J\u00fcri Toomepuu: Paus \u00f5hul\u00f6\u00f6kides ei ole samm rahu poole, vaid Putini t\u00f6\u00f6riist s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks<\/p>\n
Selle aasta jaanuari l\u00f5pus raputas rahvusvahelist avalikkust teade, mis tekitas korraga nii lootust kui ka s\u00fcgavat skeptitsismi. USA president Donald Trump teatas, et Vene president Vladimir Putin on n\u00f5ustunud peatama \u00f5hur\u00fcnnakud Ukraina linnade ja energiataristu vastu v\u00e4hemalt n\u00e4dalaks, p\u00f5hjendades seda \u00e4\u00e4rmusliku k\u00fclma ja humanitaarkaalutlustega. Avaldus tuli keset intensiivseid kolmepoolseid rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi USA, Venemaa ja Ukraina vahel Abu Dhabis ning p\u00e4rast Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri kohtumisi Kremlis, kirjutab erukolonel ja endine poliitik J\u00fcri Toomepuu.<\/p>\n
Trump tegi avalduse 29. jaanuaril Valge Maja kabinetiistungil, \u00f6eldes: \u00abMa palusin isiklikult president Putinil mitte tulistada Kiievit ega teisi linnu n\u00e4dal aega ning ta n\u00f5ustus sellega. See oli v\u00e4ga kena.\u00bb Trump viitas varem avalikustamata telefonik\u00f5nele Putiniga ja r\u00f5hutas humanitaarset motiivi: Ukrainas langesid temperatuur kuni \u201320 kraadini, miljonid inimesed olid ilma elektri, k\u00fctte ja veeta p\u00e4rast Venemaa hiljutisi massilisi r\u00fcnnakuid energiataristu vastu.<\/p>\n
Kreml reageeris m\u00e4rksa reserveeritumalt. Presidendi abi Juri U\u0161akov kinnitas 30. jaanuaril, et Putin n\u00f5ustus Trumpi palvega peatada l\u00f6\u00f6gid Kiievi vastu kuni 1. veebruarini, ent r\u00f5hutas samas, et tegemist ei ole vaherahu ega laiap\u00f5hjalise relvarahuga. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommenteerimast Venemaa Telegrami kanalites levivaid v\u00e4iteid, mille kohaselt oli Vene s\u00f5jav\u00e4e juhtkonnale antud k\u00e4sk peatada r\u00fcnnakud Kiievi oblasti ja energiaobjektide vastu kuni 3. veebruarini. \u00d6\u00f6d on m\u00f5nes piirkonnas p\u00e4rast teadaannet olnud vaiksemad, kuid m\u00f5ned r\u00fcnnakud j\u00e4tkusid.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i nimetas Trumpi avaldust \u00aboluliseks v\u00f5imaluseks\u00bb kaitsta tsiviilelanikke v\u00e4ga k\u00fclmal talvel, kuid lisas kohe kainestava hoiatuse: \u00abOotan, et kokkulepped viiakse ellu. Olukord areneb \u00f6\u00f6sel \u2013 ja just see m\u00e4\u00e4rab t\u00f5e.\u00bb Zelensk\u00f5i r\u00f5hutas, et Ukraina luureandmed viitavad v\u00f5imalikele uutele l\u00f6\u00f6kidele, mille eesm\u00e4rk oleks diskrediteerida diplomaatilisi protsesse ja suurendada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eel survet.<\/p>\n
Talv kui relv, mitte juhus<\/p>\n
