{"id":99077,"date":"2026-02-02T13:28:21","date_gmt":"2026-02-02T13:28:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99077\/"},"modified":"2026-02-02T13:28:21","modified_gmt":"2026-02-02T13:28:21","slug":"euroopa-regulatsioonid-mangivad-haruldaste-muldmetallide-ari-hiina-katte-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99077\/","title":{"rendered":"Euroopa regulatsioonid m\u00e4ngivad haruldaste muldmetallide \u00e4ri Hiina k\u00e4tte | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, k\u00f5rgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingev\u00e4ljast. See on valdkond, kus iga detail loeb \u2013 kus protsesside napp eba\u00f5nnestumine v\u00f5ib peatada magnetivabriku, elektriautode liini v\u00f5i satelliidi tootmise, kirjutab Margus Maidla ajalehes Sirp<\/a>.<\/p>\n

<\/p>\n

Keemia- ja metallurgiat\u00f6\u00f6stuse inseneril Jane Pajul on s\u00fcvitsi minev arusaam haruldastest muldmetallidest, nendega seotud keemiast, tehnoloogiast, radioaktiivsusest, regulatsioonidest ja globaalsetest tarneahelatest. Erakogu<\/p>\n

Rahvusvaheliselt tegutseb v\u00e4he inimesi, kes m\u00f5istavad kogu v\u00e4\u00e4rtusahelat alates maakidest kuni magnetiteni. Eesti \u00f5nneks on meil \u00fcks selline inimene olemas. Jane Paju on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige kompetentsem eestikeelne spetsialist, kellel on s\u00fcvitsi minev suure detailsuse astmega arusaam haruldastest muldmetallidest, nendega seotud keemiast, tehnoloogiast, radioaktiivsusest, regulatsioonidest ja globaalsetest tarneahelatest. Jah, maailmas leidub eksperte, kes v\u00f5ib-olla teavad veelgi rohkem \u2013 ent nemad teavad seda enamasti mandariini, vene v\u00f5i inglise keeles. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt siiski mandariini keeles, sest just Hiinas on selle t\u00f6\u00f6stuse raskuskese.<\/p>\n

Jane Paju on aga harukordne selles m\u00f5ttes, et ta on sidunud maailma tipptaseme eestlase m\u00f5tteviisi ja p\u00f5hjamaise t\u00f6\u00f6stuskultuuriga. Tema tee on kulgenud l\u00e4bi Eesti (t\u00f6\u00f6tab ka praegu osakoormusega ASis Enefit) Norrasse, kus ta t\u00f6\u00f6tab REEtec ASis tehnoloogiaarenduse ja tehaseprotsesside juhina. Tema t\u00f6\u00f6laual on k\u00f5ik \u2013 keemiliste protsesside v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, tehaseinseneride juhtimine, NORM-materjalide k\u00e4itlemise load, REACH-dokumendid, rahvusvaheliste projektide juhtimine ja uute tehaste projekteerimine. REEteci veebisaidil kirjeldatakse teda kui inimest, kes juhib nii uurimis- kui tehnoloogiameeskondi ja koordineerib haruldaste muldmetallide tarneahela kogu tehnilist poolt alates maagist kuni magnetiteni.<\/p>\n

Paju CV r\u00e4\u00e4gib enda eest: aastad Silmetis, koost\u00f6\u00f6 NEO Performance Materialsiga, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) t\u00f6\u00f6r\u00fchmad, NATO teaduspaneelid, k\u00fcmned t\u00f6\u00f6stusprojektid, mitmek\u00fcmnemiljonilised tehaseinvesteeringud ja autoriteet, mida tunnustavad nii insenerid, reguleerijad kui ka ettev\u00f5tjad. V\u00e4ga v\u00e4hesed Euroopas \u2013 ja veel v\u00e4hem Eestis \u2013 m\u00f5istavad nii h\u00e4sti, kuidas toimib v\u00e4\u00e4rtusahel, millised on tehnilised kitsaskohad ja kuidas regulatsioonide, radioaktiivsete k\u00f5rvalainete ja tururiskide vahel \u00fcldse navigeerida.<\/p>\n

Sellise taustaga on ta ideaalne teejuht, et m\u00f5istaksime, miks haruldased muldmetallid m\u00f5jutavad Euroopa t\u00f6\u00f6stust ja julgeolekut, miks tarneahelad on endiselt Hiina k\u00e4es ja millised v\u00f5imalused ja ohud avanevad Eestile selles uues tehnoloogiaalases maailmakorras.<\/p>\n

Selgitame alustuseks, mida m\u00f5istetakse termini “haruldased muldmetallid” all.<\/p>\n

Kui kuulda esimest korda v\u00e4ljendit “haruldased muldmetallid” (HMM), k\u00f5lab see nagu m\u00f5ni salap\u00e4rane geoloogide salaselts. Tegelikult on s\u00f5na “muldmetall” p\u00e4rit juba XVIII sajandi laboritest \u2013 ajast, mil keemikud kuumutasid tundmatuid kivimeid ja metalle, et v\u00e4lja selgitada, mis neis peitub.<\/p>\n

Tollal nimetati mullaks (ingl earth) k\u00f5iki materjale, mida ei saadud enam lahti v\u00f5tta v\u00f5i lihtsamateks koostisosadeks sulatada. Need olid visad, p\u00fcsikindlad ained, mis pidasid vastu nii leegile kui happesegudele. Nende \u00fchisjooneks oli k\u00f5rge oks\u00fcdeerumistemperatuur \u2013 v\u00f5ime p\u00fcsida muutumatuna olukorras, kus paljud teised ained juba ammu alla annaksid.<\/p>\n

