Rahvusvaheliselt on enim t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud USA administratsiooni tegevus v\u00e4lispoliitilisel areenil, kuid t\u00e4htsamgi on ehk demokraatia tervis USA-s eneses. Kui maailma asjades on president Donald Trump korduvalt n\u00e4idanud \u00fcles s\u00fcgavat \u00fcksk\u00f5iksust teiste riikide arvamuse vastu, siis samal viisil on ta k\u00e4itunud ka siseriiklikult. Kuigi eelolevaid kongressi vahevalimisi silmas pidades on valijaskonna arvamusel talle siiski mingi m\u00f5ju.<\/p>\n
Vaatasin m\u00f5ningaid asjatundjate hinnanguid Trumpi viimase aasta m\u00f5just demokraatiale. Tuginen kolmele anal\u00fc\u00fcsile: \u00fcks mullu septembrist, teine oktoobrist ja kolmas t\u00e4navuse aasta algusest.<\/p>\n
Alustan viimasest, Century Foundationi ehk sajandi fondi uuest, m\u00f6\u00f6dunud aastat k\u00e4sitlevast USA demokraatia m\u00f5\u00f5dikust. See on uus vaatlusvahend, millega p\u00fc\u00fctakse hinnata demokraatia tervislikku seisundit riigis.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5dik kasutab sajapunktilist skaalat ja punktid on jagatud nelja alajaotuse vahel. Sajast 30 punkti on eraldatud riiklikele institutsioonidele, sama palju valitsusv\u00e4listele tegijatele, 25 punkti \u00f5igustele ja 15 punkti valimistele. Kasutatakse v\u00f5rdlust aastaga 2024.<\/p>\n
Tervikuna t\u00e4heldatakse demokraatia kiiret allak\u00e4iku. Kui 2024. aastal oli demokraatia indeks 79 punkti sajast, siis mullu langes see 57-le punktile. Ehk langus 28 protsenti. Hinnanguliselt t\u00e4hendab see, et USA liikus ebat\u00e4iusliku demokraatia vallast k\u00e4itumisele, mis iseloomustab pigem autoritaarseid riike. Puudustena tuuakse v\u00e4lja seaduste rikkumised, kohtuotsuste eiramised, v\u00f5imu korrumpeerumine, kriitikute vaenamised ja sisser\u00e4ndajate vastane kampaania, mis rikub kodaniku\u00f5igusi.<\/p>\n
“P\u00f5hiprobleem arvatakse olevat t\u00e4itevv\u00f5imu rolli j\u00e4rsk suurendamine, mis on toimunud vabariiklaste kontrollitud kongressi arvelt.”<\/p>\n
Positiivseks v\u00f5ib lugeda t\u00f5ika, et valimised on endiselt vabad, mis annab lootust demokraatia murenemise peatamiseks ja arengusuuna tagasip\u00f6\u00f6ramiseks. Kui vaadata toimunu p\u00f5hjuseid v\u00f5i demokraatia allak\u00e4igu mehhanismi, siis p\u00f5hiprobleem arvatakse olevat t\u00e4itevv\u00f5imu rolli j\u00e4rsk suurendamine, mis on toimunud vabariiklaste kontrollitud kongressi arvelt ja ka kongressi vaikival n\u00f5usolekul. Seda protsessi toetas kuulekas ja silmatorkavalt kallutatud \u00fclemkohus.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5dikus toimunud langusest andiski suure osa riiklike institutsioonide kategooria, mis katab t\u00e4itevv\u00f5imu, kongressi, kohtus\u00fcsteemi ja v\u00f5imu korrumpeerumist. Kui 2024 oli selle alajaotuse tulemus 22 punkti 30-st, siis mullu vaid k\u00fcmme kolmek\u00fcmnest.<\/p>\n
Valitsusv\u00e4line sektor, mis h\u00f5lmab meediat ja kodaniku\u00fchiskonda, oli k\u00fcll suure surve all, kuid osutus vastupidavamaks. Selle tulemus langes 26-lt punktilt 20-le 30-st. \u00d5iguste osas langes tulemus 19-lt 15-le 25-st v\u00f5imalikust. Languse peamine p\u00f5hjus oli immigrantide ja valitsuse kriitikute vastased \u00e4hvardused ja meetmed. Ja nagu \u00f6eldud, helgem osa m\u00f5\u00f5dikust on valimised, kus muutust ei toimunud ja tulemus oli ka mullu 12 punkti 15-st.<\/p>\n
Selgituseks nii palju, et jutuks olev demokraatia m\u00f5\u00f5dik kasutab demokraatia liberaaldemokraatlikku m\u00e4\u00e4ratlust. Ehk demokraatias saavad kodanikud valida oma esindajaid vabadel ning \u00f5iglastel valimistel, t\u00e4itevv\u00f5imu piiravad kohtus\u00fcsteem ja parlament, valitsusv\u00e4line sektor saab tegutseda s\u00f5ltumatult ja viisil, mis tagab demokraatliku v\u00e4ljendusvabaduse, kodanike \u00f5igused on kaitstud j\u00f5hkrate piirangute eest, \u00fcksikisikud on seaduse ees v\u00f5rdsed ning neile on tagatud \u00f5iglane kohtupidamine.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5diku juures olevates kommentaarides m\u00e4rgitakse, et kuigi valimisi on seni kaitsnud USA valimiss\u00fcsteemi detsentraliseeritus, siis t\u00e4navu s\u00fcgiseste valimistega on seotud mitmed ohud, kuid see on juba eraldi ja pikem teema. Igal juhul on meil \u00fcks Trumpi tsitaat, mille kohaselt ta luges oma eelmise aasta tulemusi sedav\u00f5rd headeks, et sel aastal polevat enam valimisi vajagi. Valge Maja s\u00f5nul olnud tegemist naljaga, kuigi Trumpi puhul pole kunagi teada, mida ta v\u00f5ib tegelikult \u00f6elduga m\u00f5elda.<\/p>\n