Venemaa on alates 2024. aastast s\u00fcstemaatiliselt r\u00fcnnanud Ukraina energiataristut: soojuselektrijaamu, h\u00fcdrojaamu ja alajaamu. Jaanuaris 2026 tabasid massilised \u00f5hur\u00fcnnakud Kiievit, Harkivit, Sum\u00f5t ja T\u0161ernihivit; kahjustada said ka haiglad ja s\u00fcnnitusmajad. Ukraina energiasektori juht Maxim Timt\u0161enko hoiatas avalikult humanitaarkatastroofi eest ning president kuulutas 14. jaanuaril energiasektoris v\u00e4lja eriolukorra.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctikute hinnangul ei ole talv siin juhuslik taust, vaid teadlikult kasutatav relv. L\u00f6\u00f6kide eesm\u00e4rk pole mitte niiv\u00f5rd s\u00f5jaline l\u00e4bimurre rindel, vaid tsiviil\u00fchiskonna murdmine, poliitilise surve tekitamine ja sundimine territoriaalsetele j\u00e4releandmistele olukorras, kus elanikkond seisab silmitsi k\u00fclma ja pimedusega.<\/p>\n
Ajutine man\u00f6\u00f6ver, mitte strateegiline p\u00f6\u00f6re<\/p>\n
Dublini \u00fclikooli rahvusvahelise poliitika professor Scott Lucas, kes regulaarselt anal\u00fc\u00fcsib Ukraina s\u00f5da meediakanalis \u00abWar and Politics 24\u00bb, peab Putini v\u00e4idetavat n\u00f5usolekut klassikaliseks taktikalise ajav\u00f5idu man\u00f6\u00f6vriks. Tema hinnangul ei toonud Abu Dhabi esimene kolmepoolne voor mingit sisulist l\u00e4bimurret ei territooriumide ega julgeolekugarantiide kohta.<\/p>\n
Lucase s\u00f5nul on Trumpi saadikud Witkoff ja Kushner p\u00fc\u00fcdnud survestada Ukrainat loovutama \u00fclej\u00e4\u00e4nud Donetski oblastit vastutasuks ebam\u00e4\u00e4raste USA julgeolekut\u00f5otuste eest \u2013 ettepanek, mille Kiiev on j\u00e4rjekindlalt tagasi l\u00fckanud. Lucas tuletab meelde ka varasemaid eba\u00f5nnestunud \u00abenergia-vaherahu\u00bb katseid, sealhulgas 2024.\u20132025. aastal Saudi Araabia vahendatud kokkulepet, mille Venemaa murdis peaaegu kohe.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tTema j\u00e4reldus on karm: Kreml kasutab pause mitte rahu poole liikumiseks, vaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste venitamiseks, v\u00e4gede \u00fcmbergrupeerimiseks ja rahvusvahelise surve hajutamiseks.<\/p>\n
Rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ja tegelikud takistused<\/p>\n
Abu Dhabi kolmepoolsed k\u00f5nelused (23.\u201324. jaanuar 2026) olid esimesed sellised p\u00e4rast 2022. aastat. USA nimetas esimest p\u00e4eva produktiivseks, Ukraina teist konstruktiivseks, kuid \u00fchtegi konkreetset tulemust ei avalikustatud. Venemaa seisukoht on j\u00e4\u00e4nud muutumatuks: t\u00e4ielik kontroll Donetski ja Luhanski \u00fcle, Ukraina p\u00fcsiv n\u00f5rgestamine ning julgeolekugarantiide v\u00e4listamine.<\/p>\n
Ukraina n\u00f5udmised on vastupidised: 1991. aasta piiride taastamine, julgeolekugarantiid ja vastutus s\u00f5jakuritegude eest. See vastuolu selgitab, miks ajutine l\u00f6\u00f6gipaus ei t\u00e4henda rahuprotsessi murdepunkti, vaid pigem k\u00fclmast ilmast tingitud hinget\u00f5mbeaega.