“Paljud neist on looduses sama levinud kui vask v\u00f5i nikkel. Nad on kui geoloogiline pihupuder \u2013 laiali puistatud, peidus mineraalide sees, keemiliselt sarnased ja seet\u00f5ttu \u00fcksteisest raskesti eristatavad.”<\/p>\n

Siit saigi alguse muldmetallide m\u00f5iste: metallid, mis s\u00fcnnivad maa s\u00fcgavuses, esinevad kivimites ja maagis ning mille “mullast” eraldamine on vaevarikas. Nimetus j\u00e4i k\u00fclge ka elementidele, mida me praegu tunneme haruldaste muldmetallidena, kuigi tegelikult ei ole need sugugi alati haruldased. Paljud neist on looduses sama levinud kui vask v\u00f5i nikkel, lihtsalt nad ei esine mugavasti puhastes t\u00fckkides. Nad on kui geoloogiline pihupuder \u2013 laiali puistatud, peidus mineraalide sees, keemiliselt sarnased ja seet\u00f5ttu \u00fcksteisest raskesti eristatavad.<\/p>\n

Nii s\u00fcndis paradoks, mis saadab neid elemente t\u00e4nap\u00e4evani: nimi viitab mullale, haruldusele ja metallile, kuid tegelikult on see ajalooline j\u00e4\u00e4nuk. T\u00f5de on lihtsam ja \u00fchtlasi poeetilisem: haruldased muldmetallid on Maa enda keerukad lapsed, kelle leidmine ja lahutamine n\u00f5uab t\u00e4psust, kannatust ja teadust. Ja ometi on just need vaiksed “mullased” elemendid t\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogia k\u00f5ige s\u00e4ravamate imede \u2013 nutitelefonide, elektriautode ja rohelise energia \u2013 n\u00e4htamatud mootorid.<\/p>\n

Kui haruldased need ikkagi on?<\/p>\n

Kui s\u00f5napaar “haruldased muldmetallid” kutsub esile kujutluspildi maap\u00f5ues peituvatest \u00fclimalt haruldastest ainetest, siis tegelikkus on \u00fcllatavalt vastupidine. Geoloogia vaatevinklist ei ole need elemendid sugugi defitsiitsed \u2013 neid leidub paljudes kivimites \u00fcle kogu planeedi. Probleem on mujal: nad esinevad hajutatult. Kontsentratsioonid on nii madalad, et kuigi Maa on neid t\u00e4is, on neid raske majanduslikult m\u00f5istlikul viisil k\u00e4tte saada.<\/p>\n

Siit tulebki m\u00e4ngu m\u00f5iste “haruldus”. Mitte geoloogiline, vaid majanduslik. Enamikku maake ei ole m\u00f5tet ainult HMM-ide p\u00e4rast t\u00f6\u00f6delda \u2013 need elemendid on “kaass\u00f5itjateks” seal, kus kaevandatakse midagi olulisemat, n\u00e4iteks rauda, fosforit v\u00f5i titaani. Seet\u00f5ttu oleks nende t\u00e4psem nimetus hajutatud elemendid, mitte haruldased. Nad ei ole looduses haruldased, vaid haruldased on kohad, kus nende kogumine end \u00e4ra tasub.<\/p>\n

Geoloogiliselt leidub neid paljudes kivimites, kuid kontsentratsioonid on madalad, mist\u00f5ttu peab seal majandusliku tasuvuse huvides olema ka midagi muud \u2013 rauda, fosforit, titaani jne \u2013, mida t\u00f6\u00f6deldakse esmaj\u00e4rjekorras.<\/p>\n

Eestis on mitu korda t\u00f5statatud teema, kas fosforiidi kaevandamise k\u00f5rvalsaadusena v\u00f5iksid kaasneda haruldased muldmetallid.\u00a0Milline on potentsiaal ja millised on piirangud?<\/p>\n

Eestis kerkib fosforiiditeema alati esile emotsionaalsena: m\u00e4letatavasti on see ainus maavara, mis on kujundanud meie poliitilist ajalugu. Viimastel aastatel on arutelu saanud uue nurga \u2013 kas fosforiidi kaevandamisel v\u00f5iks k\u00f5rvalsaadusena k\u00e4tte saada haruldasi muldmetalle? Paberil n\u00e4ib eesm\u00e4rk ahvatlev, sest maailm januneb HMM-ide j\u00e4rele ja Eesti fosforiit on teadaolevalt nendega rikastatud. Aga reaalsus on keerulisem.<\/p>\n

Meie fosforiit koosneb peamiselt fluoroapatiidist, kus HMM-id on seotud kaltsiumfluoriidi faasiga \u2013 keemiliselt visa ja ebamugava partneriga, mida pole lihtne t\u00f6\u00f6stuslikult lahutada. Keskmiselt sisaldab Eesti fosforiit ligikaudu 300 miljondikosa (ingl parts per million, ppm) haruldasi muldmetalle. Seda pole v\u00e4he, kuid ei ole ka piisavalt, et iseseisvana majanduslikult \u00e4ra tasuks. Lisaks on maardlas alati kaasas soovimatud kaaslased: uraan (U) ja toorium (Th). Need kipuvad koonduma just HMM-ide rikkasse fraktsiooni, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4\u00e4rtusliku aine kontsentreerimisel t\u00f5useb paratamatult ka radioaktiivsete elementide osakaal.<\/p>\n

