{"id":99101,"date":"2026-02-02T13:52:17","date_gmt":"2026-02-02T13:52:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99101\/"},"modified":"2026-02-02T13:52:17","modified_gmt":"2026-02-02T13:52:17","slug":"mihhail-kolvart-president-peab-esindama-eesti-inimesi-mitte-maailmavaadet-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99101\/","title":{"rendered":"Mihhail K\u00f5lvart: president peab esindama Eesti inimesi, mitte maailmavaadet | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Valitsus koos sotsidega ei ole n\u00e4idanud \u00fcles soovi valida apoliitiline ja rahva huvidest l\u00e4htuv president, vaid soovib hoopis pikendada presidendi abil enda poliitilist j\u00f5udu, kirjutab Mihhail K\u00f5lvart.<\/p>\n

Presidendivalimiste kampaania on k\u00e4imas ning seda juba enne kandidaatide selgumist. Praeguse kampaania sisu ei ole kahjuks see, kes isikuliselt saab presidendiks v\u00f5i millised ootused meil uuele presidendile on. Kampaania teema on hoopis see, millised poliitilised j\u00f5ud uue presidendi omavahel kokku lepivad.<\/p>\n

Reformierakonna leeri \u00f5lek\u00f5rs<\/p>\n

K\u00f5ige esimene m\u00e4rk presidendikampaaniast on praeguse presidendi Alar Karise vastane kihutust\u00f6\u00f6, mis on k\u00e4inud juba m\u00f5nda aega. President Karis on olnud p\u00e4ris mitmel korral kriitiline praeguse valitsuse sammude osas, kui need on olnud vastuolus demokraatia v\u00f5i p\u00f5hiseadusega. Ja selge on see, et valitsuserakondade ning ka sotside jaoks on selline p\u00f5him\u00f5ttekindel k\u00e4itumine ebamugav.<\/p>\n

Reformierakond ja Eesti 200 on juba teatanud, et hakkavad koalitsioonin\u00f5ukogus otsima uut presidendikandidaati<\/a>. Sotsid, kes on formaalselt k\u00fcll valitsusest v\u00e4lja heidetud, on samuti avaldanud soovi, et presidendi v\u00f5iks \u00e4ra valida riigikogus. Nii et Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 liit endale sobiva kandidaadi leidmiseks on sisuliselt olemas.<\/p>\n

Selleks, et president parlamendis \u00e4ra valida, on vaja saada kokku 68 h\u00e4\u00e4lt. Eelpool nimetatud kolmiku h\u00e4\u00e4ltele lisaks on vaja seega ka \u00fcheksa fraktsioonivaba saadiku toetus. Kui presidenti riigikogus ei valita, siis valijameeste kogus on \u00fclekaal juba teistel erakondadel ja valimisliitudel ning tulemus oleks t\u00fckk maad laiap\u00f5hjalisem. Laiap\u00f5hjalisus ei ole aga v\u00f5imuparteide eesm\u00e4rk.<\/p>\n

Miks on presidendivalimised seekord nii poliittehnoloogilised? Arvestades, et valitsuse toetus p\u00fcsib alla 15 protsendi ning t\u00f5en\u00e4oliselt moodustavad tuleva aasta kevadel valitsuse juba teised erakonnad, siis on presidendivalimised praegustele valitsusparteidele viimane \u00f5lek\u00f5rs, et oma seni veel kehtiva mandaadi toel suruda l\u00e4bi enda maailmavaatega sobiv riigipea. Nad soovivad leida presidendi, kes j\u00e4\u00e4ks j\u00e4rgmiseks viieks aastaks nende maailmavaateliseks agendiks ka siis, kui Toompeal valitsus riigikogu valimiste j\u00e4rel vahetub.<\/p>\n

Eesti 200 on minister Margus Tsahkna suu l\u00e4bi \u00f6elnud otse v\u00e4lja, et uuest presidendist peab nende n\u00e4gemuses saama j\u00e4rgmise valitsuse oponent. Aga kogu see poliitm\u00e4ng on vastuolus sellega, mille jaoks Eestil president \u00fcle\u00fcldse on.<\/p>\n

Eesti on parlamentaarne riik, nii et presidendi roll on eelk\u00f5ige esinduslik. Aga see esindusfunktsioon on v\u00e4ga sisuline ja mitmek\u00fclgne. P\u00e4rast Eesti iseseisvuse taastumist avas just Lennart Meri isik meile mitmed uksed. Praegu on Soome presidendi Alexander Stubbi golfim\u00e4ng USA president Donald Trumpiga oluliselt t\u00f5husam suhete loomise vorm kui osalemine suurtel kohtumistel. Suurt poliitikat tehaksegi eelk\u00f5ige inimeste, mitte riikide vahel.<\/p>\n

