Mind ajab nii kettase, et iibest räägivad alati konservatiivsed vanad mehed.
aju hakkab valutama. Härra eamets arvab, et me kõik hakkaks kohe lapsi tegema kui Võrus maja omaksime.
Kas võib siis valitsuse poolt jagatavaid kaaslasi varsti oodata?
Tundub juba nagu mingi subliminal messaging. Jaurame võimalikult tihti sündidest – siis hakatakse alateadlikult lapsi vorpima.
Davai, teen homme lapse.
Bigbanki peaökonomist võiks oma boss Pruunsillale soovitada, et ta oma mõisa majutuskriisi leevendamiseks noortele annaks.
Äkki alustaks kõigepealt normist elukeskkonnast ja -tingimustest?
Kuidagi eriti vastu käiv teema.
Need, kes tahavad, teevad niikuinii. Need, kes ei taha, ei tee niikuinii.
Anna raha
See ei ole realistlik eesmärk. Rahvastiku kahanemise ümber pööramiseks on vaja ühiskonna alusväärtuste suuremat ümberkorraldamist – revolutsiooniga võrreldav muutus. See eeldab, et mingiks hetkeks 5 aasta jooksul saavutatakse laiapõhine konsensus selles osas, milline see uus Eesti hakkab välja nägema ning suur osa endisest eliidist jääb oma sotsiaalsest staatusest ilma.
Huvitav, millegipärast erakond Isamaa seisab Tallinnas aga selle eest, et elukeskkond oleks võimalikult kehv ja lastega peredel oleks linnas halb elada.
Raha külvamine ei aita, vaja on lastesõbralikku elukeskkonda ning sotsiaalset taristut.
or else…?
Lapsed peab vanematele majanduslikult kasulikuks muutma. Elukallidus peab järsult tõusma ja sõna “palgatõus” peab pööbli sõnavarast kaduma. Ametiühingud on meil nõrgad, aga kindluse mõttes võiks täiesti ära kaotada. Vajadusel sandarmid kaela saata, et oleks selge, kelle käes võim on. Paralleelselt tuleks legaliseerida lapstööjõud ja kaotada pensionid ja igasugused riigipoolsed tugimeetmed. Küll siis algab aega, kus kõik neiud kahest otsast lausa hakvad sünnitama.
Samas kostuvad hüüded, et igaüks saagu nii palju lapsi, kui jõuab üles kasvatada. Ja et igaüks kasvatagu oma lapsed ise (ära kogukonnalt ja sugulastelt abi oota, nemad ei pea aitama). Nüüd siis üllatus, et igaüks jõuab ise 0—1 last kasvatada.
Jälle räägib kolmanda lapse saamisest. Kolmandad lapsed ei sünnigi, kui peredel pole kindlustunnet saada esimest ja teist last.
Mis siin enamikel inimestel viga on, miks te solvute, et inimene proovib leida lahendusi Eesti ühiskonna probleemidele?
Artikli sisu on mõistlik, kusjuures ei nõuta laste paugutamist, vaid pakutakse välja ideid, mis paneks inimesi tahtma pere luua.
Artiklis ei süüdistata kedagi.
Kui te arvate, et teid see probleem ei mõjuta, sest te ei taha lapsi saada siis see on täiesti ebareaalne soovmõtlemine.
Jah, iga inimene võib kaasa rääkida selles teemas, lapse tegemiseks läheb kaht inimest vaja ning kaitseväe osas saavad ka mitte kaitseväes käinud hääletada ja kaasa rääkida niiet ei tohiks selle teema puhul teisiti olla.
Kindlasti mängib igasugune kindlustunne, raha jms rolli, millest eespool on palju räägitud.
See on küll minu teooria. Aga arvan, et tänapäeval inimesed saavad kõvasti hiljem niiöelda suureks. Ehk vanusesse, kus nad on igas mõttes sarved maha jooksnud, piisavalt küpsed, valmis vastutust võtma ja igati valmis lapsevanema rolliks. Ka see tänapäene arenenud maailm mängib rolli. See kõik omakorda tingib olukorra, kus 2. või 3. lapseni ei jõutagi.
Kas kuskil on statistikat, kuidas sissetulek mõjutab laste arvu? Kuskil on kirjas, et mida suurem palk, seda rohkem lapsi?
