{"id":99047,"date":"2026-02-02T12:55:12","date_gmt":"2026-02-02T12:55:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99047\/"},"modified":"2026-02-02T12:55:12","modified_gmt":"2026-02-02T12:55:12","slug":"mahukas-uuring-kummutas-muudi-saarlaste-ja-hiidlaste-erinevusest-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99047\/","title":{"rendered":"Mahukas uuring kummutas m\u00fc\u00fcdi saarlaste ja hiidlaste erinevusest | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"

Levinud arvamused upsakatest mulkidest v\u00f5i naljatlevatest hiidlastest ei leia teaduses kinnitust. Tartu \u00dclikooli teadlaste mahukas anal\u00fc\u00fcs<\/a> n\u00e4itab, et eestlaste iseloom on piirkonniti \u00fcllatavalt \u00fchetaoline ja erinevused tulevad v\u00e4lja alles neid piltlikult \u00f6eldes statistilise mikroskoobiga vaadates.<\/p>\n

Rahvasuus ringlevad stereot\u00fc\u00fcbid omistavad eri maakondade elanikele kindlaid iseloomujooni. N\u00e4iteks usutakse, et saarlased on muhedad naljamehed ja mulgid hoiavad nina p\u00fcsti. Tartu \u00dclikooli isiksuseps\u00fchholoogia professor Ren\u00e9 M\u00f5ttus l\u00fckkab need uskumused v\u00e4rske uuringu toel \u00fcmber. Ajakirjas Journal of Personality<\/a> avaldatud t\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsisid teadlased ligi 80 000 eestlase isiksuseomadusi, tuginedes Eesti geenivaramu andmetele.<\/p>\n

Tulemused maalisid Eestist pildi, mis on teadlase s\u00f5nul esmapilgul \u00fcsna \u00fchetooniline. “Suur s\u00f5num on see, et eestlased on \u00fchesugused igal pool Eesti sees. Saarlased ja hiidlased on samasugused kui mulgid, v\u00f5rulased ja virulased. Ega suurt vahet ei ole \u2013 tavakeeles t\u00e4hendab see seda, et selle p\u00f5hjal, kus keegi on s\u00fcndinud v\u00f5i kus keegi elab, me midagi tema isiksuse kohta \u00f6elda ei saa,” kirjeldas M\u00f5ttus saates “Labor”.<\/p>\n

Professor lisas, et kuigi folklooris v\u00f5ivad piirkondlikud erip\u00e4rad tooni anda, siis andmetes see ei kajastu: “Mulgid jah, ja saarlased ja hiidlased v\u00f5ivad seal kembelda ja oma anekdoote teha \u00fcksteisest, aga tegelikult on nad keskmiselt samasugused.”<\/p>\n

Igav kaart ja statistiline mikroskoop<\/p>\n

Kui teadlased oma tulemused kaardile kandsid, ei joonistunud sealt esiti v\u00e4lja midagi p\u00f5rutavat. “See on v\u00e4ga igav kaart, mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcks. Me saame kaardi huvitavamaks teha siis, kui me suumime sinna sisse, v\u00f5tame pisikesed erinevused ja v\u00f5imendame need \u00fcles \u2013 siis me saame joonistada sellise (huvitavama) kaardi,” selgitas Rene M\u00f5ttus.<\/p>\n

Kui teadlased oma tulemused kaardile kandsid, ei joonistunud sealt esiti v\u00e4lja midagi p\u00f5rutavat. Autor\/allikas: Rene M\u00f5ttus jt\/Journal of Personality<\/p>\n

Mikroskoopilised erinevused ei ole siiski juhuslik m\u00fcra, vaid neil on reaalne seos piirkonna sotsiaalmajandusliku n\u00e4oga. Teadlasi huvitas, kas need \u00f5hk\u00f5rnad variatsioonid on seotud muude tunnustega. “N\u00e4iteks poliitilised eelistused piirkondade vahel varieeruvad, kus valitakse pigem parempoolseid ja kus vasakpoolseid kandidaate, see on natukene isiksuseomadustega seotud,” r\u00e4\u00e4kis professor.\u00a0<\/p>\n

\u00dche n\u00e4itena t\u00f5i ta v\u00e4lja ettev\u00f5tluse: “Ettev\u00f5tlikumad inimesed kalduvad olema ekstravertsemad. H\u00fcpotees oli see, et ka piirkondades, kus elavad keskmiselt veidi ekstravertsemad inimesed, on ettev\u00f5tluse k\u00e4ive \u2013 kui palju ettev\u00f5tteid tekib ja kui palju neid kaob \u2013 suurem, ja see t\u00f5esti oli nii.”<\/p>\n

Teaduslik ennustus ja vaimne tervis<\/p>\n

Uuringu aluseks olev andmestik on maailmas ainulaadne, h\u00f5lmates umbes seitse protsenti t\u00e4iskasvanud Eesti elanikkonnast. Sellise ulatusega populatsiooniuuringut ei ole Rene M\u00f5ttuse s\u00f5nul mujal maailmas \u00f5nnestunud teha. Lisaks regionaalsetele erinevustele kasutavad teadlased seda ressurssi vaimse tervise riskide prognoosimiseks.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5ttus t\u00f5i v\u00e4lja uue suuna, kus isiksuseomaduste p\u00f5hjal suudetakse v\u00f5imalikke probleeme ette n\u00e4ha enne arsti poole p\u00f6\u00f6rdumist. “Meil on praegu avaldamisel \u00fcks t\u00f6\u00f6, kus me p\u00fc\u00fcame ette ennustada inimest, kes l\u00e4heb ja p\u00f6\u00f6rdub arsti juurde teatud vaimse tervise diagnoosiga, kuid kes ei ole k\u00e4inud arsti juures \u00fcle viieteistk\u00fcmne aasta, nii et meil ei ole mingit informatsiooni, mille p\u00f5hjal arvata, et on risk,” kirjeldas ta.\u00a0<\/p>\n

Tulemused on lootustandvad. “\u00dcllatavalt t\u00e4pselt selle suure ennustamatuse kontekstis me saame teha ennustusi, kellel tekib vaimse tervise probleem ja ta l\u00e4heb otsib sellega abi. P\u00f5him\u00f5tteliselt on meil v\u00f5imalik ennustada riski ja tulevikus on v\u00f5imalik seda kuigi palju ennetada,” lootis M\u00f5ttus.\u00a0<\/p>\n

Teadmine v\u00f5ib anda tulevikus perearstidele ja ps\u00fchholoogidele paremad v\u00f5imalused probleemide m\u00e4rkamiseks enne nende s\u00fcvenemist. Kokkuv\u00f5ttes kinnitab teadus siiski vana t\u00f5de. Inimestele tuleb l\u00e4heneda individuaalselt, sest piirkondlik silt inimese iseloomu kohta suurt midagi ei \u00fctle.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Levinud arvamused upsakatest mulkidest v\u00f5i naljatlevatest hiidlastest ei leia teaduses kinnitust. Tartu \u00dclikooli teadlaste mahukas anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99048,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,47791,602,47793,8450,47792,37943,2424],"class_list":["post-99047","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hiidlased","tag-iseloom","tag-isiksusepsuhholoogia","tag-mulgid","tag-rene-mottus","tag-saarlased","tag-tartu-ulikool"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116001146417336259","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}