{"id":99300,"date":"2026-02-02T17:43:08","date_gmt":"2026-02-02T17:43:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99300\/"},"modified":"2026-02-02T17:43:08","modified_gmt":"2026-02-02T17:43:08","slug":"keelesauts-mida-pedakat-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99300\/","title":{"rendered":"Keeles\u00e4uts. Mida pedakat?! | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Keele Instituudi suvel tehtud katses selgus, et suured keelemudelid t\u00f5lgendavad eesti keele s\u00f5nu eba\u00fchtlaselt. N\u00e4itena anal\u00fc\u00fcsiti s\u00f5na pedakas, mille t\u00e4hendusi tuvastasid GPT, Claude ja Gemini erinevalt.<\/p>\n<p>Mitme nimega pedakas ehk\u00a0pedajas\u00a0ehk\u00a0pedak\u00a0on l\u00e4\u00e4nemeresoome-permi t\u00fcvega s\u00f5na. Mainitud kujud on levinumad L\u00f5una-Eesti aladel. \u00dcle Eesti levinud\u00a0m\u00e4nd\u00a0on\u00a0pedaka\u00a0ajalooliselt uuem nimetus. S\u00f5nal\u00a0pedakas\u00a0on ka homon\u00fc\u00fcm, mida kasutatakse endise Tallinna pedagoogilise instituudi v\u00f5i hilisema Tallinna pedagoogika\u00fclikooli \u2013 ehk ajalooliselt uuema nimega Tallinna \u00dclikooli \u2013 \u00fcli\u00f5pilase v\u00f5i vilistlase kohta. Eesti keele \u00fchendkorpuses (2023) esineb\u00a0pedakas\u00a0204 lauses, mis n\u00e4itab, et see pole v\u00e4ga harv s\u00f5na, ent samas ka mitte eriti sage v\u00f5rreldes oma teiste kujudega (nt\u00a0pedajas\u00a09000 ja\u00a0m\u00e4nd\u00a066\u00a0600 vastet, ent suur osa neist esineb perekonnanimena).<\/p>\n<p>\u00dches\u00f5naga, tegime EKI kolleegidega suvel 2025 katse,1 milles v\u00f5rdlesime suuri keelemudeleid, ja pedakas sattus olema hea n\u00e4ide valitud mudelite, Anthropicu Claude&#8217;i Opus 4.1, Google&#8217;i Gemini 2.5 Pro ning OpenAI GPT-4o erinevustest. Detailidesse laskumata keskendun \u00fchele \u00fclesandele, kus neil tuli tuvastada, millises t\u00e4henduses s\u00f5na\u00a0pedakas\u00a0on kasutatud (vt kokkuv\u00f5tet tabelist allpool). \u00dclesannet lahendati kaks korda: \u00fchel juhul anal\u00fc\u00fcsisid mudelid etteantud konteksti ehk keelekorpuse lauseid ning teisel, eraldiseisval juhul toetusid need \u00fcksnes tekstidele, mida olid n\u00e4inud oma eeltreeningus, ehk n-\u00f6 vaatasid iseenda sisse.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gin k\u00f5igepealt esimesest, korpuselausete poolest. Claude leidis s\u00f5nale\u00a0pedakas\u00a0materjalist kaks t\u00e4hendust: &#8216;m\u00e4nd&#8217; ja &#8216;Peda tudeng v\u00f5i vilistlane&#8217;. GPT ja Gemini tuvastasid peale eelmainitute ka kolmanda t\u00e4henduse. GPT nimelt pakkus, et see esineb perekonnanimena \u2013 uurisin korpusmaterjali l\u00e4hemalt ning selgus, et Pedakas esineb seal k\u00fcll nimena, ent hoopis k\u00fcla v\u00f5i talu nimena. Gemini, mis katses \u00fcle\u00fcldiselt t\u00e4hendusi liiga palju pakkus ja liiga peenelt eristas, nime ei tuvastanud, seevastu oli see pidanud \u00fcht korpuses esinenud tr\u00fckiviga\u00a0pedaka\u00a0t\u00e4henduseks ning pakkus kolmandaks &#8216;homoseksuaalne mees&#8217; s\u00f5imus\u00f5nana2. Kuna mudelitele oli promptis kirjeldatud roll olla eesti keele s\u00f5naraamatu koostaja, siis v\u00f5inuks ka Gemini sellest tuletada, et iga \u00fcksikut tr\u00fckiviga s\u00f5naraamatus t\u00e4hendusena ei kirjeldata.<\/p>\n<p>Teisel juhul, oma eeltreeningus n\u00e4htud tekstide p\u00f5hjal, pakkusid GPT ja Gemini samuti pedakale adekvaatselt &#8216;m\u00e4nni&#8217; t\u00e4hendust, Claude aga mitte, vaid pakkus \u00fcksnes halvustavalt kasutatavat &#8216;homoseksuaalse mehe&#8217; t\u00e4hendust. Katses \u00fcldiselt oli GPT ainus, mis \u00fctles n-\u00f6 ausalt, kui ei osanud s\u00f5na kohta midagi \u00f6elda, ent Claude ja Gemini tegid alati kasv\u00f5i oletusi. See ilmestab, et mudeleid on treenitud mingigi vastus andma, ehkki need ei pruugi s\u00f5na (\u00e4ra) tunda. Meie katses vastasidki mudelid korpuselauseid anal\u00fc\u00fcsides eesti s\u00f5nade t\u00e4henduste kohta paremini kui vaid enda materjalile toetudes, kus need kippusid rohkem oletama.<\/p>\n<p>Ehk siis v\u00f5ib \u00f6elda, et kahtluse korral tuleb mudelite vastused \u00fcle kontrollida, mitte neid pimesi uskuda.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3172586\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3172586h856ct24.jpg\"\/>Keeles\u00e4utsu lisa Autor\/allikas: Lydia Risberg<\/p>\n<p>1 Katse kohta saab l\u00e4hemalt lugeda aprillis ilmuvast Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu aastaraamatust.<\/p>\n<p>2 Loe ka Aet Kuusiku artiklit &#8220;Vaenus\u00f5na pede muutuv roll&#8221; (Ariadne L\u00f5ng nr 21, lk 32\u201364).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Keele Instituudi suvel tehtud katses selgus, et suured keelemudelid t\u00f5lgendavad eesti keele s\u00f5nu eba\u00fchtlaselt. N\u00e4itena anal\u00fc\u00fcsiti s\u00f5na&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99301,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11219,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-99300","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keelesauts","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116002278854931653","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99300","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99300"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99300\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99301"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99300"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99300"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99300"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}