UUSI SEADUSI Osa töötuid jääb leibkonna ülalpidamisele

Töötute hüvitised on muutunud

1. aasta algusest töötutoetust enam ei määrata (välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud enne 1. jaanuari 2026). Juba määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal. Töötutoetuse päevamäär on 14,30 eurot ehk 443,30 eurot 31 päeva eest.

Edaspidi jääb kehtima üks töötuskindlustusskeem, kus töö kaotanud inimesele makstakse kas sissetulekupõhist või baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on töötanud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta ja kelle töösuhe lõpeb sunnitult, näiteks koondamise tõttu.

Hüvitise suurus on esimesel 100 päeval 60% ja seejärel 40% varasemast keskmisest töötasust. Hüvitise miinimummäär on 2026. aastal 14,77 eurot kalendripäevas ehk 457,87 eurot 31 päeva eest. Maksimummäär on esimesel 100 päeval 101,27 eurot kalendripäevas ehk 3139,37 eurot 31 kalendripäeva eest ja alates 101. päevast 67,51 eurot kalendripäevas ehk 2092,81 eurot 31 kalendripäeva eest.

Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on töötanud kolme aasta jooksul vähemalt kaheksa kuud, hüvitist makstakse ka siis, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel. Hüvitise suurus on 50% eelmise aasta töötasu alammäärast ja päevamäär 2026. aastal 14,77 eurot ehk 457,87 eurot 31 päeva eest. Seda hüvitist makstakse kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb hüvitise maksmine 240 päevani.

Osa töötuid jääb leibkonna ülalpidamisele

Töötutel, kes töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru, jääb alles õigus end töötukassas töötuna arvele võtta ja saada nõustamist ning koolitusi, tagatud on ka ravikindlustus – olenemata sellest, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või mitte.

Inimene, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru ehk kes on töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui kaheksa kuud, jääb leibkonna ülalpidamisele. Leibkondadel, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust.