{"id":99777,"date":"2026-02-03T10:57:11","date_gmt":"2026-02-03T10:57:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99777\/"},"modified":"2026-02-03T10:57:11","modified_gmt":"2026-02-03T10:57:11","slug":"doktoritoo-protestid-annavad-haale-poliitikast-korvale-jaanud-teemadele-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/99777\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: protestid annavad h\u00e4\u00e4le poliitikast k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud teemadele | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Margus Tamm kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktorit\u00f6\u00f6d<\/a>, milles uuris n\u00fc\u00fcdisaegsete poliitiliste protestide vaatem\u00e4ngulisemat k\u00fclge: seda, kuidas protest t\u00f6\u00f6tab meelelise, kunstilise ja poeetilise s\u00fcndmusena, mis murendab poliitilist rutiini ja k\u00e4ivitab avaliku arutelu.<\/p>\n

Tamme k\u00e4sitluses ei ole protest pelgalt reaktsioon konkreetsele probleemile, vaid osa kultuurilisest suhtlusest. See on keel, mille kaudu inimesed r\u00e4\u00e4givad nii v\u00f5imuga kui ka omavahel: kes nad on, mille eest seisavad ja millist \u00fchiskonda soovivad.<\/p>\n

\u00dclemaailmne statistika n\u00e4itab, et 21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad \u00fcha enam protestiliikumised ja -poliitika. “Ametlikud parteid ja institutsioonid kaotavad usaldust ning kogukondlik poliitiline energia liigub aina enam t\u00e4navatele, v\u00e4ljakutele ja sotsiaalmeediasse. Kollektiivses protestis osalemine v\u00f5ib t\u00e4nastes killustunud ja \u00fcksinduse epideemias vaevlevates \u00fchiskondades olla \u00fcks k\u00e4ttesaadavamaid kogukondlikkuse vorme,” selgitas Tamm.<\/p>\n

Teda huvitas see suundumus eriti demokraatlikes \u00fchiskondades, kus kodanikel peaks justkui olemas olema ametlikud kanalid poliitiliseks osaluseks: vabad valimised, s\u00f5na- ja ajakirjandusvabadus. “Ometi on saanud ilmseks, et see pole paljude teemade puhul enam piisav. Siit tekib k\u00fcsimus: kas protestiliikumiste esilet\u00f5us on demokraatiakriis v\u00f5i demokraatia loomulik areng?” arutles doktorit\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n

Oma t\u00f6\u00f6s r\u00f5hutas ta protestiliikumiste kasulikkku rolli demokraatlikus arutelus ning eelk\u00f5ige seda, kuidas protestid avardavad poliitilist kujutlusv\u00f5imet ja toovad avalikkuse ette teemasid, mida ametkondlik poliitika pole soovinud k\u00e4sitleda v\u00f5i pole suutnud piisava teravusega m\u00e4rgata. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks majandusliku ebav\u00f5rdsuse teema esilet\u00f5usu 2011. aastal protestiliikumisega “H\u00f5ivake Wall Street” (Occupy Wall Street ehk OWS \u2013 inglise k).<\/p>\n

P\u00f5hilised teemad, millele liikumine t\u00e4helepanu juhtis, olid \u00fchiskondlik ja majanduslik ebav\u00f5rdsus, ahnus, korruptsioon ning korporatsioonide ja finantsteenuste sektori liigne m\u00f5ju valitsusele. Liikumise juhtlause oli: “Meie oleme 99 protsenti” (We are the 99% – inglise k), mis viitab sissetulekuerinevustele ja varanduse ebav\u00f5rdsele jaotumise USA rikkaima protsendi liikmete ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud elanikkonna vahel.<\/p>\n

Protest kui lavastatud s\u00fcndmus<\/p>\n

“Me elame globaliseerunud maailmas, kus paljud probleemid on \u00fcleilmsed: kliimakriis ja humanitaarkatastroofid. Nende puhul puudub sageli see kohapealne nii-\u00f6elda valimiskast, mille kaudu meelsust v\u00e4ljendada. Sellistel juhtudel p\u00f6\u00f6rdutaksegi globaalse avalikkuse poole. Seda on k\u00f5ige lihtsam teha s\u00fcndmuse abil, mis levib meedias ja sotsiaalmeedias: visuaalselt k\u00f6itev, emotsionaalselt laetud, m\u00f5nikord isegi \u0161okeeriv, aga samas mitte nii \u00e4\u00e4rmuslik, et see v\u00e4hendaks avalikku toetust. Midagi kunstilist,” r\u00e4\u00e4kis Tamm.<\/p>\n