N\u00e4iteks kui umbes 40 protsendis fosforiidis leiduvatest HMM-idest on tseerium, v\u00f5ib toorium eelistada kaasa liikuda selle elemendiga. Halvimal juhul v\u00f5ib tseeriumioksiidi fraktsioon sisaldada 1\u20132 protsenti tooriumi, mis on juba m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse radioaktiivsusega materjal. Isegi kui kontsentratsioon oleks k\u00fcmme korda v\u00e4iksem, j\u00e4\u00e4b probleem alles, sest radioaktiivne element ei kao kuhugi, see t\u00f5rjutakse teise j\u00e4\u00e4tmevoogu, sageli fosfokipsi. Fosfokips aga on maailmas niigi tuntud kui keeruline madalradioaktiivne k\u00f5rvalsaadus, mille ladustamine n\u00f5uab rangeid keskkonnatingimusi.<\/p>\n

“Iga arutelu peab algama ausalt: potentsiaal on olemas, ent piirangud on veel suuremad. Eesti maap\u00f5u ei jaga oma aardeid valutult.”<\/p>\n

Teoreetiliselt on v\u00f5imalik otsida protsesse, mis maandavad Th koondumist, v\u00f5i proovida HMM-e eraldada fosforhappe tootmise k\u00f5rvalsaadustest. Kuid see ei ole lihtne tehnoloogia ja r\u00e4\u00e4gitud “kuldne v\u00f5imalus” ei paista siit v\u00e4lja. T\u00f5en\u00e4olisem on, et Eesti fosforiidi v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4bki eesk\u00e4tt fosforiidi enda, mitte HMM-ide, omaks. Ja iga arutelu peab algama ausalt, kui teame, et potentsiaal on olemas, ent piirangud on veel suuremad. Eesti maap\u00f5u ei jaga oma aardeid valutult.<\/p>\n

Oled r\u00f5hutanud, et igasuguse HMM-i tootmisega k\u00e4ivad kaasas uraan ja toorium. Kui suur probleem see on ja miks Euroopa regulatsioonid teevad selle peaaegu \u00fcletamatuks t\u00f5kkeks?<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4gitakse haruldaste muldmetallide v\u00e4\u00e4rindamisest, k\u00f5lab see kui tulevikut\u00f6\u00f6stuse lugu koos rohetehnoloogia, magnetite, elektriautode ja tuuleturbiinidega. Kuid selle s\u00e4rava tehnoloogilise lubaduse varjus on \u00fcks vaikne, ent visalt kaasas k\u00e4iv tegelane \u2013 looduslik radioaktiivsus. Peaaegu k\u00f5ik HMM-i sisaldavad maagid ja kontsentraadid sisaldavad ka uraani ja tooriumi. Need elemendid “jalutavad kaasa” igas protsessis, kus HMM-id kontsentreeruvad, ja sellest ei p\u00e4\u00e4se \u00fckski riik ega \u00fckski kaevandus.<\/p>\n

Sedalaadi materjale nimetatakse looduslikke radionukliide sisaldavateks materjalideks (ingl naturally occurring radioactive material, NORM), mis ei ole ohtlikud tuumaj\u00e4\u00e4tmed, kuid v\u00f5ivad n\u00f5uda sama rangeid k\u00e4itlemisreegleid.<\/p>\n

Probleem ei ole radioaktiivsus iseeneses, kuna NORM on valdavalt madala radioaktiivsustasemega, selle aktiivsus muutub ajas v\u00e4ga v\u00e4he ja lagunemisrida on stabiilne. Suurim v\u00e4ljakutse peitub koguses. Haruldaste muldmetallide tootmisel tekivad massilised j\u00e4\u00e4tmevood, milles U ja Th v\u00f5ivad k\u00fcll olla mikroprotsendi tasemel, kuid j\u00e4\u00e4vad siiski reguleeritava materjali piiresse. See t\u00e4hendab ladustamist, seiret ja erik\u00e4sitlust, mis on k\u00fcll tehniliselt lahendatav, kuid poliitiliselt \u00fclitundlik.<\/p>\n

Euroopas lisandub olukorrale veel \u00fcks probleem: regulatsioonide killustatus. Kuigi taustaks kasutatakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) soovitusi, on iga riik kehtestanud oma tolerantsi NORMile. N\u00e4iteks Prantsusmaa ja Rootsi lubavad teatud madala aktiivsusega NORM-materjale k\u00e4idelda kui tavalisi ohtlikke j\u00e4\u00e4tmeid. Norras on lausa eraldi off-shore-hoidlad nafta- ja gaasit\u00f6\u00f6stuse NORM-j\u00e4\u00e4tmete l\u00f5ppladestamiseks ja Euroopas peetakse sealset tolerantsi k\u00f5ige realistlikumaks.<\/p>\n

Eesti on seevastu valinud maksimaalselt konservatiivse tee. Ametlikult on seisukoht, et Eestis NORM-materjali ei teki, ja kui peaks siiski tekkima, tuleb see riigist v\u00e4lja viia. Selline seisukoht ei ole koosk\u00f5las tegelikkusega \u2013 NORM-materjali tekib meil nii ehituses, t\u00f6\u00f6stuses kui ka geokeemilistes protsessides \u2013, ja luuakse olukord, kus igasugune mineraalide v\u00e4\u00e4rindamine muutub peaaegu v\u00f5imatuks. Paradoksaalsel kombel ei kaitse see keskkonda, vaid takistab lahenduste otsimist.<\/p>\n

