{"id":99723,"date":"2026-02-03T09:39:14","date_gmt":"2026-02-03T09:39:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99723\/"},"modified":"2026-02-03T09:39:14","modified_gmt":"2026-02-03T09:39:14","slug":"lookesi-ja-ookulle-on-mitut-tuupi-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99723\/","title":{"rendered":"L\u00f5okesi ja \u00f6\u00f6kulle on mitut t\u00fc\u00fcpi | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Iga inimene on eelk\u00f5ige inimene, aga peale selle \u00f6eldakse ju m\u00f5nikord, et m\u00f5ni inimene on l\u00f5oke ja m\u00f5ni teine hoopis \u00f6\u00f6kull \u2014 vastavalt sellele, mis kell on kellelgi kombeks magama minna ja \u00fcles \u00e4rgata.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd selgub, et see lihtne kaksikjaotus ei kirjelda inimeste uneajat\u00fc\u00fcpe siiski veel piisavalt t\u00e4pselt.<\/p>\n<p>Kanada teadlased v\u00e4idavad oma uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal, et t\u00e4psemal vaatlusel on inimeste seas ilmsiks tulnud tervelt viis selgelt eristuvat uneajat\u00fc\u00fcpi \u2014 kolm hilist ehk senise bifurkatsiooni j\u00e4rgi \u00f6\u00f6kullit\u00fc\u00fcpi ja kaks varast ehk senises m\u00f5istes l\u00f5okeset\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n<p>Le Zhou Montrealist McGilli \u00dclikoolist ja ta kolleegid v\u00e4idavad, et nende uudikjaotus aitab seletada sedagi, miks senise l\u00f5okese-\u00f6\u00f6kulli paradigma raames v\u00f5is paljudele pisut segaseks j\u00e4\u00e4da varasema v\u00f5i hilisema magamise tervisem\u00f5ju.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>\u00dcldiselt on uuringud n\u00e4idanud, et niinimetatud \u00f6\u00f6kulle ehk hilisema unega inimesi \u00e4hvardab rohkem terviseriske kui l\u00f5okesi ehk varem magajaid. Uus s\u00fcsteem aitab aga eri t\u00fc\u00fcpi \u00f6\u00f6kullidel vahet teha ja tervislikkuse seoseid sellev\u00f5rra selgemini esile tuua.<\/p>\n<p>Zhou ja ta kaaslased v\u00f5tsid \u00dchendkuningriigi Biopangast 27 tuhande inimese terviseandmeid ja k\u00fcsitlusvastuseid ning lasid teavet tehisarul t\u00f6\u00f6delda.<\/p>\n<p>Selgus, et k\u00f5ige v\u00e4hem oli uneajaga seostatavaid tervisemuresid \u00fchel kahest l\u00f5okeset\u00fc\u00fcbist, teist l\u00f5okeset\u00fc\u00fcpi aga v\u00f5is kimbutada depressioon.<\/p>\n<p>\u00dcks kolmest \u00f6\u00f6kullit\u00fc\u00fcbist tuli eriti h\u00e4sti toime m\u00f5tlemist n\u00f5udvate \u00fclesannetega, kuid j\u00e4i pisut h\u00e4tta emotsioonide reguleerimisega.<\/p>\n<p>Teine t\u00fc\u00fcp \u00f6\u00f6kulle kaldub keskmisest enam riske v\u00f5tma ja kannatama s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste k\u00e4es.<\/p>\n<p>Kolmandad \u00f6\u00f6kullid on samuti suhteliselt depressioonialtid, kipuvad olema suitsetajad ja samuti s\u00fcdamehaigusi p\u00f5dema.<\/p>\n<p>Ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-025-66784-8\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature Communications<\/a> v\u00e4lja k\u00e4idud t\u00fc\u00fcbijaotus ei p\u00f5hine ainult magamamineku ja \u00fcles\u00e4rkamise kellaajal, vaid v\u00f5tab arvesse ka tervet keerukat kogumit geneetilisi, keskkondlikke ja elulaadilisi tegureid.<\/p>\n<p>Nende tihtilugu ka omavahel vastastikm\u00f5jus olevate tegurite toimel v\u00f5ib ka t\u00e4iesti \u00fchesugune unere\u017eiim anda eri inimestel \u00fcsna erisuguseid tulemeid.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga inimene on eelk\u00f5ige inimene, aga peale selle \u00f6eldakse ju m\u00f5nikord, et m\u00f5ni inimene on l\u00f5oke ja m\u00f5ni&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99724,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13782,28,29,48001,95,19,48000,25,23,24,22,3707,20,30,92,93,94],"class_list":["post-99723","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kronotuup","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-looke","tag-maailm","tag-news","tag-ookull","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uni","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116006038010898478","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99723\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99724"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}