Konkreetseid protestiaktsioone k\u00e4sitleb ta kui kommunikatiivseid s\u00fcndmusi: kuidas aktsioon lavastatakse ja see meedias ringleb ning millise vastukaja \u00fchiskonnalt saab. Protest on seega kultuuriline s\u00fcndmus, sest see peab olema n\u00e4htav, m\u00f5jus ja emotsionaalselt laetud. Ilma selleta j\u00e4\u00e4b see pelgalt tehniliseks n\u00f5udmiseks, mis ei j\u00f5ua laiema avalikkuseni.<\/p>\n

Eestis on proteste ja sotsiaalseid liikumisi rohkem k\u00e4sitletud N\u00f5ukogudeaegse dissidentluse ja taasiseseisvumise kontekstis. Siiski leidub ka politoloogilisi k\u00e4sitlusi taasiseseisvumisj\u00e4rgsest kodanikuaktivismist ja juhtumiuuringuid \u00fcksikutest protestiaktsioonidest. Tamme doktorit\u00f6\u00f6 lisab siia kultuuriteoreetilise fookuse: kuidas protesti vormid, meediakasutus ja ruumilised sekkumised ise loovad poliitilist t\u00e4hendust.<\/p>\n

Maailmas tervikuna on kaasaegsete protestiliikumiste ja protestipoliitika esilet\u00f5usu ning visuaalset aktivismi uuritud rohkem alates 2010. aastatest. Margus Tamme huvitas aga ajavahemik Berliini m\u00fc\u00fcri langemisest kuni 2009. aasta majanduskriisi ja j\u00e4rgnenud \u00fclemaailmse protestilaineni.<\/p>\n

Eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata, kuidas tolle perioodi eksperimenteeriv kunstiline aktivism on otseselt m\u00f5jutanud hilisemaid ulatuslikke protestiliikumisi. Eesti juhtumid, mida ta oma doktorit\u00f6\u00f6s n\u00e4idetena k\u00e4sitles, j\u00e4\u00e4vad k\u00e4esolevasse sajandisse ehk aega, kus Eesti oli juba integreerunud demokraatlikku ja kapitalistlikku maailma.<\/p>\n

Tamm selgitas, kuidas n\u00fc\u00fcdisaja protestile on v\u00e4ga omane vaatem\u00e4nguliste, karnevalilike ja kunstiliste taktikate kasutamine: pilkup\u00fc\u00fcdvad kost\u00fc\u00fcmid ja aksessuaarid (pussyhat’id, Guy Fawkes’i maskid, kollased vestid), muusika, installatsioonid, t\u00e4navakunst. N\u00e4iteks hiljutisi, 2025. aasta kevade T\u00fcrgi proteste v\u00f5rreldi Le Monde’is lausa “kunstiteosega”.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud sajandi alguse protestid olid tugevalt seotud klassip\u00f5histe t\u00f6\u00f6lisliikumistega ning 1960.\u20131970. aastate liikumisi kandsid sageli tugevad ameti\u00fchingud ja \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonid. N\u00fc\u00fcdisaegne protest on aga tihti spontaansem, atomiseerunum ja detsentraliseeritum: organiseerub n-\u00f6 jooksvalt ja koha peal, sageli ilma ametliku organisatsiooni ja esinduseta. Tihti puudub ka selgelt s\u00f5nastatud poliitilise programmi ja strateegiata. “Seda v\u00f5ib n\u00e4ha nii n\u00f5rkuse kui ka tugevusena, kuid igal juhul sobitub see h\u00e4sti sotsiaalmeedia-ajastu meemi- ja jagamisloogikaga,” lausus ta.<\/p>\n

Oma t\u00f6\u00f6s r\u00f5hutas Tamm, et otsese poliitilise m\u00f5ju k\u00f5rval tuleks hinnata ka protesti kultuurilist m\u00f5ju. See on m\u00f5ju, mis v\u00f5ib pikemas perspektiivis osutuda \u00fchiskondlikult isegi tagaj\u00e4rjekamaks kui \u00fcksikud vahetud poliitilised v\u00f5idud. Protestikultuur kehtestab end n\u00e4htavakstegemise, \u00fchendamise ja inspireerimise kaudu ning selle m\u00f5ju v\u00f5ib olla p\u00f5lvkondade ning keele- ja riigipiiride \u00fclene.<\/p>\n

