Foto: erakogu
Seekord võtab Karmen Reinpõld oma autorikolumnis teemaks üleminekuperioodis naised ja elamise kvaliteedi elukaare teises pooles. Tuues näiteks ja eeskujuks enda pensionärist ema, kes läbis üksinda Eesti palverännutee, kokku 470 km. Selleks valmistumisest, treeningust ning rännu käigus kogetust ja õpitust räägibki järgmine lugu.
Mu mälu on väga selektiivne – mäletan väheseid asju enda lühi- ja pikaajalisest ajaloost. Ja teine asi, mida pean enda kohta ütlema, on see, et vastupidiselt mu treeneriameti eeldusele ei meeldi mulle inimestele öelda, mida nad peaksid tegema. Õigemini, mul on väga selge arusaam, mida peaks tegema, aga ma ei kipu seda jagama, kui seda ei küsita otse – igaühe enda asi, kuidas oma elu elada. Aga miks need kaks mõtet siinkohal olulised on?
