{"id":9955,"date":"2025-10-02T13:35:15","date_gmt":"2025-10-02T13:35:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9955\/"},"modified":"2025-10-02T13:35:15","modified_gmt":"2025-10-02T13:35:15","slug":"vaikesel-sinitiivalisel-liblikal-on-meeletu-hulk-kromosoome-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9955\/","title":{"rendered":"V\u00e4ikesel sinitiivalisel liblikal on meeletu hulk kromosoome | Loodus"},"content":{"rendered":"

Liblikail taevastiiva perekonnast on ilusad sinised, taevakarva tiivad, aga see ei ole ainus asi, millega nad meeli v\u00f5ivad k\u00f6ita. Eriti kui meel juhtub olema teaduseteadlik.<\/p>\n

On \u00fcks taevastiib-liblika liik, kes elab ja laperdab Loode-Aafrikas ja kellel ametlikku eestikeelset nime ei olegi, kuid kellel on see-eest midagi vahest peaaegu sama v\u00e4\u00e4rtuslikku \u2014 maailmarekord k\u00f5ige suurema arvu kromosoomide alal kogu loomariigis.<\/p>\n

V\u00e4rske teadusuuring on andnud t\u00f5endust, et sel kaunitiivalisel putukal, ladinakeelse nimega Polyommatus atlantica, mille eestikeelne vaste v\u00f5iks siis olla atlase taevastiib \u2014 sel kaunitiivalisel putukal on t\u00e4pselt \u00fcle lugedes igas keharakus tervelt 229 kromosoomipaari \u2014 see t\u00e4hendab, 458 \u00fcksikkromosoomi.<\/p>\n

Kromosoomid on v\u00e4ikesed, mikroskoobis n\u00e4ha olevad kehakesed rakutuumas, milles paikneb p\u00e4rilikkusaine DNA koos endast moodustunud geenidega.<\/p>\n

Igast kromosoomist on mitu enam-v\u00e4hem \u00fchesugust, kuid pisut erinevat koopiat, \u00fcldjuhul kaks, mist\u00f5ttu ongi juttu kromosoomipaaridest.<\/p>\n

<\/p>\n

Inimesel on kromosoomipaare 23. See on ka loomariigis enam-v\u00e4hem tavap\u00e4rane suurusj\u00e4rk. N\u00e4iteks koeral on kromosoomipaare 39, \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbsel aga n\u00e4iteks ainult neli.<\/p>\n

Atlase taevastiib \u2014 nimetagem teda siis praegu nii \u2014 on n\u00fc\u00fcd oma 229 paariga teadaolevalt k\u00f5ige kromosoomirikkam hulkrakne loom maakeral \u00fcldse.<\/p>\n

Tema l\u00e4hematel sugulasliikidel, teistel taevastiibadel on kromosoomipaare seejuures \u00fcsna inimlik arv \u2014 23 v\u00f5i 24.<\/p>\n

Charlotte Wright Inglismaalt Cambridge’ist Wellcome Sangeri Instituudist ja ta kolleegid on n\u00fc\u00fcd kindlaks teinud, kuidas on atlase taevastiib sellise m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse tulemuse saavutanud.<\/p>\n

Olles selle toreda putuka genoomi esmakordselt j\u00e4rjeldanud, kirjutavad nad ajakirjas Current Biology<\/a>, et kromosoomide arv on tal suureks paisunud paljude osadeks jagunemiste tulemusel: varem on kromosoome olnud nii\u00f6elda m\u00f5istlik arv, kuid evolutsioonis on need miskip\u00e4rast v\u00e4iksemateks t\u00fckkideks laiali l\u00e4inud.<\/p>\n

Teine v\u00f5imalus oleks olnud, et kromosoomipaarid on mitmekordistunud \u2014 duplitseerunud ja multiplitseerunud, nii nagu see on juhtunud paljudel taimedel, kellest m\u00f5nel on seet\u00f5ttu kromosoome isegi rohkem kui meie taevastiival.<\/p>\n

Arvatakse, et kromosoomide arvu muutus v\u00f5ib h\u00f5lbustada uute liikide kujunemist. On teada, et taevastiiva perekonnas ongi evolutsioon olnud viimasel ajal kohati p\u00e4ris kiire.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Liblikail taevastiiva perekonnast on ilusad sinised, taevakarva tiivad, aga see ei ole ainus asi, millega nad meeli v\u00f5ivad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9956,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1114,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7171,28,29,7172,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-9955","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aafrika","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kromosoom","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liblikas","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9955"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9955\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}