{"id":99219,"date":"2026-02-02T15:54:34","date_gmt":"2026-02-02T15:54:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99219\/"},"modified":"2026-02-02T15:54:34","modified_gmt":"2026-02-02T15:54:34","slug":"alexander-lott-vainamere-jaateed-unesco-kultuuriparandi-kaitse-alla-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99219\/","title":{"rendered":"Alexander Lott: V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4teed UNESCO kultuurip\u00e4randi kaitse alla | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eestis on terve jaanuari kestnud pakane ja ilmateenistuse pika prognoosi kohaselt v\u00f5ib eelolevail p\u00e4evil Ruhnus 20 aasta j\u00e4rel taas karu kohata. Mitteametlikult on j\u00e4\u00e4teid kasutatud m\u00f5ningate v\u00e4ikesaarte vahet liiklemiseks juba \u00fcle n\u00e4dala. Jaanuari l\u00f5pus teatas<\/a> TS Laevade esindaja ERR-ile, et: “Pooleldi naljaga \u00f6eldes, siis varsti v\u00f5ib-olla V\u00e4inameres vett enam ei olegi, sest k\u00f5ik on j\u00e4\u00e4s.”<\/p>\n

Ometi teatas transpordiamet vaid m\u00f5ned p\u00e4evad varem, et sarnaselt viimase pea k\u00fcmnekonna aastaga t\u00e4navugi \u00fchtki avalikku j\u00e4\u00e4teed ei avata, sest “see on investeering, mis kindlasti sulab” ega ole rahanduslikult otstarbekas. Kas see on nii aga avalikkuse v\u00f5i kitsalt riigikassa seisukohast vaadatuna?<\/p>\n

Suursaarte \u00fchenduses riigi monopoli kehtestamine<\/p>\n

Ajateljel paistab, et riigi rehkendustes toimus nihe p\u00e4rast seda, kui suursaarte vahelist \u00fchendust hakkas eraettev\u00f5tte asemel korraldama riigiettev\u00f5te. Viimane avalik j\u00e4\u00e4tee oli Eestis kasutusel 2019. aastal.<\/p>\n

Saaremaa Laevakompanii l\u00e4ks pankrotti 2018. aastal, kui kasumlikul reisijateveo riigihankel oli v\u00f5itnud v\u00e4rskelt asutatud riigi ettev\u00f5te TS Laevad. 2024. aastal oli TS Laevade \u00e4rikasum ligi k\u00fcmme miljonit eurot (puhaskasum \u00fcle kaheksa miljoni euro). M\u00fc\u00fcgitulu t\u00f5usis<\/a> 2022. aastal teenitud 34,8 miljonilt eurolt 2024. aastaks 36,6 miljoni euroni. TS Laevade s\u00f5nutsi<\/a> purustas ettev\u00f5te 2025. aastal oma eelnevad reisijate \u00fcleveo rekordid.<\/p>\n

Liini suurele kasumlikkusele vaatamata katsub riik uue praami tellimuse puhul laeva ohutuse arvelt kokku hoida. Hanke tingimuste j\u00e4rgi langetas \u00e4sja riik tellitava viienda praami j\u00e4\u00e4klassi. See t\u00e4hendab minu lihtsaid rehkendusi m\u00f6\u00f6da, et tellitav uus praam neil p\u00e4evil Hiiumaa liinile ei p\u00e4\u00e4seks, sest laevatee kanalis praamide l\u00f5hutud ja \u00fcksteise alla paakunud j\u00e4\u00e4kamakate paksus \u00fcletab juba praegu uue praami j\u00e4\u00e4klassi piiri. K\u00f5rgema j\u00e4\u00e4klassiga praamidki on praegu selles j\u00e4\u00e4massis navigeerimisega raskustes<\/a>.<\/p>\n

Lisaks p\u00f5hjustab neil p\u00e4evil suursaarte liinidel probleeme madal veeseis, mis \u00fcletab selgelt TS Laevade poolt “v\u00e4ga kriitiliseks” loetud piiri. Seet\u00f5ttu ei p\u00e4\u00e4senud Regula reedestel ja p\u00fchap\u00e4evastel “tipptundidel” Hiiumaa liinile. Kuna veeseis j\u00e4tkas langemist, kehtivad piirangud s\u00f5idukite \u00fcleveole nii Saaremaa kui ka Hiiumaa suunal. Abruka sadamasse p\u00e4\u00e4ses j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja madala veeseisu t\u00f5ttu viimati \u00fcle n\u00e4dala tagasi. Seej\u00e4rel on \u00fchendus Saaremaaga olnud s\u00f5ltuv j\u00e4\u00e4teest.<\/p>\n