Asjalikum lahendus oleks v\u00f5tta suund, mida kasutavad P\u00f5hjamaad: t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja l\u00e4bipaistvad ja tehniliselt teostatavad reeglid, kuidas NORM-j\u00e4\u00e4tmeid Eestis ohutult k\u00e4idelda ja l\u00f5ppladestada. Keegi ei vaidle vastu, et see peab olema kontrollitud ja kallis tegevus, kuid see peab olema v\u00f5imalik. NORM ei ole tuumaj\u00e4\u00e4tmed. Kui tuumak\u00fctus on v\u00e4ikeses koguses, v\u00e4ga radioaktiivne ja ajas kiiresti muutuv, siis NORM on mahukas, madala aktiivsusega ja ajas p\u00fcsiv. Need on kaks t\u00e4iesti erinevat kategooriat, mida ei tohi samastada.<\/p>\n

Kui Eesti soovib edaspidi osaleda kriitiliste materjalide tootmisahelates \u2013 olgu fosforiidi k\u00f5rvalsaaduste, akutehnoloogia v\u00f5i magnetite alal \u2013, tuleb see k\u00fcsimus ausalt arutusele v\u00f5tta. NORM ei ole paratamatus, mida peaks kartma \u2013 see on tegelikkus, millega tuleb m\u00f5istlikult \u00fcmber k\u00e4ia. Kui Euroopa suudab seda teha, pole p\u00f5hjust, miks Eesti ei v\u00f5iks.<\/p>\n

Just ebam\u00e4\u00e4rasus ja killustatus on p\u00f5hjus, miks paljud Euroopa projektid j\u00e4\u00e4vadki paberile. Kui pole teada, kas NORM-j\u00e4\u00e4tmeid saab ladestada, kui kaua luba kehtib, millised tehnoloogiad on lubatud v\u00f5i mis see l\u00f5puks maksma l\u00e4heb, siis ei saa ka investor riski hinnata.<\/p>\n

Eesti on eriti k\u00f5nekas n\u00e4ide. NORM-materjali t\u00f6\u00f6tlemise luba kehtib maksimaalselt viis aastat, samal ajal kui loa taotlemine v\u00f5ib juba ise v\u00f5tta viis aastat. Ja keegi ei garanteeri, et uus luba tuleb samadel tingimustel. Sellises raamistikus ei saa \u00fchtegi t\u00f6\u00f6stusinvesteeringut planeerida ega tehast rajada.<\/p>\n

“Radioaktiivsust tajutakse endiselt T\u0161ornob\u00f5li m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi, kuigi NORM on sama argine nagu rannaliiv v\u00f5i banaan. Ajakirjandus v\u00f5imendab hirme, poliitikud v\u00e4ldivad teemat ja nii s\u00fcnnibki paradoks: Euroopa tahab p\u00f6\u00f6rdelisi materjale, kuid ei julge tegeleda nende paratamatu k\u00f5rvaln\u00e4htusega.”<\/p>\n

Kas k\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi \u00fclem\u00e4\u00e4rane looduskaitse? Pigem poliitiline ebamugavus ja ka teadmatus. Minu arust on regulatsioonide kehtestajad \u00fcritanud enda jaoks probleemi nii minimaalsena hoida kui v\u00f5imalik, et oleks olukord, kus hea muretu olla ega peaks sellega liigselt tegelema. Radioaktiivsust tajutakse endiselt T\u0161ornob\u00f5li m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi, kuigi NORM on sama argine nagu rannaliiv v\u00f5i banaan, mis muide m\u00f5lemad sisaldavad looduslikke radioaktiivseid isotoope ehk NORMi. Ajakirjandus v\u00f5imendab hirme, poliitikud v\u00e4ldivad teemat ja nii s\u00fcnnibki paradoks: Euroopa tahab p\u00f6\u00f6rdelisi materjale, kuid ei julge tegeleda nende paratamatu k\u00f5rvaln\u00e4htusega.<\/p>\n

Siit j\u00f5uamegi strateegiliste k\u00fcsimusteni ehk EL-i tarneahelate juurde. Kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja HMM-i tarneahel toormest kuni magneti ja muude kasulike toodeteni? Millised l\u00fclid selles on ja kus ilmnevad v\u00e4ljaspool Hiinat k\u00f5ige suuremad kitsaskohad?<\/p>\n

Kui Euroopa r\u00e4\u00e4gib strateegilisest autonoomiast, k\u00f5lab see sageli nagu loosung. Aga haruldaste muldmetallide puhul on autonoomia s\u00f5na otseses m\u00f5ttes tarneahel, mis algab maapinnast ja l\u00f5peb magnetiga. Just sellel teekonnal avaneb p\u00f5hjus, miks Hiina on endiselt vaieldamatu liider.<\/p>\n

Tarneahela esimene l\u00fcli on kaevandus. Siin Hiina sugugi ei domineeri \u2013 rikkalikke HMM-maardlaid leidub Austraalias, Aafrikas, Ameerikas ja isegi Euroopas. Ometi on suurem osa projektidest j\u00e4\u00e4nud toppama. Mitte geoloogilistel p\u00f5hjustel, vaid kapitali puudumise (kuna HMM-ide hind on liiga madal) ja regulatsioonide, eriti NORM-materjalide k\u00e4itlemise ebakindluse t\u00f5ttu. Hiina eelis on lihtne: riik lubab radioaktiivse toorme sissetoomist, t\u00f6\u00f6tlemist ja ladestamist \u00fchtse s\u00fcsteemi alusel. Euroopal sellist raamistikku ei ole.<\/p>\n

