Eesti Inimarengu raport 400 lehte pikk, aga pakub kasulikke tähelepanekuid meie haridussüsteemist. Avan mõned all.

Link:

Saab tutvuda ka lühikokkuvõttega
https://2026.inimareng.ee/sissejuhatus/

Mõned momendid haridusest:

1. Haridus ei vasta tööturu vajadustele

Riigikontrolli audit näitab, et:
– Õppekavasid avatakse Eestis sageli "pimesi" – mitte tööjõuvajaduse prognoosi alusel
– Avatakse koolide enda harjumuse ja kulutõhususe loogika järgi
– Hariduspoliitika sünnib mitte vajadusest, vaid inertsist

Tulemus:

"Mõnes valdkonnas koolitatakse mitu korda rohkem inimesi, kui tööturg tegelikult vajab"

2. Kutsehariduse paradoks

Raport toob välja valusa tõe:

"Kutsehariduse lõpetajad teenivad mõnel erialal vähem kui gümnaasiumi lõpetanud"

See seab kahtluse alla:
– Kutseõppe mõistlikkuse
– Pikema õppimise aja väärtuse
– Noore valiku ratsionaalsuse

Küsimus: Kas haridus ei mõista tööturgu või ei suuda tööturg mõista haridust?

3. Hariduse majanduslik tasuvus on nõrk

Võrreldes rahvusvaheliste standarditega:

• Iga lisanduv õpiaasta annab Eestis palgas juurde vaid 6%
• Maailmas on tavaline 8-10%
• Erandiks on "võitjate põlvkond" – need, kes siirdeajal tööturul edumaa said
• Noorematel põlvkondadel sama mõju enam pole

See tähendab: Noor võib valida pikema haridustee, aga majanduslik tasu on väiksem kui oodatud.

4. Eesti hariduse ekspordi paradoks

"Eestlastel on väga suur haridustahe, aga erinevalt soomlastest ei oska me seda majanduslikult väärindada."

• Eesti kulutab haridusele 6% SKTst (üks kõrgemaid OECD-s)
• Aga me ei oska öelda, kuhu see raha tegelikult läheb
• Hariduse rahvusvaheline maine on tugev, aga ekspordipotentsiaal kasutamata

5. Tööturu ja hariduse kommunikatsioonilõhe

Raport viitab mitmele probleemile:

Inseneride ja spetsialistide nappus:
– Kuigi inseneride puudus on teada, ei suuda süsteem neid suunata
– Matemaatikaõpetajate nappus mõjutab võimekust kasvatada tulevasi insenerižänkusid

Kõrghariduse ja tööturu ühendamatus:
– Ülikoolid ei võta piisavalt arvesse tööturu prognoose
– Erialad avatakse "harjumuse" järgi

6. Vananevast ühiskonnast tulenev probleem

OECD hoiatab:

"Vananevas ühiskonnas peame kiiresti leidma viisi, kuidas kasvatada vanemaealiste tööhõivet"

Probleem:
– Põhiharidusega mehel on tervena elada vaid 48,5 aastat
– Oodatav eluiga ulatub 68,4 aastani
– Ligi 20 aastat tuleb elada haigustega
– Kõrgharidusega mehed elavad tervelt 11 aastat kauem

Tähendus noorele: Kui valid "vale" haridustee, võib see mõjutada tervist ja eluiga.

7. Täiskasvanuharidus ei paranda vigu

"Täiskasvanuharidus Eestis ei jõua nendeni, kes seda kõige rohkem vajaksid."

• Võidavad need, kellel on juba kõrgharidus käes ja positsioon olemas
• Kõige aktiivsemalt kasutavad täiendõppe võimalusi 25-49-aastased kõrgharidusega naised
• Täiendharidussüsteem ei paranda lõhesid, vaid süvendab neid

See tähendab: Kui noor teeb "vale" valiku, on hiljem raske seda parandada.

8. Tehisaru mõju noorte tööturule

Raport hoiatab:

"Kõige haavatavamad on madalama palgaga algtaseme ametid – juunioranalüütikud, programmeerijad, assistendid"

Prognoosi kohaselt:
– Tehisaru tabab kõige valusamalt noori
– Enim ohus on nende esimese astme töökohad
– Esimesed sammud tööturul on kõige riskantsemad