Avalik j\u00e4\u00e4tee v\u00f5imaldab riigile suursaarte reisijateveo toimepidevuse tagamisel olulist riskide maandamist. Praeguses monopoolses seisundis \u00fclevedu korraldavale riigiettev\u00f5ttele on j\u00e4\u00e4teed turul ainsaks konkurendiks. Kena talve korral j\u00e4\u00e4ks m\u00f5ne kuu v\u00e4ltel riigile suursaarte praami\u00fchenduse piletitulu suuremalt jaolt laekumata.<\/p>\n

Autole ja reisijatele on j\u00e4\u00e4tee \u00fcletamine olnud ikka alati tasuta. See on ka arvatav p\u00f5hjus<\/a>, miks Saaremaa Laevakompanii saatis teinekordki m\u00f5ne tehnilise ettek\u00e4\u00e4nde varjus j\u00e4\u00e4tee oodatava avamise eel \u00fche oma parvlaevadest V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4katet p\u00f5hja-l\u00f5una suunal l\u00e4bima. \u00dcldiselt siiski Saaremaa Laevakompanii j\u00e4\u00e4teid aktsepteeris.<\/p>\n

Riik on n\u00fc\u00fcd sisuliselt Saaremaa Laevakompanii rolli asununa otsustanud seevastu omavoliliselt teha avalikele j\u00e4\u00e4teedele l\u00f5pu. J\u00e4\u00e4teede “turult” k\u00f5rvaldamine ei ole riigi praeguse kasinuspoliitika vili, vaid vastav otsus langetati riigieelarve poolest k\u00fclluslikul 2021. aastal. Juba aastaid ei ole j\u00e4\u00e4teede avamisele transpordiameti eelarves vahendeid ette n\u00e4htud.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tee sotsiaalmajanduslik ja regionaalpoliitiline m\u00f5\u00f5de<\/p>\n

Riik on j\u00e4\u00e4tee rajamisest avalikkusele visandanud kalli ja arulageda investeeringuprojekti. Kui palju j\u00e4\u00e4tee rajamine aga p\u00e4riselt maksab? Ajakohased andmed puuduvad, sest viimasel 15 aastal<\/a> pole mandri ja Muhu vahele j\u00e4\u00e4teid loodud. Veel 2018. aastal oli v\u00e4hem kui kuu v\u00e4ltel seitsmest j\u00e4\u00e4teest avatud neli: Saare-Hiiu j\u00e4\u00e4tee maksis 12 000 eurot, Haapsalu\u2013Noarootsi j\u00e4\u00e4tee ligi 27 000 eurot, Vormsi j\u00e4\u00e4tee 37 000 eurot.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on j\u00e4\u00e4tee rajamise kulud m\u00f5nev\u00f5rra suuremad, aga on p\u00e4ris selge, et kaasnevad kulud oleksid v\u00e4iksemad kui tulud reisilistele alles j\u00e4\u00e4va raha n\u00e4ol. Ainu\u00fcksi \u00fche autoga Saaremaad k\u00fclastava kolmelapselise pere eelarvesse v\u00f5imaldab j\u00e4\u00e4tee kasutamine 50 euro suurust kokkuhoidu. See on sageli oluline kriteerium reisi sihtkoha \u00fcle otsustamisel. J\u00e4\u00e4tee elavdab oluliselt kohalikku turismi saartel muidu vaiksel kevad-talvisel ajal.<\/p>\n

Kui riigile t\u00e4hendab avaliku j\u00e4\u00e4tee rajamine v\u00e4hest v\u00e4ljaminekut, siis kohalikule elanikule ja ettev\u00f5tjale olulist tulu. Praamide klientuur seel\u00e4bi m\u00f5istagi ei kao, sest j\u00e4\u00e4teele p\u00e4\u00e4seb vaid valges ning paljude reisiliste ja s\u00f5idukite (bussid, veokid jne) jaoks on j\u00e4\u00e4teel liiklemine eos vastun\u00e4idustatud. Praami veograafikut v\u00f5ib j\u00e4\u00e4tee kasutusaja v\u00e4ltel h\u00f5rendada. See v\u00f5imaldab raskete j\u00e4\u00e4olude korral TS Laevadele olulist k\u00fctuse kokkuhoidu.<\/p>\n

“T\u00e4iendavast soodsast m\u00f5just saarte turismile ja reisiliste aja kokkuhoiust ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi.”<\/p>\n