J\u00e4rgmine samm on kontsentreerimine: maavara tuleb viia edasiseks t\u00f6\u00f6tlemiseks sobivasse vormi, n\u00e4iteks HMM-karbonaat, mille kilogrammi hind on umbes 6\u20138 dollarit. Kogu kaevanduse majandus peab sellesse hinda \u00e4ra mahtuma. Paljud projektid ei mahu.<\/p>\n

Edasi tuleb k\u00f5ige tehnilisem osa \u2013 haruldaste muldmetallide lahutamine. \u00dcllataval kombel ei ole see tegelik kitsaskoht. Lahutustehnoloogiad on olemas ja t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti. Kitsaskoht on hoopis see, et lahutada pole midagi, sest Euroopas napib toorainet ja kontsentraati. Praegu teostavad HMM-ide lahutamist peamiselt Hiina ettev\u00f5tted ja v\u00e4iksemas mahus Lynas Malaisias, MP Materials USAs ning Silmet ja Solvay Euroopas, kuid eriti raskete HMM-ide lahutamisel on Hiina monopol.<\/p>\n

Kui lahutatud oksiidid k\u00e4es, selgub j\u00e4rgmine paradoks: vaid 20\u201325 protsenti neist on k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega, nagu n\u00e4iteks neod\u00fc\u00fcmi ja praseod\u00fc\u00fcmi segu (NdPr), terbium (Tb) ja d\u00fcsproosium (Dy). \u00dclej\u00e4\u00e4nud elemendid on odavad ja v\u00e4hekasutatavad, mis teeb terve protsessi majanduslikult hapraks. Oksiidide muutmine metalliks n\u00f5uab tohutult energiat ja t\u00f6\u00f6d, mist\u00f5ttu toimub see peaaegu ainult Aasias. NdPr-oksiidi ja -metalli hind on sama, kuid lisatud energiakomponent oksiidist metalli saamiseks on v\u00e4ga suur.<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5uame magnetiteni \u2013 tarneahela p\u00e4rlini. NdPr-oksiidist tehakse sulam (raud-neod\u00fc\u00fcm-boor, FeNdPrB), kuhu lisatakse ka terbium ja d\u00fcsproosium, et suurendada magneti kuumataluvust. Seda tehakse valdavalt Hiinas. Kuigi NEO Narva magnetitehas suudab n\u00fc\u00fcd samuti seda teha, on ettev\u00f5te ise tunnistanud, et Euroopas on see ebam\u00f5istlikult kallis.<\/p>\n

Nii selgubki Euroopa strateegiline n\u00f5rkus: mitte teadmiste puudus, vaid ahela esimesed ja viimased l\u00fclid \u2013 kaevandamine, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus, metalliseerimine \u2013, on puudu. K\u00f5ik muu on olemas. Kuid magnetid s\u00fcnnivad seal, kus kogu ahel t\u00f6\u00f6tab \u00fchtse s\u00fcsteemina. Ja Euroopas seda s\u00fcsteemi veel ei ole.<\/p>\n

Mis on Silmeti ja Narva magneti\u00adtehase roll? Kui palju lisandv\u00e4\u00e4rtust j\u00e4\u00e4b Eestisse ja kus toimuvad k\u00f5ige kriitilisemad etapid?<\/p>\n

Eestis paiknevad Silmet ja NEO Narva magnetitehas on \u00fche omaniku ettev\u00f5tted ja seega toimub ka koost\u00f6\u00f6, kuid lisandv\u00e4\u00e4rtuse osas on pilt keeruline. Silmeti roll on algfaasis: kergemate haruldaste muldmetallide lahutamine (nt tseerium ja lantaan \u2013 mida on kergete HMM-ide toormes keskmiselt 70\u201375 protsenti, neod\u00fc\u00fcm ja prasod\u00fc\u00fcm, mida on kergete HMM-ide toormes 20\u201325 protsenti ning samaariumi-euroopiumi-gadoliiniumi segu, mida on toormes 1\u20135 protsenti).<\/p>\n

Probleem seisneb toorme pidevas puuduses ja selles, et lantaanile ja tseeriumile on turul v\u00e4ike, kui mitte olematu, n\u00f5udlus. Samal ajal on tootmine energiakomponendi t\u00f5ttu kulukas ning lisanduvad k\u00f5ikv\u00f5imalikud regulatiivsed n\u00f5uded: Euroopa kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise m\u00e4\u00e4rus (ingl regulation on the registration, evaluation, authorisation and restriction of chemicals, REACH) ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse tasud.<\/p>\n

NEO Narva magnetitehas ei saa aga Silmetis eraldatud NdPr-oksiidi otse kasutada, vaid Silmetist toodetud materjal saadetakse edasi Aasiasse, kus see metalliseeritakse, sinna lisatakse v\u00e4ljastpoolt ostetud terbiumi ja d\u00fcsproosiumi ning alles siis saadakse sulam, mis l\u00e4heb Narva tehasesse magnetiteks. Kriitilised etapid \u2013 metalliseerimine ja sulamite tootmine \u2013 j\u00e4\u00e4vad valdavalt v\u00e4ljapoole Eestit, mist\u00f5ttu on kodumaal lisandv\u00e4\u00e4rtust raske tekitada.<\/p>\n

Kuidas suutis Hiina saavutada hegemoonia HMM-ide v\u00e4\u00e4rtusahelas? Kas tegemist on pikaajalise strateegia, odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i paindlikuma regulatsioonikeskkonnaga?<\/p>\n

