Ulatuslikumalt hakkasid eestlased hoidiseid valmistama 20. sajandi esimesel kümnendil. Toona õpetati sissekeetmist kursustel ja majapidamiskoolides, toonitades, et hoidis ei ole luksus, vaid tähtis osa meie igapäevasest toidust, vitamiinide ja mineraalide allikas.
Toitumisspetsialistid soovitasid eelistada tervislikke vähese suhkruga säilitamisviise ja kritiseerisid suhkrurohkeid toormoose. Kiideti vähese suhkruga kompotte, milles säilivad nii puuvilja- marjaaroomid, maitsed kui ka C-vitamiin.
Tänapäeval on paljud hakanud taas ise hoidiseid tegema, seda nii poemooside läila maitse pärast kui ka väärtustades isetehtud toitu. Hoidistepurkidest lookas keldririiulid on hea meenutus päikselisest ja tegusast suvest. Kui avad uue hoidisepurgi, hoovab sulle sealt kohe vastu südasuve lõhnabuketti.
On taas valge klaari ja Lutsu võipirni aeg, peenardel laiutavad mürkrohelised suvikõrvitsad ja “Dolomiti” kurgid. Meie aedades valmivad kõrvitsad, peedid, kurgid, tomatid, õunad, pirnid, ploomid. Kõike on külluslikult.
Konkursi žürii on kümneliikmeline, seda juhib toidutehnoloog-meisterkokk Õile Aavik. Žürii valib parima Saare hoidise, uudishoidise, pärimushoidise, noortehoidise nii soolase kui ka magusa kategoorias.
Tänavu on erilises fookuses kompotid. Toidukoolitaja Maret Õunpuu on raamatus “Meie memme sahvririiul” ütelnud: “Kompotid on väheses suhkrus või suhkrusiirupis keedetud marjade ja puuviljade hoidised, milles viljad jäävad tervelt siirupi või mahla sisse.”
Rahva lemmiku valib sügislaada külastaja.
Kui Meie Maa hoidistekonkursi idee algataja Merit Karise 2009. aastal džinni pudelist välja lasi, lausudes: “Ajad on muutunud, aga hoidistamine on jäänud ja veelgi enam – populaarsemaks muutunud”, ei osanud paljud ettevaatamatud arvata, et hoidistamisest võib sõltuvusse jääda.
Hoidistamise levikule 20. sajandi algul andis hoogu taluaianduse areng ja köögi uuendamine, kui purgid-pudelid ja suhkur kättesaadavamaks muutusid. Ka hakati taludes mõisa eeskujul rajama keldreid. Tänapäeval on kelder kui toidujulgeoleku kants taas oluliseks muutunud. Pildistage üles oma keldri, sahvri, panipaiga riiulid ja saatke fotod pildikonkursile “Sahver 2026” hiljemalt 2. septembriks.
Nüüd juba viiendat aastat on Saare Hoidis toomas rahvani nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke maitseid saarerahvani. Osalemaks konkursil tooge ajavahemikus 31. august kuni 2. september oma hoidistest kaks purki Kuressaare kultuurikeskuse infolauda.