Ründaja ehmus, kui nägi, et klassikaaslase peast jookseb verd, sest videomängus, millest ainest saadi, nii pole.
Kolmandas klassis käivad tavaliselt kümneaastased lapsed, võiks eeldada, et selles eas osatakse vahet teha valel ja õigel, reaalsusel ja videol. Mida aga teha maailmas, kus tehisintellekti loodud kujutis on nii reaalne, et ka täiskasvanud inimene võib sattuda segadusse? Kas oleme jõudmas sinna, kus peame ka tänaval liikudes tundma hirmu oma turvalisuse pärast, kui mõni autojuht ajab inimesed tänaval alla ja põhjendab, et mängis arvutimängu Grand Theft Auto (GTA)?