{"id":99278,"date":"2026-02-02T17:19:09","date_gmt":"2026-02-02T17:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99278\/"},"modified":"2026-02-02T17:19:09","modified_gmt":"2026-02-02T17:19:09","slug":"tark-koduost-ekspert-jagab-nippe-kuidas-saasta-hoolduskuludelt-ja-hoida-kinnisvara-vaartust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99278\/","title":{"rendered":"Tark koduost: ekspert jagab nippe, kuidas s\u00e4\u00e4sta hoolduskuludelt ja hoida kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust"},"content":{"rendered":"<p>Kestlikkusest r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4na pea igas valdkonnas, ka ehitus ei ole siin erand. Olgu tegemist \u00e4rihoonete v\u00f5i <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/64095407\/korterelamu\" tag-id=\"64095407\">korterelamutega<\/a>, \u00fcha enam v\u00e4\u00e4rtustatakse lahendusi, mis kestavad ajas. L\u00fchidalt v\u00f5iks j\u00e4tkusuutliku ehituse p\u00f5him\u00f5tte kokku v\u00f5tta nii: hooned rajatakse selliselt, et need peaksid ajahambale vastu ja s\u00e4ilitaksid oma kvaliteedi ka aastak\u00fcmnete m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n<p>Lihtne viis kestlikkuse pikaajalise m\u00f5ju m\u00f5istmiseks on vaadata linnapildis olevat hoonet t\u00e4na ja v\u00f5rrelda seda Google Street View\u2019s k\u00fcmne aasta taguse pildiga. M\u00f5ned ehitised n\u00e4evad juba k\u00fcmmekond aastat hiljem v\u00e4sinud ja amortiseerunud v\u00e4lja, samas kui teised pole peaaegu \u00fcldse muutunud. Tihti peitub erinevus just materjalivalikus ja ehituskvaliteedis.<\/p>\n<p>Seega v\u00f5ib k\u00fcll soetada endale kinnisvara tuttuude hoonesse, aga kui selles on kasutatud mittevastupidavaid materjale, hakkab see aastate jooksul suurt rolli m\u00e4ngima ja maja v\u00e4limust r\u00e4sima. Fassaadid kuluvad, tehnos\u00fcsteemid vajavad enneaegset v\u00e4ljavahetamist ning hoone \u00fcldmulje kannatab. K\u00f5ik see kajastub paratamatult ka kinnisvara hinnas.<\/p>\n<p>Taskukohane \u00fclalpidamine ja kasutusmugavus<\/p>\n<p>Samuti on t\u00e4naseks kujunenud arusaam, et kestlik hoone peab olema mitte ainult vastupidav, vaid ka mugav ning taskukohane \u00fclal pidada. See t\u00e4hendab eelk\u00f5ige t\u00f5husaid lahendusi, mille puhul hooldus- ja energiakulud ei muutu elanike jaoks liigselt koormavaks. <\/p>\n<p>Arvestades energiahindade k\u00f5ikumist ja \u00fcldist elukalliduse kasvu, on madalamad igakuised kulud pikaajaliselt v\u00e4ga oluline argument kinnisvara valikul. Energiat\u00f5hus ja kvaliteetselt ehitatud hoone ei ole seega ainult keskkonnas\u00f5bralikum, vaid pikas perspektiivis ka koduomanikule rahakotis\u00f5bralikum.<\/p>\n<p>Kliimamuutuste t\u00e4htsus<\/p>\n<p>Mida aeg edasi, seda enam toovad kliimamuutused ka meie regiooni \u00e4\u00e4rmuslikumaid ilmastikutingimusi. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6ratakse sellele ka elamuarenduses aina rohkem t\u00e4helepanu. N\u00e4iteks kui b\u00fcroohoonetes on jahutuss\u00fcsteemid olnud standardiks juba paark\u00fcmmend aastat, siis korterelamutes ei ole see seni iseenesestm\u00f5istetav olnud. N\u00fc\u00fcd aga m\u00f5eldakse selle peale teadlikumalt.<\/p>\n<p>Suviste kuumaperioodide sagenemise t\u00f5ttu paigaldatakse jahutuslahendusi j\u00e4rjest enam ka <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/56814558\/kortermajad\" tag-id=\"56814558\">kortermajadesse<\/a>. Kui varem oli see pigem tavap\u00e4rane p\u00e4ikesepoolsetel elupindadel ja hoone k\u00f5rgematel korrustel, siis t\u00e4na on see \u00fcha levinum lahendus ka teistes korterites. Lisaks kasutatakse hoonete akendel \u00fclekuumenemise v\u00e4ltimiseks \u00fcha enam p\u00e4ikesekaitsefaktoriga klaase.