Kaasaegne protest ja h\u00e4kkerikultuur<\/p>\n

\u00dcks v\u00e4iteid, milleni Tamm oma doktorit\u00f6\u00f6s j\u00f5uab, on see, et n\u00fc\u00fcdisaegne protestikultuur sai paljuski alguse 1990. aastate digitaalsetest suhtlusv\u00f5rgustikest ja on seotud internetiaktivismi, net-art’i ja h\u00e4kkerikultuuri m\u00f5tteviisiga. Internet aitas teisitim\u00f5tlejatel koonduda, aga v\u00f5ib-olla veel olulisem oli Tamme s\u00f5nul \u00f5ppetund, mida h\u00e4kkerikultuur andis: iga\u00fcks, kes oskab kaasaegseid meediavahendeid nutikalt kasutada, on v\u00f5imeline sekkuma ka keerukatesse globaalsetesse v\u00f5imuv\u00f5rgustikesse.<\/p>\n

“P\u00e4ris paljut toonast aktivismi saaks v\u00f5rrelda t\u00e4nap\u00e4evase nn trollimisega. Eesm\u00e4rk polnud niiv\u00f5rd poliitilise alternatiivi pakkumine, kui segaduse k\u00fclvamine. 1990. aastatel valdaski m\u00f5tteviis, et isegi kui valitsev maailmakord on eba\u00f5iglane, siis poliitilisi alternatiive sellele pole. Ainus, mida saab teha, on valitsevat korda naeruv\u00e4\u00e4ristada. Tekitada segadust, ja v\u00f5ib-olla siis sellest segadusest s\u00fcnnib midagi uut, ehk ka paremat,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Peagi hakkas selline nn meediah\u00e4kkimine j\u00f5udma internetist v\u00e4lja ja linnat\u00e4navatele. M\u00e4rgiline s\u00fcndmus oli Seattle’i 1999. aasta alter-globalistlikud meeleavaldused. Omas ajas tekitasid need Tamme s\u00f5nul paljudes poliitikavaatlejates pigem n\u00f5utust ja segadust. arnevalilik kirjusus, programmiline kakofoonia ning vormid ei vastanud klassikalisele ettekujutusele n-\u00f6 t\u00f5sisest poliitikast.<\/p>\n

Hilisemad arengud n\u00e4itavad, et see oli uue poliitilise normaalsuse ettekuulutus. Uued \u00fchiskondlikud liikumised ei tahagi tingimata sobituda olemasolevasse s\u00fcsteemi, kui selles pole v\u00f5imalik k\u00f5nelda probleemidest, mis inimesi tegelikult puudutavad. Selline protest ei piirdu \u00fcksnes seadusandluse muutmise lobiga, vaid tegeleb laiemalt n\u00e4htavuse, narratiivide ja avaliku arutelu tingimuste muutmisega.<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest muudab digitaalne protest osalemise lihtsamaks ja kiiremaks, kuid sel on ka varjuk\u00fclg. Nn kl\u00f5psu-aktivism v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da pealiskaudseks: s\u00fcmboolne osalus ei pruugi alati viia reaalse poliitilise m\u00f5juni. Samas loob digiruum uusi viise n\u00e4htavuseks ja solidaarsuseks, mis varasemates protestivormides puudusid.<\/p>\n

Protestipoliitika esilet\u00f5us on toimunud paralleelselt traditsioonilise poliitilise osaluse v\u00e4henemise ja demokraatlike institutsioonide n\u00f5rgenemisega. See ei t\u00e4henda aga Tamme s\u00f5nul, et protestiliikumised \u00f5\u00f5nestavad demokraatiat. Pigem on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida esindusdemokraatia kriisist, millele vastusena on \u00fchiskondlikud liikumised \u00fcha enam asunud t\u00e4itma rolle, mis varem kuulusid ametlikele institutsioonidele.<\/p>\n

“Siin tuleb ka meeles pidada, et ametlikud demokraatlikud institutsioonid ei ole midagi kodanikualgatuse-v\u00e4list, nad on varasemate \u00fchiskondlike v\u00f5itluste ja kokkulepete vili. Kodanikuallumatus ning protest ei ole pelgalt katkestus v\u00f5i h\u00e4ire, vaid poliitilis-kultuuriline loovus ja otsing, mis hoiab demokraatiat elus ja arengus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Vihmavari Hongkongis<\/p>\n

Protestide kunstiliste v\u00e4ljendusvahendite arsenal on lai ning pidevalt t\u00e4ienev. Tamm r\u00e4\u00e4kis, kuidas ka t\u00e4iesti tavalised esemed v\u00f5ivad protesti k\u00e4igus muutuda globaalseteks vastupanus\u00fcmboliteks.<\/p>\n