19 comments
Tundub, et järgmiste valimiste põhiteema on iive.
Mind ajab nii kettase, et iibest räägivad alati konservatiivsed vanad mehed.
aju hakkab valutama. Härra eamets arvab, et me kõik hakkaks kohe lapsi tegema kui Võrus maja omaksime.
Kas võib siis valitsuse poolt jagatavaid kaaslasi varsti oodata?
Tundub juba nagu mingi subliminal messaging. Jaurame võimalikult tihti sündidest – siis hakatakse alateadlikult lapsi vorpima.
Davai, teen homme lapse.
Bigbanki peaökonomist võiks oma boss Pruunsillale soovitada, et ta oma mõisa majutuskriisi leevendamiseks noortele annaks.
Äkki alustaks kõigepealt normist elukeskkonnast ja -tingimustest?
Kuidagi eriti vastu käiv teema.
Need, kes tahavad, teevad niikuinii. Need, kes ei taha, ei tee niikuinii.
Anna raha
See ei ole realistlik eesmärk. Rahvastiku kahanemise ümber pööramiseks on vaja ühiskonna alusväärtuste suuremat ümberkorraldamist – revolutsiooniga võrreldav muutus. See eeldab, et mingiks hetkeks 5 aasta jooksul saavutatakse laiapõhine konsensus selles osas, milline see uus Eesti hakkab välja nägema ning suur osa endisest eliidist jääb oma sotsiaalsest staatusest ilma.
Huvitav, millegipärast erakond Isamaa seisab Tallinnas aga selle eest, et elukeskkond oleks võimalikult kehv ja lastega peredel oleks linnas halb elada.
Raha külvamine ei aita, vaja on lastesõbralikku elukeskkonda ning sotsiaalset taristut.
or else…?
Lapsed peab vanematele majanduslikult kasulikuks muutma. Elukallidus peab järsult tõusma ja sõna “palgatõus” peab pööbli sõnavarast kaduma. Ametiühingud on meil nõrgad, aga kindluse mõttes võiks täiesti ära kaotada. Vajadusel sandarmid kaela saata, et oleks selge, kelle käes võim on. Paralleelselt tuleks legaliseerida lapstööjõud ja kaotada pensionid ja igasugused riigipoolsed tugimeetmed. Küll siis algab aega, kus kõik neiud kahest otsast lausa hakvad sünnitama.
Samas kostuvad hüüded, et igaüks saagu nii palju lapsi, kui jõuab üles kasvatada. Ja et igaüks kasvatagu oma lapsed ise (ära kogukonnalt ja sugulastelt abi oota, nemad ei pea aitama). Nüüd siis üllatus, et igaüks jõuab ise 0—1 last kasvatada.
Jälle räägib kolmanda lapse saamisest. Kolmandad lapsed ei sünnigi, kui peredel pole kindlustunnet saada esimest ja teist last.
Mis siin enamikel inimestel viga on, miks te solvute, et inimene proovib leida lahendusi Eesti ühiskonna probleemidele?
Artikli sisu on mõistlik, kusjuures ei nõuta laste paugutamist, vaid pakutakse välja ideid, mis paneks inimesi tahtma pere luua.
Artiklis ei süüdistata kedagi.
Kui te arvate, et teid see probleem ei mõjuta, sest te ei taha lapsi saada siis see on täiesti ebareaalne soovmõtlemine.
Jah, iga inimene võib kaasa rääkida selles teemas, lapse tegemiseks läheb kaht inimest vaja ning kaitseväe osas saavad ka mitte kaitseväes käinud hääletada ja kaasa rääkida niiet ei tohiks selle teema puhul teisiti olla.
Kindlasti mängib igasugune kindlustunne, raha jms rolli, millest eespool on palju räägitud.
See on küll minu teooria. Aga arvan, et tänapäeval inimesed saavad kõvasti hiljem niiöelda suureks. Ehk vanusesse, kus nad on igas mõttes sarved maha jooksnud, piisavalt küpsed, valmis vastutust võtma ja igati valmis lapsevanema rolliks. Ka see tänapäene arenenud maailm mängib rolli. See kõik omakorda tingib olukorra, kus 2. või 3. lapseni ei jõutagi.
Kas kuskil on statistikat, kuidas sissetulek mõjutab laste arvu? Kuskil on kirjas, et mida suurem palk, seda rohkem lapsi?