«See tulemus on eriti kaalukas, sest praegune kliiniline praktika ei näe CPAP-ravi uneapnoe kergemate vormide puhul tingimata ette. See on pigem reserveeritud neile, kellel on selged sümptomid, näiteks liigne päevane unisus,» jätkas ta. Neilsoni sõnul võib see tähendada, et suur hulk patsiente, kes CPAP-ravist kasu saaksid, jääb praegu ravita.
Mis uneapnoe ajal kehas toimub?
Obstruktiivne uneapnoe on seisund, mille puhul ülemised hingamisteed une ajal osaliselt või täielikult kokku vajuvad. Uneapnoe episoodi ajal peab inimene õhu ahmimiseks osaliselt ärkama, misjärel hingamisteed taas kokku vajuvad. See tsükkel kordub öö jooksul pidevalt. Sagedasemad sümptomid on uinumisraskused, katkendlik ööuni ning liigne unisus päeva jooksul.
Neuroloog dr Daniel Truong lisas, et uneapnoel on mitmeid teisigi tagajärgi, sealhulgas kognitiivsed häired, suurenenud insuldirisk, liikumishäirete süvenemine ning ka depressioon ja meeleoluhäired.
Kuidas CPAP-ravi aitab? CPAP on lühend terminist continuous positive airway pressure ehk pidev positiivne hingamisteede rõhk. CPAP-aparaat pumpab läbi maski ja vooliku hingamisteedesse õhku, tekitades nii kerge ülerõhu. See õrn, kuid pidev õhuvool hoiabki hingamisteed avatuna, võimaldades katkematut hingamist ja und.
Kuidas on uneapnoe ja Parkinsoni tõbi seotud?
Uuring näitab, et obstruktiivne uneapnoe põhjustab une ajal korduvaid hingamiskatkestusi, mis viivad vere madala hapnikutasemeni (hüpoksia) ja häirivad lühiajaliselt aju verevarustust. «Hingamisteede blokeerumine tekitab vahelduvat hüpoksiat, mis põhjustab terve öö vältel pisikesi verevoolu katkemise ja taastumise episoode. Uni muutub katkendlikuks ja autonoomne närvisüsteem on pidevalt üleaktiveeritud. See on krooniline ja kuhjuv mikrotrauma haavatavatele närvirakkudele ja veresoontele,» selgitas dr Truong.