Hiina t\u00f5us haruldaste muldmetallide v\u00e4\u00e4rtusahelas ei s\u00fcndinud juhuslikult ega \u00fcksnes t\u00e4nu odavale t\u00f6\u00f6j\u00f5ule. Tegemist oli teadliku ja j\u00e4rjekindla strateegiaga, mis algas juba 1980.\u20131990. aastatel. Hiina k\u00e4itleb ja lubab riiki tuua radioaktiivseid maake ning on loonud \u00fchtse s\u00fcsteemi nende t\u00f6\u00f6tlemiseks ja j\u00e4\u00e4tmete \u00fcleandmiseks riiklikule struktuurile (China Nuclear Energy Industry Corporation, CNEIC). See t\u00e4hendab, et kogu tarneahel \u2013 kaevandamine, lahutamine, metalliseerimine, magnetite tootmine, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus \u2013 toimub \u00fchtses poliitilises ja regulatiivses raamistikus.<\/p>\n

“Iga v\u00e4ike Euroopa ettev\u00f5tja konkureerib kogu Hiina riigi koordineeritud masinav\u00e4rgiga. Sellises olukorras ei ole v\u00f5imalik toota ega pakkuda toorainet hinnaga, mida teine Euroopa tootja oleks valmis maksma.”<\/p>\n

Lisaks on riik j\u00e4rjekindlalt investeerinud inseneriharidusse, t\u00f6\u00f6tajate koolitusse, seadmete oma riigis tootmisse ja tehnoloogia arendusse. Seal, kus Euroopas on load, vaidlused ja aastatepikkused menetlused, toimub Hiinas riigi poolt juhitud ja kontrollitud, kuid siiski sujuv j\u00e4relevalvega protsess.<\/p>\n

Turuloogika seisukohalt t\u00e4hendab see, et iga v\u00e4ike Euroopa ettev\u00f5tja konkureerib kogu Hiina riigi koordineeritud masinav\u00e4rgiga. Sellises olukorras ei ole v\u00f5imalik toota ega pakkuda toorainet hinnaga, mida teine Euroopa tootja oleks valmis maksma \u2013 ja nii j\u00e4\u00e4bki v\u00e4\u00e4rtusahela keskne positsioon Hiinale.<\/p>\n

Kas Euroopa \u00fcldse saaks luua iseseisva HMM-i tarneahela? Kui jah, siis millistel eeldustel ja millise ajaga?<\/p>\n

Euroopal on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik luua iseseisev haruldaste muldmetallide tarneahel, kuid see eeldab kaht suurt l\u00e4bimurret: selgeid ja toimivaid reegleid radioaktiivsete NORMide ja m\u00f5istlikus koguses HMM-e sisaldavate kontsentraatide sissetoomiseks ja t\u00f6\u00f6tlemiseks ning energiahindade langust v\u00f5i v\u00e4hemalt stabiliseerumist. Ilma selleta j\u00e4\u00e4vad investeeringud toppama ja tehaste rajamine l\u00e4heb liiga kalliks. Aeg tiksub Euroopa kahjuks, ja mitte ainult turu t\u00f5ttu, vaid ka inimeste t\u00f5ttu.<\/p>\n

Euroopas on suur osa oskusteabest kadumas. On k\u00fcll tugev teadustegevus, luuakse mudeleid ja protot\u00fc\u00fcpe, kuid t\u00f6\u00f6stuslikku kogemust, kuidas tehas tegelikult t\u00f6\u00f6tab, milliseid seadmeid valida, kuidas juhtida materjalivoogusid, reageerida riketele, k\u00e4sitleda j\u00e4\u00e4tmeid ja hoida protsess stabiilsena, on v\u00e4he. Hiinas on need teadmised edasi kandunud juba mitme p\u00f5lvkonna inseneride kaudu, Euroopas on need aga paljuski hajunud.<\/p>\n

Kui Euroopa tahab ahelat \u00fcles ehitada, peab seda tegema kiiresti ja j\u00e4rjekindlalt, selleks kulub v\u00e4hemalt 10\u201315 aastat. See eeldab investeeringuid kaevandustesse, lahutustehastesse, metalliseerimisse ja magnetitootmisse ning mis peamine \u2013 inimeste koolitamisse. Tehnoloogiast \u00fcksi ei piisa, vaja on oskajaid k\u00e4si ja pikaajalist poliitilist tahet. Ilma nendeta j\u00e4\u00e4b Euroopa ka 2040. aastatel Hiina ahelast s\u00f5ltuvaks.<\/p>\n

Oled meie varasemas vestluses \u00f6elnud, et HMM-i hinnad on m\u00e4rksa madalamad, kui avalikkuses arvatakse. Kust see hinnam\u00fc\u00fct tuleb ja millised huvid seda \u00fclal hoiavad? Kas madal hind pole Euroopas ja ka USAs kogu tarneahela puudumise \u00fcks p\u00f5hip\u00f5hjusi, sest tarneahela \u00fclesehitamine on kallis, saadav tulu kesine?<\/p>\n

Avalikkuses k\u00f5lab haruldaste muldmetallide teema sageli nagu kullapalavik: justkui oleks iga gramm neist \u00fclikallis ja iga maardla potentsiaalne eldoraado. Tegelik pilt on aga palju proosalisem ja see loobki paradoksi, mis teeb tarne\u00adahela \u00fclesehitamise Euroopas majanduslikult v\u00e4ga keeruliseks.<\/p>\n