Ta t\u00f5i n\u00e4iteks, kuidas 2014. aasta Hongkongi tudengiprotestides sai vihmavarjust korraga nii praktiline kaitsevahend pisargaasi vastu kui ka rahumeelse vastupanu m\u00e4rk. V\u00e4rviliste vihmavarjude argine esteetika aitas murda v\u00f5imuesindajate narratiivi n-\u00f6 marod\u00f6\u00f6ritsevatest ekstremistidest ja kinnitas, et tegu on tavaliste inimestega, kes kaitsevad oma \u00f5igusi.<\/p>\n

Tamm t\u00f5i kaks n\u00e4idet aktsioonidest, mida on ka Eestis tehtud ja mis ei vasta levinud arusaamale poliitilisest protestist. M\u00f5lemad puudutavad linnaruumi kasutamise problemaatikat.<\/p>\n

Park(la) (park(ing)) aktsioonid: r\u00fchm inimesi v\u00f5tab autoparklas parkimispiletid, aga ei pargi sinna mitte autosid, vaid peab parkimisplatsil hoopis piknikku. Ametlikult on neil selleks parkimispileti n\u00e4ol \u00f5igus, aga see rikub asjade harjumusp\u00e4rast korda ning juhib avalikkuse t\u00e4helepanu sellele, et autokesksele linnaruumile on olemas v\u00f5ib olla meeldivamaid alternatiive. Eestis tehti selline asi Prussakovi ratta\u00fchingu eestvedamisel 2006. aastal Vabaduse v\u00e4ljakul, kus toona oli autoparkla.<\/p>\n

Libasebra (guerilla crosswalk) aktsioonid: tiheda autoliiklusega t\u00e4naval\u00f5igule, kus puudub jalak\u00e4ijate jaoks rahuldav \u00fcletusv\u00f5imalus, joonistatakse omaalgatuslikult v\u00f6\u00f6trada ja\/v\u00f5i pannakse p\u00fcsti \u00fclek\u00e4igum\u00e4rgid. See on illegaalne ja ametlik linnaplaneering seda ei luba, aga kui selline omaalgatuslik liikluskorraldamine reaalses elus toimib, osutab see puudustele ametlikus linnaplaneeringu-poliitikas. Eestis tehti selliseid asju n\u00e4iteks 2005. ja 2006. aastatel Laikmaa ja Gonsiori ristmiku l\u00e4histel.<\/p>\n

“Need on v\u00e4ikesed nutikad sekkumised, mis j\u00e4id kunsti ja aktivismi piirimaile, aga suutsid tekitada piisavalt t\u00e4helepanu ja avalikku arutelu linnaruumi-poliitikate \u00fcle. M\u00f5nel juhul aitavad sellised tegevused viia ka reaalse tulemuseni. Vabaduse v\u00e4ljakul on meil n\u00fc\u00fcd jalak\u00e4ijate puhkeala ja autoparkla on kolitud maa alla,” r\u00e4\u00e4kis Margus Tamm.<\/p>\n

Tamme t\u00f6\u00f6 \u00fcks olulisemaid j\u00e4reldusi on, et protestikultuuri ei tohiks k\u00e4sitleda \u00fchiskonna h\u00e4irena, vaid ressursina. Protest on mehhanism, mille kaudu \u00fchiskond iseennast korrigeerib ja t\u00f5statab teemasid, mis muidu j\u00e4\u00e4ksid n\u00e4htamatuks, ja sunnib v\u00f5imu oma otsuseid p\u00f5hjendama. Protestita muutuks demokraatia vaesemaks. V\u00e4heneks avalik arutelu, kaoks kriitiline h\u00e4\u00e4l ning kodanikud taanduksid passiivseteks pealtvaatajateks. Protestikultuur hoiab \u00fchiskonda n-\u00f6 elus just seet\u00f5ttu, et see ei lase olemasoleval korrastuda l\u00f5plikult ja vaieldamatult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Margus Tamm kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktorit\u00f6\u00f6d, milles uuris n\u00fc\u00fcdisaegsete poliitiliste protestide vaatem\u00e4ngulisemat k\u00fclge: seda, kuidas protest t\u00f6\u00f6tab meelelise,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99778,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,14111,34,36,31,32,21,48031,28,29,48028,48029,19,48030,25,1263,48027,48032,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-99777","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-kunstiakadeemia","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kultuuriline-suhtlus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-margus-tamm","23":"tag-margus-tammp","24":"tag-news","25":"tag-poliitiline-vastuhakk","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-protest","28":"tag-protestiliikumine","29":"tag-protestipoliitika","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116006344673753933","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99777","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99777"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99777\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99777"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99777"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99777"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}