“Mida rohkem on meil \u00fchiskonnasiseseid pingeid ja polariseerumist, seda rohkem peab president p\u00f6\u00f6rama end just rahva poole.”<\/p>\n

Presidendi t\u00e4htsus esinduskujuna ei toimi siiski ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka siseriiklikult. Teisis\u00f5nu ei ole Eesti president ainult n-\u00f6 v\u00e4lisminister, vaid eelk\u00f5ige Eesti rahva \u00fchendaja. Mida rohkem on meil \u00fchiskonnasiseseid pingeid ja polariseerumist, seda rohkem peab president p\u00f6\u00f6rama end just rahva poole ning erinevaid leere tasakaalustama. See tasakaalustamine ei t\u00e4henda sihilikku oponeerimist Eesti valijate tahtega ning valitsuse maailmavaatega, nagu praegused valitsuspoliitikud seda oma j\u00e4rglastele sooviksid. President ei pea esindama maailmavaadet, vaid k\u00f5iki Eesti inimesi.<\/p>\n

Eesti presidendile on seatud n\u00f5ue olla oma ametiajal poliitiliselt neutraalne ning parteilise kuuluvuseta. See pole ainult formaalne, vaid ka sisuline tingimus. Lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et presidendi maailmavaateks peab olema Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadus oma k\u00f5ige objektiivsemal kujul. President peab sekkuma mitte siis, kui m\u00f5nel erakonnal on ebamugav, vaid siis, kui tehakse liiga Eesti inimestele kas seaduste v\u00f5i ka \u00fcle\u00fcldise suhtumise kujul. President peab otsima \u00fchisosa ja kujundama suunda.<\/p>\n

K\u00f5ige olulisem omadus presidendi puhul on praeguseks unustuse h\u00f5lma vajunud riigimehelikkus. See, et president seisab eemal parteipoliitikast, v\u00f5imaldab tal n\u00e4ha suurt pilti ja seada suunda ka kaugemale kui \u00fcks valimists\u00fckkel.<\/p>\n

Minu hinnangul on Alar Karis selle rolliga h\u00e4sti hakkama saanud. Tema eriarvamused valitsusj\u00f5ududega ei ole kantud poliitilistest maailmavaadetest, vaid just nendest v\u00e4\u00e4rtustest, mida seab meile p\u00f5hiseadus. Ta ei ole kujundanud debatte mitte selle \u00fcmber, millised isikud ja erakonnad on \u00f5iged v\u00f5i valed, vaid selle \u00fcle, kuidas Eesti oleks vabam, j\u00f5ukam ja \u00f5iglasem riik.<\/p>\n

Presidenti peaks valima rahvas<\/p>\n

Ka praegu, kaheksa kuud enne presidendivalimisi, r\u00e4\u00e4gitakse taas riigipea otsevalimistest. Ja t\u00f5epoolest, rahval peaks olema \u00f5igus endale ise president valida. Siiani on k\u00f5lanud p\u00f5hilise vastuargumendina see, et kuna presidendi v\u00f5im on v\u00e4ga piiratud, siis v\u00f5ib valijatel tekkida ebarealistlikke ootusi, mida presidendi amet tegelikult ei t\u00e4ida.<\/p>\n

Praegu paistab, et hoopis valitsuserakonnad ei taha presidendi rollist aru saada. Valitsus koos sotsidega ei ole n\u00e4idanud \u00fcles soovi valida apoliitiline ja rahva huvidest l\u00e4htuv president, vaid soovib hoopis pikendada presidendi abil enda poliitilist j\u00f5udu, mis eeldatavasti aasta p\u00e4rast riigikogu valimistel maha h\u00e4\u00e4letatakse. See t\u00e4hendab, et senine presidendivalimiste kord ei pruugi enam oma eesm\u00e4rki t\u00e4ita ning aeg on k\u00fcps anda see \u00f5igus l\u00f5puks sinna, kuhu ta kuulub ehk Eesti inimestele.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus koos sotsidega ei ole n\u00e4idanud \u00fcles soovi valida apoliitiline ja rahva huvidest l\u00e4htuv president, vaid soovib hoopis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99102,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[1687,26,27,37,33,651,35,34,36,31,32,21,819,28,29,19,25,18841,38530,1686,643,640,1801,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-99101","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alar-karis","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-200","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-keskerakond","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-presidendivalimised","26":"tag-presidendivalimised-2026","27":"tag-president","28":"tag-reformierakond","29":"tag-riigikogu","30":"tag-sde","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valitsus","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116001370520048658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99101"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99101\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99101"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99101"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}