Pangad jälgivad tähelepanelikult kohtuotsuseid, mis puudutavad rahapesu andmebüroo (RAB) õigust pankadelt klientide pangakonto väljavõtteid küsida, kuid esialgu oma praktikas muudatusi ei plaani teha. Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et pangasaladuse murdmine muul eesmärgil kui kuriteo uurimine vajab eraldi konkreetset riigikogus vastu võetud seadusesätet.
Tallinna halduskohtu eelmisel nädalal tehtud otsus kinnitas LHV panga seisukohta, et Eesti õigusruum ei võimalda rahapesu andmebürool (RAB) pankadel kliendi pangakonto väljavõtteid ilma piisava õigusliku aluseta küsida. RAB aga on teist meelt ja kavatseb otsuse edasi kaevata.
SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht ning juhatuse liige Ainar Leppänen ütles ERR-ile, et kuni kohtuotsus ei ole jõustunud ja sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses pole, ei vaata ka SEB oma praktikat ümber.
“Jälgime tähelepanelikult õiguskeskkonnas toimuvaid muudatusi, sealhulgas täitmisregistri kaudu tehtavate päringute õiguslike aluste täpsustamist pooleliolevas eelnõu menetluses,” lisas Leppänen.
Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul on õigusselgus ja selge õigusraamistik olukordades, kus riigiasutused küsivad pankadelt kliendiandmeid, väga tähtis.
Ka Swedbank jälgib tema kinnitusel selle kaasuse edasisi arenguid, sealhulgas võimalikke edasikaebamisi ja seadusandlikke samme.
“Praegusel hetkel ei plaani me oma senises praktikas muudatusi teha. Tegutseme kooskõlas kehtiva seadusega ning lähtume oma tegevuses nii klientide andmete kaitse kohustusest kui ka seadusest tulenevatest nõuetest,” lausus Lepp.
Luminori kommunikatsiooni projektijuht Angela Blumkvist ütles, et iga õigusselgust suurendav samm on pangasaladuse küsimuses kindlasti tervitatav.
“Pangasaladuse hoidmine on meie jaoks äärmiselt oluline ning järgime siin seadusest tulenevaid kohustusi. Jälgime nii käimaolevat kohtumenetlust kui arenguid seadusandluse vallas ning vajadusel täpsustame oma protsesse,” sõnas Blumkvist.
Eelmise aasta septembri alguses sai rahandusministeerium valmis seadusmuudatused, et piirata ja täpsustada maksuameti ning rahapesu andmebüroo õigusi täitmisregistri kaudu pangasaladustele ligi pääseda.
Õiguskantsler Ülle Madise, kes sügisel eelnõu kritiseeris, märkides, et põhiseaduspärasuse saavutamiseks on selle sisu vaja märkimisväärselt toimetada, ütles teisipäeval, et pangasaladuse kaitse on kaasajal veel olulisem kui vanasti.
“Kui asutused saavad selge põhjenduse ja välise kontrollita ligi inimeste ja ettevõtete kõikide tehingute infole, näiteks laadida kõik viimase viie aasta sissetulekud ja väljaminekud oma andmebaasi, annab see üsna täpse ülevaate inimese harjumustest, suhetest, liikumisest; paljastab ärisaladuse ja palju muud,” sõnas õiguskantsler.
Madise märkis, et põhiseadus ei luba mitte kellegi pangasaladust murda ilma, et selge seadus konkreetselt ütleb, millisel asutusel ja mis eesmärgil ligipääs on ja kuidas välditakse kuritarvitusi.
“Kuritegude uurimiseks peab loomulikult see juurdepääs olema ja ongi. Pangasaladuse murdmine muul eesmärgil kui kuriteo uurimine vajab eraldi konkreetset riigikogus vastu võetud seadusesätet, võimalik, et ka põhiseaduspärasuse kontrolli riigikohtus. Jälgimisühiskonna pealetung muudab Eesti nõrgemaks, mitte tugevamaks,” rõhutas õiguskantsler.
Pärast sügisest kriitikat töötas rahandusministeerium välja plaani, kuidas probleemi lahendada: eelnõus sätestati õiguslik alus, millal võib maksuhaldur päringuid teha.
Õiguskantsler on aga jätkuvalt seisukohal, et eelnõu ei ole põhiseaduspärane. Ta viitas enda sügisel välja toodud hinnangule, et eelnõus tuleks täpselt paika panna, mis tingimustel on võimalik ametkondadel pangaandmed ja mis mahus enda kätte saada, mida nad saavad nendega edasi teha ja kui kaua enda käes hoida ning kas ja millal teavitatakse pangasaladuse küsimisest inimest, kelle pangasaladusele on riik juurde pääsenud.
Lisaks tuleks ka kindlaks määrata täpsed reeglid, kuidas päringuid pärast kontrollida.