Mehed peavad südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamiseks treenima ligi kaks korda rohkem kui naised, selgus värskest uuringust. Tulemused viitavad, et tervisesoovitused peaksid tulevikus senisest enam arvestama soolisi eripärasid.
Uuringu viisid läbi doktor Jiajin Chen ja tema kolleegid Hiina Xiameni Ülikoolist, kes kasutasid Suurbritannia biopanga projektis osalenud vabatahtlike aktiivsusanduritega kogutud andmeid. Analüüs hõlmas 80 243 inimest, kellel polnud uuringu alguses südamehaigusi. Naistel, kes liigutasid end nädalas 150 minuti jagu, vähenes südamehaiguste risk võrreldes normi täitmata jätnutega 22 protsendi võrra. Meeste puhul oli vahe 17 protsenti.
Riski ulatuslikumaks maandamiseks pidid mehed tegema aga märksa rohkem tööd. Nädalas 250 minutit mõõduka intensiivsusega trenni teinud naistel vähenes südamehaiguste risk umbes 30 protsenti. Meestel avaldus samaväärne mõju alles siis, kui nad treenisid vähemalt 530 minutit ehk pea üheksa tundi nädalas.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutel liikuda vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit intensiivse koormusega nädalas ja teha jõutrenni vähemalt kaks korda nädalas. Uuringu autorid leiavad aga, et sellised üldised soovitused ei arvesta piisavalt sugudevahelisi erinevusi.
Kõige silmatorkavam, kuid statistiliselt nõrgem erinevus ilmnes nende seas, kellel juba oli südamehaigus. Enam kui 5000 inimese põhjal sai öelda, et treeningusoovituse täitnud naiste surmarisk oli võrreldes vähem aktiivsete naistega 70 protsenti väiksem, meestel aga vaid 20 protsenti väiksem. Teisisõnu oli riskirühma kuuluvate naiste trennist lõigatav kasu üle kolme korra suurem.
Samas rõhutab töörühm, et kuigi naised saavad samast treeninguajast meestest suuremat kasu, on nad keskmiselt siiski vähem aktiivsed. Muu hulgas täidavad nad ka harvem soovitusliku liikumisnormi. Uuringu vanemautor professor Yan Wang rõhutas, et regulaarne füüsiline aktiivsus on kasulik mõlemale soole, kuid lisas, et eriti oluline on innustada naisi rohkem liikuma.
Teadlased pole veel kindlad, miks treening naistele suuremat kasu toob, kuid ühe võimalusena toovad nad välja erinevused suguhormoonides, lihaskiudude koostises ja energiakasutuses.
Chen nentis kolleegidega, et nende valimil olid ka omad probleemid. Projektiga liitusid enamasti euroopa päritolu ja tervislikuma eluviisiga uurimisalused, kes elasid riigi jõukamates piirkondades. Nõnda pole selge, et saadud tulemused on sedavõrd tugevad ka teistsuguse etnilise päritolu, teiste rahvuste või sotsiaalmajanduslike rühmade puhul.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Cardiovascular Research.