanne on Puhkani s\u00f5nul mitte anda emotsionaalseid hinnanguid ja kujutada maailma ehedalt. “Kui vaadata, kuidas l\u00f5vi murrab gaselli maha, siis kas see on ilus, kole v\u00f5i valus? Looduses tegelikult ei ole sellist m\u00f5istet nagu ilus, halb v\u00f5i hea,” arultes ta.<\/p>\n
T\u00f5e ja ilu tasakaal<\/p>\n
Teadusliku t\u00e4psuse ja visuaalse k\u00f6itvuse \u00fchendamine on saatek\u00fclaliste s\u00f5nul peen tasakaalum\u00e4ng: teatud andmed peavad j\u00e4\u00e4ma puutumatuks, samas kui vormistus v\u00f5ib olla m\u00e4ngulisem. Mark Antonius Puhkani s\u00f5nul on n\u00e4iteks andmeid graafikuna pildikeelde pannes oluline leida kompromiss, kus info on haaratav, aga sisu ei moonutata. “Sinna juurde v\u00f5ib pookida kas mingisuguse koloridi, mis natukene erineb, mingisuguse lisavaate, pildi loomast v\u00f5i keskkonnast. See v\u00f5ib-olla ei m\u00e4ngi nii otseselt selle joonise juures rolli, aga annab konteksti,” kirjeldas ta oma t\u00f6\u00f6meetodit.<\/p>\n
Isegi v\u00e4ike eksimus detailides v\u00f5ib muuta illustratsiooni erialaspetsialisti jaoks v\u00e4\u00e4rtusetuks. Sestap on v\u00e4ga oluline, et teadlane ja kunstnik teeksid koost\u00f6\u00f6d. Peeter Paaveri meenutas oma kalateadlasest isa kriitikat ebat\u00e4psete joonistuste aadressil: “M\u00e4letan, […] kuidas ta vahepeal kirus, et kalad on kusagil raamatus kunstniku poolt t\u00e4iesti valesti joonistatud: siin on vale uim, siin on vale k\u00fcljejoon ja nii edasi,” loetles ta. Seastap on tema hinnangul suur t\u00f6\u00f6 luua kujutisi, mis oleksid \u00fchtaegu ilusad, aga sobiksid ka erialainimesele.<\/p>\n
“Looduses tegelikult ei ole sellist m\u00f5istet nagu ilus, halb v\u00f5i hea.” – Mark Antonius Puhkan<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva infok\u00fclluses on teaduse pildikeelde paneku peamine eesm\u00e4rk v\u00f5ita lugeja t\u00e4helepanu, j\u00e4\u00e4des seejuures faktides t\u00f5ep\u00e4raseks. Pilt peab t\u00f6\u00f6tama kiiresti, et inimene s\u00fcveneks artiklisse ega keriks sellest m\u00f6\u00f6da. “See on v\u00e4ga halastamatu m\u00e4ng, kus sul on v\u00e4ga tihti selleks t\u00e4helepanuks kolm v\u00f5i v\u00f5ib-olla isegi \u00fcks sekund,” nentis Paaver.<\/p>\n
H\u00e4sti \u00f5nnestunud teaduskunst suudab tekitada emotsionaalse sideme, mis aitab kuivadel faktidel, aga ka n\u00e4iteks kliimamuutuse eest hoiatavatel prognoosidel paremini kohale j\u00f5uda. Kui inimene on infom\u00fcrast v\u00e4sinud, v\u00f5ib just kunstiline vaatenurk olla see, mis paneb teda s\u00fcvenema. Puhkani jaoks saaks kunst olla silla looja andmete ja inimese vahele. “[V\u00f5iks olla] midagi, mis looks v\u00e4ikese impulsi, et “n\u00e4e, vaata, see \u00e4kki on ikkagi oluline ja \u00e4ra veel mine edasi selle tabeli v\u00f5i artikli juurest”,” osutas ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3168668h9767t24.jpg\"\/)
“Teise m\u00e4tta otsast”. Peeter Paaver ja Mark Antonius Puhkan Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadust kunstikeelde pannes peab leidma \u00f5ige tasakaalu t\u00f5ep\u00e4rasuse ja publiku kaasahaaramise vahel, arutlesid kunstnik Mark Antonius Puhkan ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98877,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,315,1338,1339,47716,47719,190,47715,140,27625,47714,47717,47718,6027],"class_list":{"0":"post-98897","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-geoloogia","15":"tag-illustratsioon","16":"tag-illustratsioonid","17":"tag-illustreerimine","18":"tag-kajakasaar","19":"tag-kunst","20":"tag-mark-antonius-puhkan","21":"tag-meelelahutus","22":"tag-peeter-paaver","23":"tag-teaduse-populariseerimine","24":"tag-teadusjoonistus","25":"tag-teaduskunst","26":"tag-teise-matta-otsast"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116000529075168771","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98897\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}