Enamik haruldaste muldmetallide toormest koosneb tegelikult odavatest elementidest. Suurim osa on tseeriumi ja lantaani \u00fchendid, mille hind j\u00e4\u00e4b vahemikku m\u00f5ni dollar kilogrammi kohta. Need moodustavad kokku kogu toodangust ligi kolmveerandi \u2013 ja nende j\u00e4rele pole maailmas peaaegu mingit n\u00f5udlust. J\u00e4rgmiseks tulevad elemendid, mille kasutusalad on kitsamad ja hind veidi k\u00f5rgem, kuid ka nende turumaht on v\u00e4ike. Ainult v\u00e4ike osa kogu segust \u2013 neod\u00fc\u00fcm, prasod\u00fc\u00fcm, terbium ja d\u00fcsproosium \u2013 on need, mida magnetit\u00f6\u00f6stus januneb ja mille hind on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n

Just see proportsioon loob hinnam\u00fc\u00fcdi. Avalikkusele j\u00e4\u00e4b mulje, et k\u00f5ik haruldased muldmetallid on v\u00e4\u00e4rtuslikud, sest r\u00e4\u00e4gitakse ainult kallimatest elementidest. Tegelikkuses peab aga iga tehas t\u00f6\u00f6tlema ka suures koguses neid odavaid, v\u00e4hese n\u00f5udlusega \u00fchendeid, mida on toormes palju ning mis kipuvad kuhjuma lattu, kuid tootmisprotsessis neelavad need samamoodi nii energiat kui ka reagente ja nende turustamiseks on vaja j\u00e4lgida t\u00e4pselt samamood regulatiivseid ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusreegleid.<\/p>\n

“Milleks \u00fcldse tarneahelat ehitada, kui enamik v\u00e4ljundist on pea v\u00e4\u00e4rtusetu? See on p\u00f5hjus, miks Euroopa ja USA projektid sageli hanguvad. Investeering on hiiglaslik, aga tulu s\u00f5ltub vaid kogu toodangu v\u00e4ikesest fraktsioonist.”<\/p>\n

Hiinas saab seda teha m\u00e4rksa t\u00f5husamalt, sest k\u00f5ik ahela l\u00fclid t\u00f6\u00f6tavad odavamalt, samuti toimib suur sisetarbimine odavamatele elementidele (n\u00e4iteks tseerium kasutatakse \u00e4ra teraset\u00f6\u00f6stuses) ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus on riiklikult koordineeritud. Euroopas aga muutub sama tegevus kiiresti majanduslikult m\u00f5ttetuks.<\/p>\n

Nii tekibki k\u00fcsimus: milleks \u00fcldse tarneahelat ehitada, kui enamik v\u00e4ljundist on pea v\u00e4\u00e4rtusetu? See on p\u00f5hjus, miks Euroopa ja USA projektid sageli hanguvad. Investeering on hiiglaslik, aga tulu s\u00f5ltub vaid kogu toodangu v\u00e4ikesest fraktsioonist. Seni, kuni see hinnastruktuur p\u00fcsib, ei kao ka hinnam\u00fc\u00fct, sest just see hoiab \u00fclal lootust, et maardlad v\u00f5iksid olla kullakaevandused, kuigi tegelik turuloogika on hoopis kainem.<\/p>\n

Kui palju on HMM-i tarneahelad seotud tehnoloogia, kui palju aga poliitika ja julgeolekuga? Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et HMM-id on uue k\u00fclma (majandus)s\u00f5ja strateegiline relv?<\/p>\n

Haruldaste muldmetallide tarneahelad on \u00fchtaegu tehnoloogiline ja poliitiline n\u00e4htus \u2013 ning \u00fcha enam kaldub kaalukauss geopoliitika poole. Probleem ei ole selles, et Euroopal v\u00f5i Ameerikal puuduks v\u00f5imekus neid materjale t\u00f6\u00f6delda. Tehnoloogiad on olemas. Puudub aga soov ja valmidus neid rakendada, sest protsess on kallis, keskkonnan\u00f5uded ranged ja \u00e4riline tasuvus k\u00fcsitav.<\/p>\n

Geopoliitiliselt on HMM-id strateegiline m\u00f5jutusvahend. Hiina kontrollib enamikku tarneahelast, seega saab ta soovi korral piirata kriitiliste magnetimaterjalide k\u00e4ttesaadavust just siis, kui pinged kasvavad. Samal ajal s\u00f5ltub n\u00f5udlus poliitilistest trendidest: kui rohep\u00f6\u00f6re aeglustub v\u00f5i v\u00e4heneb elektriautode surve, v\u00e4heneb ka HMM-ide vajadus. Teisalt saaksid Euroopa riigid v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust, kui nad toetaksid j\u00e4\u00e4tmematerjali sorteerimist ja taaskasutust v\u00f5i arendaksid alternatiivseid tehnoloogiaid, mis ei vaja p\u00fcsimagneteid.<\/p>\n

Kas HMM-id on uue k\u00fclma s\u00f5ja majandusrelv? Piltlikult \u00f6eldes k\u00fcll \u2013 mitte pommide t\u00e4henduses, vaid hoovana, mis kontrollib t\u00f6\u00f6stust, tehnoloogiat ja s\u00f5ltuvusi.<\/p>\n

Kui paneme k\u00e4e s\u00fcdamele ja k\u00fcsime: kas Eestil on v\u00f5imalust m\u00e4ngida HMM-i valdkonnas t\u00e4htsat osa v\u00f5i on targem vaadata mujale ja panustada teistesse tehnoloogiatesse?<\/p>\n

