USA tollimaksupoliitika on kokku toonud India ja Euroopa Liidu, sest j\u00f5udusid \u00fchendades loodetakse kaitsta senist maailmakorda. Samas ei taha India lahti \u00f6elda l\u00e4hedasest suhtest Venemaaga.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud teisip\u00e4eval s\u00f5lmisid Euroopa Liit ja India vabakaubandusleppe.<\/p>\n
“Me tegime selle \u00e4ra. Me leppisime kokku k\u00f5igi lepingute ema. Me loome kahe miljardi inimesega turu. See on lugu kahest hiiglasest – maailma suuruselt teine ja neljas majandus. Kaks hiiglast, kes valivad partnerluse, millest v\u00f5idavad m\u00f5lemad,” lausus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.<\/p>\n
“India leppis t\u00e4na kokku oma ajaloo suurima vabakaubandusleppe,” \u00fctles India peaminister Narendra Modi.<\/p>\n
Pea 20 aastat kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised j\u00f5udsid viimaks l\u00f5pule, sest Euroopa ja India jaoks on tekkinud \u00fchine mure- USA presidendi Donald Trumpi tollimaksud. Euroopa on pidanud alla neelama 15-protsendise tollimaksu. Indiale on Washington aga kehtestanud 50-protsendise tollimaksu. <\/p>\n
Kuigi Euroopal pole lootust USA turgu t\u00e4ielikult Indiaga asendada – Ameerika tarbija on oluliselt rikkam kui keskmine India tarbija – panustab Euroopa sellele, et India on suur arenev turg.<\/p>\n
“Seal on palju noori tarbijaid, kes tahaks v\u00e4ga osta suurep\u00e4raseid Euroopa kvaliteettooteid. Olgu selleks siis autod, luksuskaup, riided v\u00f5i muu. Euroopa ei saa lubada endale sellisest turust k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mist,” s\u00f5nas m\u00f5ttekoja EPC anal\u00fc\u00fctik Rajnish Singh.<\/p>\n
Saksa autotootjad r\u00f5\u00f5mustasid eriti teate peale, et kaubandusleppega langeb India 110-protsendiline tollimaks Euroopa autodele k\u00fcmne protsendi peale. Seda k\u00fcll j\u00e4rk-j\u00e4rgult ja kvootidega piiratult, kuid siiski v\u00f5ib see olla Euroopa autot\u00f6\u00f6stusele h\u00e4davajalik uus turg. India loodab samas, et rikas Euroopa tarbija tunneb huvi nende toodete v\u00f5i, mis on \u00e4kki isegi olulisem, teenuste vastu.<\/p>\n
“\u00dcks nende suurim eksport on IT konsultandid. Euroopa on turg, kus pole piisavalt IT inimesi v\u00f5i digieksperte. India saab seda pakkuda. Inimeste vahetus on nende jaoks v\u00e4ga oluline,” lausus Singh.<\/p>\n
Kuid lepe ei piirdu vaid kaubandusega. M\u00f5lemad pooled tunnevad muret ebakindla maailmakorra p\u00e4rast ja otsivad seet\u00f5ttu uusi s\u00f5pru.<\/p>\n
“Euroopa ja India on otsustanud olla \u00fcksteisele usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid. See on see, kuidas me n\u00e4itame usaldust, mida me jagame,” s\u00f5nas von der Leyen.<\/p>\n
“Austus multilateralismi ja rahvusvaheliste normide vastu on meie \u00fchine prioriteet. Me oleme n\u00f5us, et t\u00e4nap\u00e4evastele globaalsetele muredele vastamiseks on vaja reformi maailma institutsioonides,” s\u00f5nas Modi.<\/p>\n
Lisaks kaubandusleppele s\u00f5lmiti ka julgeoleku koost\u00f6\u00f6 lepe, mis keskendub peamiselt terrorismivastasele v\u00f5itlusele, k\u00fcberturvalisusele ja merenduse julgeolekule. Aga laiemalt v\u00f5ib see anda Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusele v\u00f5imaluse pakkuda asendust Venemaa relvadele. <\/p>\n
“India m\u00f5istab, et Venemaa tehnoloogia ei ole nii hea kui Euroopa oma. Teiseks Venemaa ei ole hea tarnija – Venemaa relvadega on olnud tarneprobleeme. Kolmandaks tahavad nad toota rohkem relvi Indias. See on v\u00f5tmeteema. Toodetud Indias on Modi suur m\u00fc\u00fcgilause,” s\u00f5nas Singh.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on India v\u00e4ga huvitatud sellest, et Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted oma tehnoloogiat jagaks. Kuid Venemaa naftale pole Euroopal samasugust asendust pakkuda. India on endiselt \u00fcks suurimaid Vene toornafta tarnijaid. Lootus on, et pr\u00e4\u00e4nik t\u00f6\u00f6tab paremini kui piits.<\/p>\n
“Muidugi ma t\u00f5statasin ka selle mure, m\u00f5istes, mis on nende vaatepunkt. Ma arvan neil on lihtsam meiega see lepe s\u00f5lmida ja oma partnersuhted muuta mitmekesisemaks,” s\u00f5nas Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas.<\/p>\n
USA on samas seda otsust kritiseerinud, viidates, et Washington kehtestas Indiale 25 protsenti oma tollimaksudest just karistusena Venemaa nafta tarnete eest. Kuigi Euroopa on varem r\u00e4\u00e4kinud, et India Venemaa toornafta tarned vajavad \u00fchist vastust, on USA ja Euroopa omavahelised pinged viinud selleni, et l\u00e4henemine on erinev. <\/p>\n
Kuigi Euroopal on mitmeid v\u00f5imalusi India oma poolele v\u00f5ita, on New Delhi suhe Moskvaga nii pika ajalooga, et \u00e4kilist lahutust on palju loota.<\/p>\n
“Venemaa on \u00dcRO julgeoleku n\u00f5ukogu alaline liige. Indial on Pakistaniga suur piirivaidlus Kashmiri piirkonna \u00fcle. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale relvad, kaubandus, isegi inimeste liikumine, siis India jaoks on p\u00f5hiline see, et Venemaa annab neile diplomaatilise katte \u00dcRO julgeoleku n\u00f5ukogus. Kui Kashmir tuleb arutelu alla, siis Venemaa paneb teema kohe lukku. Seep\u00e4rast ei saa oodata, et India loobuks oma suhtest Venemaaga,” \u00fctles Singh.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA tollimaksupoliitika on kokku toonud India ja Euroopa Liidu, sest j\u00f5udusid \u00fchendades loodetakse kaitsta senist maailmakorda. Samas ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99394,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,112,590,31,32,21,1207,1639,43443,47916,28,29,95,47917,2390,19,25,47918,4502,23,24,22,3943,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-99393","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-india","22":"tag-kaja-kallas","23":"tag-kaubandusleping","24":"tag-kaubandussuhted","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-mottekoda-epc","29":"tag-narendra-modi","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-rajnish-singh","33":"tag-tollimaksud","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-ursula-von-der-leyen","38":"tag-usa","39":"tag-uudised","40":"tag-venemaa","41":"tag-viimased-uudised","42":"tag-world","43":"tag-world-news","44":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99393"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99393\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}