Riigikohus kärpis rahapesu andmebürool tiibu ja värske otsusega vähendas ameti võimalust ettevõtetelt andmeid küsida. Rahapesu andmebüroo näeb vajadust seaduse muutmiseks, et senine tegevus saaks jätkuda.
Rahapesu andmebüroo saatis 2022. aasta lõpus kõigile Eestis registreeritud usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatele, 322 ettevõttele, mis aitavad luua ja hallata firmasid, küsimused nende klientide kohta. Kuigi küsimused said vastatud, vaidlustasid mitmed ettevõtted andmebüroo tegevuse.
Neljapäeval otsustas riigikohus, et andmebüroo käitus valesti. Ettevõtteid kohtus esindanud Trinity vandeadvokaat Tõnis Loorits ütles, et rahapesu andmebüroo ei peaks asjatult ettevõtteid koormama.
“Alati, kui riik sinu poole pöördub ja sinult mingeid andmeid nõuab, siis riik peab tegema enne sisekaemuse sellest, et kas on sama eesmärgi saavutamine võimalik ka ilma sind selleks koormamata. See on üks tuumküsimus, mis ka vaidluses eksisteeris. Ehk ettevõtetelt nõuti andmeid mingisuguse eesmärgi saavutamiseks, mille saavutamine oli rahapesu andmebürool endal juba ilma neid ettevõtteid koormamata võimalik,” lausus Loorits.
Riigikohtu otsuse tagajärg on laiem – viise, kuidas rahapesu andmebüroo on varem toiminud, ena, kasutada ei saa. Varasemaga võrreldes on vähenenud õigus andmeid välja küsida; mil määral, ei ole veel selge. Asi ei puuduta ainult äriühingute teenuste pakkumist, vaid kogu rahapesu vastast võitlust.
“Me peame oma järelevalvet muutma, oma lähenemist. Me peame aktsepteerima, mida riigikohus on öelnud ja oma praktikat vastavalt kohandama. Mis sest, et ühiskondlik tellimus on see, et järelevalve peab olema tõhus ja järelevalve peab ära hoidma rahapesu skandaalid – meil ei ole tööriistu, et seda teha sellisel määral. Mis see määr on, seda me analüüsime järgmistel nädalatel,” ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.
Lahendusena näeb rahapesu andmebüroo seaduse muutmist, mis annaks neile seni kasutatud õigused ettevõtetelt andmete küsimiseks.