Eesti vaade: miks see paus ei tohi meid uinutada<\/p>\n
Eesti jaoks ei ole k\u00fcsimus selles, kas Putin peatas l\u00f6\u00f6gid, vaid mida ta sellest j\u00e4reldab. Ajutine vaikus, mis ei ole seotud siduvate kohustuste, kontrolli ja karistustega, kinnistab Kremlis vana \u00f5ppetunni: j\u00f5uga saab dikteerida nii rindejooni kui ka diplomaatilist tempot. See ei ole humanitaarsus, vaid taktikaline paus \u2013 ja pausid on Venemaa s\u00f5japidamises alati olnud vahend, mitte eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Meie julgeolek ei alga Narva j\u00f5e kaldalt, vaid Kiievi elektrijaamadest. Kui tsiviiltaristu pommitamist saab kasutada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste valuutana ja k\u00fclmakraadid toovad agressorile poliitilise hingamisruumi, nihkub oht paratamatult l\u00e4\u00e4ne poole. Eesti ajalooline kogemus \u00f5petab, et Moskva kasutab vaikust \u00fcmberlaadimiseks, mitte meeleparanduseks \u2013 ning iga ekslik lootus maksab hiljem rohkem kui varajane selgus.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ei tohi Eesti ega tema liitlased t\u00f5lgendada seda pausi rahu algusena. Ainus toimiv heidutus on teadmine Kremlis, et j\u00e4rgmine samm l\u00e4heb talle kalliks maksma, kallimaks kui ta on valmis. Seni, kuni Putin ei loobu oma p\u00f5hieesm\u00e4rkidest ja kuni agressiooni pole kaasa toonud reaalseid tagaj\u00e4rgi, ei ole tegu rahuga, vaid pelgalt hinget\u00f5mbega enne j\u00e4rgmist l\u00f6\u00f6ki. Eestile on just see vahe \u2013 vahe lootuse ja kainuse vahel \u2013 k\u00f5ige ohtlikum koht.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKas pausist saab vaherahu?<\/p>\n
L\u00fchike vastus: t\u00f5en\u00e4oliselt mitte. Peamised takistused p\u00fcsivad muutumatuna \u2013 Donbassi staatus, julgeolekugarantiid, reparatsioonid ja vastutus s\u00f5jakuritegude eest. Venemaa n\u00f5uab territooriume ja Ukraina p\u00fcsivat n\u00f5rgestamist, Ukraina n\u00f5uab 1991. aasta piiride taastamist ja siduvaid garantiisid.<\/p>\n
Ajutine l\u00f6\u00f6gipaus v\u00f5ib anda tsiviilelanikele hinget\u00f5mbeaega, kuid strateegilisel tasandil on see pigem k\u00fclmast tingitud taktikaline paus kui rahuprotsessi murdepunkt. Kui r\u00fcnnakud j\u00e4tkuvad p\u00e4rast 1. veebruari, ei diskrediteeri see mitte \u00fcksnes Trumpi diplomaatilisi pingutusi, vaid kinnitab ka senist mustrit: Putin ei loobu oma p\u00f5hieesm\u00e4rkidest.
J\u00e4reldus<\/p>\n
Putini v\u00e4idetav n\u00f5usolek peatada l\u00f6\u00f6gid ei t\u00e4hista s\u00f5jas p\u00f6\u00f6ret, vaid ajutist man\u00f6\u00f6vrit. Nagu Scott Lucas r\u00f5hutab, m\u00e4ngib Kreml ajaga, testib L\u00e4\u00e4ne \u00fchtsust ja otsib maksimaalset kasu minimaalse j\u00e4releandmisega. Ukraina talub talve, kuid vajab kiiret \u00f5hut\u00f5rjet, energiat ja \u00fchtset poliitilist toetust.<\/p>\n
Praegu ei ole see rahu algus, vaid paus k\u00fclmas s\u00f5jas \u2013 ja pausid on Putini strateegias alati olnud t\u00f6\u00f6riist, mitte eesm\u00e4rk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00fcri Toomepuu: Paus \u00f5hul\u00f6\u00f6kides ei ole samm rahu poole, vaid Putini t\u00f6\u00f6riist s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks Selle aasta jaanuari l\u00f5pus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99436,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-99435","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajaleht","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-elu","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eestielu","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-estonian-life","19":"tag-estonian-media","20":"tag-estonian-world-review","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-kanada","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valiseesti","35":"tag-valiseestlased","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116003096659043872","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99435\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}