Igal juhul olla tegemist USA demokraatia jaoks m\u00e4rgilise allak\u00e4iguga. Sarnaseid protsesse on toimunud ka teistes riikides, kuid harilikult p\u00e4rast riigip\u00f6\u00f6rdeid, p\u00f6\u00f6rdekatseid v\u00f5i suuri katakl\u00fcsme. USA allak\u00e4ik olla aga n\u00fc\u00fcdisajaloos unikaalne.<\/p>\n
Lisame, et demokraatiat j\u00e4lgiva parteidev\u00e4lise Bright Line Watchi septembrikuises raportis anti USA demokraatiale sajast punktist 54 punkti, mis paigutab riigi l\u00e4hemale illiberaalsetele v\u00f5i h\u00fcbriidre\u017eiimidele kui t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulistele demokraatiatele. Hinnangus arvatakse, et USA j\u00e4tkab demokraatia murendamise kursil.<\/p>\n
Oktoobris \u00fcllitati rohkem kui 340 endise luure keskagentuuri, riigidepartemangu ja eriteenistuste endise eksperdi raport nimega demokraatliku allak\u00e4igu hinnang. Selles kasutati esmakordselt USA suhtes sama l\u00e4henemist, mida eksperdid olid varem kasutanud teiste riikide demokraatia hindamisel.<\/p>\n
Nende j\u00e4reldus oli, et m\u00f5\u00f5duka kuni suure t\u00f5en\u00e4osusega on riik teel niinimetatud “konkurentsiga autoritaarsuse poole”. Ehk s\u00fcsteemi poole, kus valimised toimuvad ja kohtud t\u00f6\u00f6tavad, kuid neid manipuleeritakse s\u00fcstemaatiliselt, tagamaks t\u00e4itevv\u00f5imu tugevnemine ja \u00fchiskonna tasakaalumehhanismide n\u00f5rgenemine. P\u00f5hjuseks tuuakse taas t\u00e4itevv\u00f5imu piiride \u00fcletamine.<\/p>\n
Murekohana tuuakse v\u00e4lja ka t\u00f5ik, et kasvav osa elanikkonnast on n\u00f5us tugeva liidriga, kes ei pea muretsema kongressi v\u00f5i valimiste p\u00e4rast ning et selline s\u00fcsteem olla v\u00e4ga hea v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00fcsna hea.<\/p>\n
Panen siia juurde CNN-i tellimusel jaanuari keskel l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlusest m\u00f5ne arvu. Pea igas aspektis oli k\u00fcsitletute hinnang administratsioonile negatiivne. 58 protsenti luges Trumpi esimest tagasivalimise j\u00e4rgset aastat nurjumiseks. Peamine murekoht oli majandus, mille puhul 55 protsenti arvas, et Trumpi poliitika on majanduse seisu halvendanud. Demokraatia tervis oli prioriteetsete teemade hulgas teisel kohal, kuigi demokraatide seas esimene.<\/p>\n
Poliitiliselt olid vastajate seisukohad \u00fcsna polariseeritud. Vabariiklastest kiitis ligi 90 protsenti Trumpi tegevuse heaks. S\u00f5ltumatute vastajate seas kiitis selle tegevuse heaks 29 protsenti ja demokraatide hulgas vaid m\u00f5ni \u00fcksik. Kuid ka k\u00fcsitlustulemuste avaldamine on ohtlik. Nii lubas Trump kohtusse kaevata New York Timesi, kuna too avaldas k\u00fcsitlustulemused vabariiklaste toetuse languse kohta.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheliselt on enim t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud USA administratsiooni tegevus v\u00e4lispoliitilisel areenil, kuid t\u00e4htsamgi on ehk demokraatia tervis USA-s eneses.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[587,26,27,2260,324,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,6625,28,29,95,19,25,23,24,22,325,20,40868,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-99827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ameerika-uhendriigid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demokraatia","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-kongress","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-vahevalimised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116006557087632994","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99827\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}