Miks eesti gümnaasiumid CEFR keeletaset ei väljasta?

7 comments

1. Kuhu sa seal välismaal minema hakkad kui ettevalmistuse faasis isegi 200 eurot pole võtta..

2. Kes see ikka gümnas riigieksamit tegema hakkab, enamus võtab (riigi raha eest) Cambridge’i eksami. Või teil ei olnud sellist valikut?

3. Ma arvan et välisrände tõkestamine pole kohutav idee ja selline väike ebamugavus võib sellele kaasa aidata.

4. Kui ma omal ajal gümnasist olin, siis oli minu meelest täiesti eraldi ettevõte, kes pakkus teenust aidata noortel välismaa koolidesse sisse saada. Sinu asi oligi ainult esitada lõputunnistus, eksamitulemused ja vastavalt vajadusele motivatsioonikiri, portfoolio, vms. Nad aitasid isegi õppelaenude vormistamisel. Ma nt tegin mõlemad, nii inglise keele lõpueksami kui Cambridge’i testi. Selle viimase puhtast uudishimust oma keeletaseme vastu. Selleks eksamiks ettevalmistus juba ainuüksi soosis veel rohkem õppima ja ennast parandama.

5. “Eesti on yks väheseid luusereid Euroopas, kes seda teha ei suuda”
   No kui sa tahad välismaale minna, siis pead ikka ise vastutama oma eeltöö, sertifikaatide jms eest ja kui isegi 300 euri ei suuda selle jaoks kõrval panna, siis järeldub siit yks luuser tõesti, aga see pole Eesti riik

6. Ma tahaksin siin väljatuua, et praegused gümnaasiumid teostavad Cambridgei keeletaseme eksameid õpilastele.

7. Aga sa arvad, et koolile on need tasuta? Miks peaks kool või riik maksma selle eest, et sa saaks mingi välismaa keeletaseme teha? 300 eurot teenib mõne suvega kasvõi kokku, käinud iga suvi gümnaasiumis õppides tööl ja kogunud raha kokku kui soov kuskile minna. Või tee peale gümnaasiumi vaheaasta töötades ja raha kogudes. Suur osa välismaale minejaid kogub selleks või muudeks nõueteks raha ühel või teisel moel.