Eestil on haruldaste muldmetallide maailmas harukordselt tugev l\u00e4htepositsioon, ehkki me ise kipume seda alahindama. Meil t\u00f6\u00f6tab \u00fcks Euroopa ainsatest lahutustehastest ja NEO on toonud Narva v\u00e4\u00e4rtusahelasse j\u00e4rgmise astme \u2013 magnetite tootmise. See pole lihtsalt \u00fcks tehas, vaid kompetents, mida mujale Euroopasse on v\u00e4ga raske luua. J\u00e4relikult ei ole Eesti roll selles sektoris pelgalt teoreetiline, vaid juba praegu praktiline ja rahvusvaheliselt n\u00e4htav.<\/p>\n

J\u00e4tkusuutlik arendamine s\u00f5ltub aga kahest v\u00f5tmetingimusest. Esiteks: NORM-materjalide m\u00f5istlik, teadusp\u00f5hine ja turvaline k\u00e4itlemine. Kui Eesti leiab tasakaaluka lahenduse, mis ei hirmuta investoreid ega alahinda ohutust, muutume \u00fcheks v\u00e4hestest kohtadest Euroopas, kus saab kogu v\u00e4\u00e4rtusahelat osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult teostada. Teiseks: energiapoliitika. Energiakulud on selle t\u00f6\u00f6stuse selgroog. Kui loome stabiilse, taskukohase ja rohelise energiabaasi, Eesti konkurentsiv\u00f5ime paraneb veelgi.<\/p>\n

“Riik pingutab k\u00f5vasti, et anda eestikeelset haridust, kuid see muutub kohe m\u00f5tetuks, kui t\u00f6\u00f6le asunud noor insener leiab end venekeelsest keskkonnast. Eesti on ju ainus riik maailmas, kus eestlane peab saama teha oma palgat\u00f6\u00f6d riigikeeles.”<\/p>\n

Lisaks tehnoloogiale vajame ka inimesi ja selleks on vaja s\u00fcsteemi, mis kaasaks paremini meie noori k\u00f5rgharidusega insenere ja spetsialiste. Praegu on NEO Eesti \u00fcksustes ametis peamiselt vene t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mis on j\u00e4\u00e4nud N\u00f5ukogude ajast ja visa muutuma, sest venekeelne tehas vajab vene keelt r\u00e4\u00e4kivaid spetsialiste. Kuigi riik pingutab k\u00f5vasti, et anda hariduss\u00fcsteemis eestikeelset haridust, muutub see kohe m\u00f5tetuks, kui t\u00f6\u00f6le asunud noor insener leiab end venekeelsest keskkonnast, kus ta peab oma t\u00f6\u00f6d tegema vene keeles.<\/p>\n

Sellele aitab kaasa ka t\u00f6\u00f6keskkonna n\u00f5ue, et t\u00f6\u00f6juhendid peavad olema koostatud t\u00f6\u00f6tajatele arusaadavas keeles ehk siis Eesti Vabariigis venekeelses tehases vene keeles. Nii tekib olukord, kus insener peab valdama vene keelt, andes eesti rahvusest ja vene keelt mitte oskavatele noortele v\u00e4hem v\u00f5imalusi.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla tuleks m\u00f5elda Norra t\u00f6\u00f6mudeli sarnast lahendust: ettev\u00f5tte dokumentatsioon peab olema riigikeeles ja t\u00f6\u00f6le asuja peab oskama riigikeelt v\u00e4hemalt B2 tasemel v\u00f5i talle tagatakse keele\u00f5pe koos n\u00f5udega omandada teatud aja jooksul vajalik tase. See looks ausa, \u00fchtse ja integreeriva keskkonna, kus oskust\u00f6\u00f6 ja karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused avanevad k\u00f5igile. Eesti on ju ainus riik maailmas, kus eestlane peab saama teha oma palgat\u00f6\u00f6d riigikeeles.<\/p>\n

Kui need tingimused t\u00e4ita, on Eestil v\u00f5imalus olla midagi enamat kui v\u00e4ike tegija kriitiliste materjalide maailmas. Meil on potentsiaali olla P\u00f5hja-Euroopa kompetentsikeskus \u2013 koht, kus \u00fchenduvad tehnoloogia, t\u00f6\u00f6stus, teadus ja rahvusvaheline usaldus. Mitte iga riik ei saa endale sellist rolli lubada.<\/p>\n

Eesti saab. Ja v\u00f5ib-olla just selles peitubki meie j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna t\u00f6\u00f6stuslugu. Eesti otsustajatel \u2013 poliitikutel ja ametnikel peab siin olema v\u00e4ga selge strateegiline vaade ja ka v\u00f5imekus panustada valdkonna arengusse avaliku sektori ressursse senisest rohkem. Just otsustajate strateegilist vaadet ja tegutsemistahet on meil seni v\u00e4ga nappinud.<\/p>\n

Artikkel ilmus ajalehes Sirp<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, k\u00f5rgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingev\u00e4ljast. See on valdkond, kus iga detail loeb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99078,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,11650,10184,47806,47804,47801,47802,47805,47803,47809,47808,20165,47807],"class_list":{"0":"post-99077","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-fosforiit","16":"tag-haruldased-muldmetallid","17":"tag-hiina-tarneahel","18":"tag-jane-paju","19":"tag-neo-performance-materials","20":"tag-neoduum","21":"tag-norm-jaatmed","22":"tag-pusimagnetid","23":"tag-radionukliidid","24":"tag-rohetehnoloogia-tooraine","25":"tag-silmet","26":"tag-toostusjulgeolek"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116001276174844837","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}