Kulla, h\u00f5beda, nafta, maagaasi ja ka kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringute hinnad j\u00e4tkasid esmasp\u00e4eval m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus alanud j\u00e4rsku langust. V\u00e4\u00e4rismetallituru viimase aasta rekordt\u00f5us muutus kiiresti paanilise m\u00fc\u00fcgilaineks. Kulla hind langes \u00fche p\u00e4evaga 10 ja h\u00f5beda hind 16 protsenti.<\/p>\n
Kuld on praegu juba ligi 20 protsenti odavam, kui alles kahe kauplemisp\u00e4eva eest n\u00e4htud tipphetkel. H\u00f5beda hind kukkus m\u00f6\u00f6dunud reedel aga rohkem kui kunagi varem \u00fche p\u00e4eva jooksul ning selline j\u00e4rsk langus ehmatas kauplejaid \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n
“Praegust meeleolu aktsiaturgudel v\u00f5ib j\u00e4tkuvalt nimetada n\u00e4rviliseks. N\u00e4gime juba korrektsiooni nii kulla kui ka h\u00f5bedaga kauplemises reedel. Korrektsioon j\u00e4tkus t\u00e4na (esmasp\u00e4eva \u2013 toim.) hommikul. M\u00f5lema metalli hindu korrigeeritakse, mis avaldab muidugi m\u00f5ju ka Saksamaa aktsiaindeksile,” lausus Steubing AG kapitaliturgude anal\u00fc\u00fctik Tim Oechsner.<\/p>\n
Eelnevalt t\u00f5usid v\u00e4\u00e4rismetallide hinnad rekordtasemele, \u00fcllatades koguni k\u00f5ike n\u00e4inud veterankauplejaid. Erilise hoo sai hinnat\u00f5us sisse jaanuaris, kui investorid asusid kulda ja h\u00f5bedat massiliselt kokku ostma, geopoliitilise ebakindluse, rahav\u00e4\u00e4ringute devalveerimise hirmude ja USA f\u00f6deraalreservi s\u00f5ltumatuse mure p\u00e4rast. Hiina t\u00f5ukas v\u00e4\u00e4rismetallide kallinemist spekulatiivsete ostudega veel omaltpoolt tagant.<\/p>\n
Kui aga USA president Donald Trump pakkus f\u00f6deraalreservi juhiks Kevin Warshi, tugevnes dollar j\u00e4rsult, mis omakorda v\u00e4hendas investorite huvi v\u00e4\u00e4rismetallide vastu, sest nende hinnad on nomineeritud just dollarites.<\/p>\n
“Turud loomulikult reageerivad USA f\u00f6deraalreservi s\u00f5ltumatusele. Kas uus kandidaat, Kevin Warsh, suudab s\u00e4ilitada s\u00f5ltumatuseja j\u00e4tkata nagu kapitaliturgude k\u00f5rgeim v\u00f5im, langetades otsuseid, mis p\u00f5hinevad pigem andmeil, kui poliitilistel tegevuskavadel,” \u00fctles Oechsner.<\/p>\n
Kuigi praegune olukord on suisa ooperlikult dramaatiline, ei usu valdav osa anal\u00fc\u00fctikuid siiski p\u00fcsivat trendimuutust. N\u00e4iteks kavatseb \u00fcks Euroopa olulisimaid finantsasutusi, Deutsche Bank, s\u00e4ilitada kulla sihthinnana 6000 dollarit untsi eest.<\/p>\n
Talpsepp: j\u00e4rsu odavnemise taga oli komplekt p\u00f5hjuseid<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli rahanduse kaasprofessor ja investor T\u00f5nn Talpsepp t\u00f5des, et m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus ja esmasp\u00e4eval toimunud v\u00e4\u00e4rismetallide ning enamiku toormete j\u00e4rsu odavnemise taga oli komplekt erinevatest p\u00f5hjustest, mis tekitasid kokkuv\u00f5ttes langusspiraali.<\/p>\n
“V\u00f5ib \u00f6elda, et see algas sellest, et k\u00e4idi v\u00e4lja uue USA f\u00f6deraalreservi juhi kandidaadi nimi, sellele j\u00e4rgnesid b\u00f6rsi poolt tagatisn\u00f5uete suurendamised, millele l\u00f5puks andis oma efekti see, et turule paisati suurem kogus erinevaid metalle, tooraineid m\u00fc\u00fcgiks, mis t\u00f5i likviidsuskriisi kaasa,” lausus Talpsepp.<\/p>\n
“Kui vaadata, mis on kulla ja h\u00f5beda turul toimunud, siis see ei ole midagi tavap\u00e4rast. Ei ole ka see varasem hinnat\u00f5us midagi sellist, mida oleks ise oodanud v\u00f5i paljud turuosalised oleks oodanud v\u00f5i pidanud ratsionaalseks. Me n\u00e4gime olukorda, kus oli tekkinud selge mull, eriti h\u00f5beda osas, ja n\u00fc\u00fcd, kus n\u00e4eme, et m\u00f5neti kaudne s\u00fcndmus toob n\u00e4iteks h\u00f5beda puhul kaasa 40-protsendise hinnalanguse, siis see on klassikaline mulli l\u00f5hkemise olukord,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kulla, h\u00f5beda, nafta, maagaasi ja ka kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringute hinnad j\u00e4tkasid esmasp\u00e4eval m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus alanud j\u00e4rsku langust. V\u00e4\u00e4rismetallituru viimase…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99267,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,68,130,37,33,35,34,36,11501,3586,1352,12427,47884],"class_list":{"0":"post-99266","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-bors","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-hobe","17":"tag-kuld","18":"tag-maagaas","19":"tag-maailmaturg","20":"tag-toormed"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116002141148093980","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99266","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99266"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99266\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99266"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99266"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99266"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}