<\/p>\n<p>Samas m\u00f5tlevad kinnisvaraarendajad uute hoonete rajamisel aina enam ka loomulikule varjestusele, mis aitaks jahutuskoormust v\u00e4hendada. Toon n\u00e4iteks Tallinna s\u00fcdalinna kerkiva Eedu haridus- ja ettev\u00f5tluslinnaku k\u00f5rghoone, kus maja iga korrust hakkavad \u00fcmbritsema r\u00f5dud, mis on t\u00e4na veel k\u00f5rghoonete puhul harv n\u00e4htus. R\u00f5dud peatavad osa kuumusest ja p\u00e4ikesekiirgusest kinni, muutmata kortereid seet\u00f5ttu liiga palavaks.<\/p>\n<p>Sama maja jahutamisel hakatakse kasutatama innovaatilist lahendust, kus <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/23878579\/maa\" tag-id=\"23878579\">maapind<\/a> toimib loodusliku jahutusallikana. Ruumide jahutamisest tekkiv j\u00e4\u00e4ksoojus, mis tavap\u00e4raselt juhitakse \u00f5hku, suunatakse hoopis kandevaiades paiknevate torude kaudu maasse. Nii toimivad hoone konstruktsioonid aktiivselt energias\u00fcsteemi osana.<\/p>\n<p>Taskukohased lahendused<\/p>\n<p>On oluline r\u00f5hutada, et k\u00f5ik j\u00e4tkusuutlikud lahendused ei pea olema tehniliselt keerukad v\u00f5i v\u00e4ga kulukad. N\u00e4iteks m\u00f5jutab elukeskkonna mugavust oluliselt ka hoonete v\u00e4lisilme. Heledates toonides fassaadid ja katusepinnad peegeldavad p\u00e4ikesekiirgust ning aitavad hoida ruumide temperatuuri madalamana. Samuti aitavad heledamad teekatted hoone \u00fcmbruses v\u00e4ltida suvist \u201ek\u00f5rbeefekti\u201c, mis linnaruumis kergesti tekkida v\u00f5ib, kui puudub piisav haljastus ja loomulik varjestus.<\/p>\n<p>Kui varem mainitud energias\u00e4\u00e4stlikkus ja seda n\u00e4itava -m\u00e4rgise tasemed on kinnisvaraturul juba ammu standard, siis kestliku kinnisvaraarenduse oluliseks kvaliteedim\u00e4rgiks peetakse ka LEED-sertifikaati. See kinnitab, et hoone projekteerimisel ja ehitamisel on j\u00e4rgitud j\u00e4tkusuutlikkuse p\u00f5him\u00f5tteid ning kasutatud selleks sobivaid materjale ja tehnoloogiaid.<\/p>\n<p>Kuigi pangad ei arvesta t\u00e4na eluasemelaenude v\u00e4ljastamisel v\u00f5i kinnisvara hindamisel LEED-sertifikaati veel samav\u00e4\u00e4rselt energiam\u00e4rgisega, v\u00f5ib selle roll tulevikus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvada. Seet\u00f5ttu tasub ettevaatavalt kodu ostes uurida, kas hoonel on mainitud t\u00f5end olemas v\u00f5i on see taotlemisel. Sertifikaat annab hea indikatsiooni ehitise kvaliteedist ning v\u00f5ib pikemas perspektiivis m\u00f5jutada ka kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes ei t\u00e4henda kestlik ehitus pelgalt keskkonnateadlikku valikut, vaid l\u00e4bim\u00f5eldud investeeringut tulevikku. Vastupidavad materjalid, energiat\u00f5husad lahendused ja kliimamuutustega arvestav projekteerimine aitavad hoida hoone kvaliteeti, v\u00e4hendada \u00fclalpidamiskulusid ning s\u00e4ilitada kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust ka aastate m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120433436\/tark-koduost-ekspert-jagab-nippe-kuidas-saasta-hoolduskuludelt-ja-hoida-kinnisvara-vaartust\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120433436\/tark-koduost-ekspert-jagab-nippe-kuidas-saasta-hoolduskuludelt-ja-hoida-kinnisvara-vaartust\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kestlikkusest r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4na pea igas valdkonnas, ka ehitus ei ole siin erand. Olgu tegemist \u00e4rihoonete v\u00f5i korterelamutega, \u00fcha&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99279,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7273,6196,3904,21243],"class_list":["post-99278","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-korterelamu","tag-kortermajad","tag-maa","tag-parnu-maantee"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116002184378138845","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99278","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99278"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99278\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99278"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99278"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99278"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}