\n \u00d5nnetused t\u00f6\u00f6kohal juhtuvad sageli t\u00e4iesti tavap\u00e4rastes olukordades, kus rutiin kipub ettevaatlikkust v\u00e4hendama. Just seet\u00f5ttu on oluline ohutusest r\u00e4\u00e4kida j\u00e4rjepidevalt: nii t\u00f6\u00f6andjate, t\u00f6\u00f6tajate kui ka \u00f5ppijate tasandil. T\u00f6\u00f6ohutuse kultuur ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid kujuneb teadmiste, harjutamise ja eeskuju kaudu \u2013 ning iga eksimus v\u00f5ib kalliks maksma minna.<\/p>\n
Selle teema aktuaalsust kinnitab ka statistika. T\u00f6\u00f6inspektsiooni esialgsetel andmetel juhtus jaanuaris 273 t\u00f6\u00f6\u00f5nnetust. See number n\u00e4itab, et t\u00f6\u00f6\u00f5nnetused ei ole haruldased erandid, vaid reaalsus, millega tuleb teadlikult tegeleda.<\/p>\n
\u00d5nnetus rihth\u00f6\u00f6velpingiga t\u00f6\u00f6\u00f5petuse tunnis
\n\u00d5igete t\u00f6\u00f6v\u00f5tete kasutamine algab enamasti v\u00e4lja\u00f5ppest \u2013 j\u00e4rgneva n\u00e4ite puhul juba koolipingis. Kahjuks kasutas t\u00f6\u00f6\u00f5petuse \u00f5petaja valeid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ning kogu klass sai selle kaudu valusa, kuid \u00f5petliku n\u00e4ite v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede kohta.<\/p>\n
\u00d5nnetus juhtus praktilise tunni ajal, kui \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tas rihth\u00f6\u00f6velpingiga. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus j\u00e4ttis ta kasutamata l\u00fckkepulga \u2013 abivahendi, mille eesm\u00e4rk on hoida k\u00e4ed ohutsoonist eemal. Detaili k\u00e4sitsi suunamisel sattus \u00f5petaja vasak k\u00e4si p\u00f6\u00f6rleva l\u00f5iketera vastu ning tagaj\u00e4rg oli raske: s\u00f5rme osaline amputatsioon.<\/p>\n
See juhtum tuletab meelde, et ohtlikud t\u00f6\u00f6vahendid ei k\u00fcsi ametit, kogemusi ega t\u00f6\u00f6keskkonda. Ohutusn\u00f5uete j\u00e4rgimine ja \u00f5igete abivahendite kasutamine peab olema harjumus \u2013 ning hoolas ja t\u00e4helepanelik tuleb olla k\u00f5igil.<\/p>\n
Juhtunu ei olnud seotud tehnilise rikkega ega ootamatu olukorraga. Tegemist oli tavalise p\u00e4evaga, kus oht realiseerus hetkega. Rihth\u00f6\u00f6velpink on t\u00f6\u00f6vahend, millel on kolm ohutegurit \u2013 p\u00f6\u00f6rlev l\u00f5iketera, m\u00fcra ja tolm. Need ohutegurid j\u00e4\u00e4vad samaks s\u00f5ltumata sellest, kas masinat kasutatakse kodus, t\u00f6\u00f6l v\u00f5i \u00f5pperuumis.
\n<\/p>\n
Ohutuskultuur algab koolist<\/p>\n
\u201eEnnetustegevus t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuste \u00e4rahoidmiseks peab algama varakult \u2013 sellest, mida koolilapsed n\u00e4evad ja kogevad enne t\u00f6\u00f6ellu j\u00f5udmist,\u201d \u00fctles T\u00f6\u00f6inspektsiooni juhtiv t\u00f6\u00f6inspektor-uurija Janika R\u00f5\u00f5mus. \u201eKlassiruumis n\u00e4htud k\u00e4itumismustrid kanduvad \u00fcldjuhul hiljem edasi ka p\u00e4ris t\u00f6\u00f6keskkonda. Seda n\u00e4gime ka eelmise aasta kevadel kujunenud statistika pinnalt: just noortega juhtus raskete tagaj\u00e4rgedega \u00f5nnetusi.\u201d<\/p>\n
Sageli seostatakse raskeid t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusi eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6stuse v\u00f5i ehitusega, kuid eelkirjeldatud juhtum kinnitab, et \u00f5nnetused v\u00f5ivad juhtuda ka n\u00e4iliselt ohutus keskkonnas. T\u00f6\u00f6\u00f5petuse klassides kasutatavad masinad on v\u00f5imsad ning eksimuse hind v\u00f5ib olla v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n
\u00d5petaja ei ole ainult t\u00f6\u00f6vahendite kasutaja, vaid ka eeskuju, kelle hoiakuid ja k\u00e4itumist \u00f5pilased m\u00e4rkavad ning paratamatult j\u00e4ljendavad. Seet\u00f5ttu peab ohutu t\u00f6\u00f6korraldus olema koolikeskkonnas n\u00e4htav ja j\u00e4rjepidev \u2013 just praktilised harjumused ja kogemuslikud \u00f5ppetunnid j\u00e4\u00e4vad \u00f5pilastele meelde m\u00e4rksa kauemaks kui \u00fckski teoreetiline juhis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5nnetused t\u00f6\u00f6kohal juhtuvad sageli t\u00e4iesti tavap\u00e4rastes olukordades, kus rutiin kipub ettevaatlikkust v\u00e4hendama. Just seet\u00f5ttu on oluline ohutusest r\u00e4\u00e4kida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":98987,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,47771,2655,3793],"class_list":["post-98986","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-janika-roomus","tag-tooinspektsioon","tag-tooonnetus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116000926278906173","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=98986"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/98986\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/98987"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=98986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=98986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=98986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}