Riigi jaoks on j\u00e4\u00e4tee rajamise kulu piisk merre iga-aastase k\u00fcmne miljonilise praami\u00fchenduse kasumiga v\u00f5rreldes. Kui ka riigi kulu k\u00fc\u00fcndiks m\u00f5ne saja tuhande euroni, oleks seda t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hem kui kodanikele j\u00e4\u00e4tee kasutamise l\u00e4bi k\u00e4ttej\u00e4\u00e4vat raha. T\u00e4iendavast soodsast m\u00f5just saarte turismile ja reisiliste aja kokkuhoiust ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi. Riigieelarvele neutraalse ettepanekuna v\u00f5iks riik eraldada TS Laevade puhaskasumist paar protsenti hooajalisse reservi, mis v\u00f5imaldab sobivate ilmaolude korral transpordiametil koheselt avalikud j\u00e4\u00e4teed avada ja neid n\u00e4dalaid hallata.<\/p>\n

Minu hinnangul on riigil selleks regionaalpoliitiline ja moraalne kohustus seda enam, et erinevalt Saaremaa Laevakompaniist ei toeta TS Laevad saarte ettev\u00f5tlus- ega turismisektorit. Saaremaa Laevakompanii pakkus tasuta \u00fclevedu suursaartel toimuvatel \u00fcritustel osalejatele (n\u00e4iteks Saaremaa Ooperip\u00e4evade esinejatele, korraldajatele ja ehitajatele). TS Laevadel on riigiettev\u00f5ttena riigivaraseadusega keelatud sponsoreerida kohalikke \u00fcritusi nii rahaliselt kui ka teenuste kaudu.<\/p>\n

Sellises \u00f5iguslikus raamistikus on seda olulisem, et riik annaks saarelistele avalike ja tasuta j\u00e4\u00e4teede loomise kaudu aeg-ajalt ka midagi tagasi. L\u00f5ppeks erinevalt muust Eestist meil, saarlastel, tasuta maanteid muudesse Eesti keskustesse pole kunagi olnud ega ka tule.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tee kultuuriline m\u00f5\u00f5de<\/p>\n

Riigi aastatepikkune poliitika v\u00e4listada avalikud j\u00e4\u00e4teed on meelevaldne sotsiaalmajanduslikust ja regionaalpoliitilisest vaatest. Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium ei paista olevat huvitatud oma rehkendustele teisiti kui monopoolses seisus riigiettev\u00f5tte kaitse perspektiivist l\u00e4henema, siis on j\u00e4\u00e4teede ajalooline traditsioon Eestis paraku ohus.<\/p>\n

Paistab, et oleme j\u00f5udnud seisu, kus kliimasoojenemisest suuremat ohtu j\u00e4\u00e4teede traditsioonile Eestis kujutab avalike j\u00e4\u00e4teede rajamise eest vastutav valitsus.<\/p>\n

Sel taustal teen ettepaneku esitada V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4teed UNESCO nimekirja. Maailmap\u00e4randi nimistu koostamine p\u00f5hineb UNESCO \u00fclemaailmse kultuuri- ja loodusp\u00e4randi kaitse konventsioonil.<\/p>\n

Eestis kuuluvad UNESCO maailmap\u00e4randi nimistusse Tallinna vanalinn (1997. aastast) ja Struve meridiaankaar (2005). UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi nimekirja kuuluvad laulu- ja tantsupidude traditsioon (2003), Kihnu kultuuriruum (2003), Seto leelo (2009), suitsusaunatraditsioon V\u00f5rumaal (2014), \u00fchepuupaadi ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal (2021) ja mulgipuder (2024). J\u00e4\u00e4 on j\u00f5udnud varem UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja Gr\u00f6\u00f6nimaa Ilulissati fjordi kaitseks.<\/p>\n

Usun, et eestlasele ei vaja p\u00f5hjendamist, kui olulist rolli rannarahva identiteedis m\u00e4ngivad j\u00e4\u00e4teed. Need on ajalooliselt olnud talvekuudel oluliseks sidepidamisviisiks \u00fcmbritsevate asurkondade ja kultuuridega, elatusallikaks (h\u00fclgek\u00fcttimine, kalap\u00fc\u00fck), v\u00e4ikesaare eluliselt t\u00e4htsaks \u00fchendusteeks muu maailmaga, rikkaliku rahvap\u00e4rimuse objektiks.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tee isiklik m\u00f5\u00f5de<\/p>\n

K\u00fcllap on igal eestlasel isiklik lugu ja side j\u00e4\u00e4teega. Minu kauge muhulasest esivanema, 90-aastaseks elanud Hanskeni ja tema j\u00e4reltulijad tegi n\u00e4iteks j\u00e4\u00e4tee 1532. aastal vabaks. Rahvap\u00e4rimuse j\u00e4rgi p\u00e4\u00e4stis ta Suure v\u00f5i V\u00e4ikese v\u00e4ina j\u00e4\u00e4lt Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi. Kindel on see, et von Plettenberg andis talle t\u00e4nut\u00e4heks ainsa Eestis t\u00e4nini s\u00e4ilinud vabaduskirja koos ametiga vedada kord n\u00e4dalas posti mandri ja Muhu ning Saaremaa vahet. See vabaduskiri laienes ka Hanskeni suguv\u00f5sale ja nii olid nad Eesti Posti eelk\u00e4ijaiks, pidades seda ametit j\u00e4rgnevad 362 aastat.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tee \u00fchendab ja lahutab. 1949. aasta m\u00e4rtsis p\u00e4\u00e4stis kehv merej\u00e4\u00e4 omakorda suure osa mu kodusaare Abruka elanikest (sh mu suguv\u00f5sast) k\u00fc\u00fcditamisest, sest julgeoleku ettekandes on dokumenteeritud, et k\u00fc\u00fcditajatel “ei \u00f5nnestunud objektile j\u00f5uda”. J\u00e4\u00e4vangis tuli Abrukas veel \u00fcheksak\u00fcmnendailgi saarerahval kuid veeta. Pannkooki \u00f5nnestus k\u00fcpsetada vaid k\u00f5igi talude koost\u00f6\u00f6na, sest vaid nii saadi vajalikud toiduained kokku.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4teedelgi esineb paraku \u00f5nnetusi. Statistiliselt on need siiski Eesti \u00fched ohutuimad teed. K\u00fcll aga leiab j\u00e4\u00e4teeliste seas rohkelt \u00f5nnelikke j\u00e4\u00e4august p\u00e4\u00e4semise lugusid. K\u00f5igile tagasil\u00f6\u00f6kidele vaatamata on igal aastal meie Abruka mitteametliku j\u00e4\u00e4tee kasutuselev\u00f5tt \u00fcks aasta m\u00e4rgilisemaid t\u00e4hts\u00fcndmuseid. See pakub kena talve korral argist, aga soovi korral ka seikluslikku r\u00f5\u00f5mu kevade keskpaigani.<\/p>\n

Alexander Lott Abruka j\u00e4\u00e4teel 2026. aasta jaanuaris. Taustal on Abrukaga \u00fchendust pidav j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja Panda. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te<\/p>\n

J\u00e4\u00e4teid v\u00e4ikesaartele V\u00e4inameres ega kaugemal ei ole kunagi loonud ega hooldanud riik, vaid ikka kohalik saarerahvas. P\u00f5lvest p\u00f5lve k\u00fclas edasi antav rahvap\u00e4rimuslik oskusteave j\u00e4\u00e4 liikide ja j\u00e4\u00e4tee kohta on \u00fcks rannarahva p\u00f5liselanike hoolega hoitud tarkusi Suuremate saartega j\u00e4\u00e4tee \u00fchenduse loomine on aga riigi vastutusel. Riik ei tohi ennast sellest kohustusest kergek\u00e4eliselt vabastada.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4teede traditsiooni elus hoidmine ja kaitsmine on oluline meie rannarahva kultuuri seisukohast. Sellel on ka selge \u00fcleilmne kultuurip\u00e4rimuslik t\u00e4hendus. Veel k\u00fcmne aasta eest kirjutasid V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4teedest maailma juhtivad ajakirjandusv\u00e4ljaanded nagu BBC ja The Guardian, tituleerides Hiiumaa j\u00e4\u00e4tee Euroopa pikimaks.<\/p>\n

Kulutades m\u00f5nik\u00fcmmend v\u00f5i kas v\u00f5i m\u00f5nisada tuhat eurot selle harukordse traditsiooni s\u00e4ilitamiseks on puht majanduslikult ratsionaalne, kuid veelgi olulisem on see regionaal- ja kultuuripoliitiliselt. Saaremaa arenduskeskus on juba andnud m\u00e4rku valmisolekust panna asjakorralduslikult \u00f5lg alla, et rannarahva kultuuri kaitseks tagada V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4teedele UNESCO kaitse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis on terve jaanuari kestnud pakane ja ilmateenistuse pika prognoosi kohaselt v\u00f5ib eelolevail p\u00e4evil Ruhnus 20 aasta j\u00e4rel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99220,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[47097,12224,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3218,11578,26724,47872,47875,1694,28,29,19,25,47874,47873,948,14518,2836,23,24,42655,3436,22,797,20,47876,30],"class_list":{"0":"post-99219","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-abruka","9":"tag-alexander-lott","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hiiumaa","21":"tag-jaa","22":"tag-jaaolud","23":"tag-jaatee","24":"tag-jaateed","25":"tag-laanemeri","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-praamid","31":"tag-saared","32":"tag-saaremaa","33":"tag-saaremaa-laevakompanii","34":"tag-talv","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-ts-laevad","38":"tag-turism","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-unesco","41":"tag-uudised","42":"tag-vainameri","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116001850220735189","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99219","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99219"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99219\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99220"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99219"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99219"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99219"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}