Teatriproovid, töökoosolekud, isaroll ja välislähetused viivad energiat, kuid mitte motivatsiooni. «Nüüd olen kaks päeva järjest alustanud trenniga 07:00. Üldiselt chill ja mis kõige huvitavam, jõusaal on juba hommikul rahvast täis,» raporteerib Raag.
November viis Raagi Lääne-Ukrainasse. Öömaja on pommitamisest 30 km kaugusel. «Eile (21. november – toim.) jõudsin Kiievisse ja sissejuhatuseks sain teada, et siin ei ole mul toas elektrit.» Ternopili lastekodus räägiti, kuidas neile oli antud hoiatus, et võib tulla uus õhulöök ja nii viidi lapsed ööseks keldrisse.
Kuid ega sõjatsoonis viibides ei saa trenne pausile panna. «Nägin isegi üks jõusaal oli täiesti töötav, mis näitab, et kõigega kohanetakse.» Kiievis jätkub treeningplaan, mille taga seisab treener Eneli. «Programm ei ole eriti keeruline.» Harjutused on kujundatud nii, et Raag saaks parandada kehaliste võimete testi tulemusi pooleteise kuu pärast.
Üks harjutus siiski teeb tuska: «On ainult üks harjutus, mis on ilmselt välja mõeldud põrgus – see on küljeplank.»
Tippvormi saavutamine pole ainult higine töö saalis, vaid ka ahvatlustele ei ütlemine. Ja mõnikord nende tunnistamine. Vahel lipsab suhu toitumiskava väline maiustus, ka kohaliku Ukraina vanaema tehtud võileibadele ei suuda Raag ei öelda. «Südamega tehtud võileiba ei tohi ära visata.»
Tee tippvormi on konarlik, inimlik, vahel naljakas ja sageli õpetlik. Raag ei väida, et on eeskujulik – aga ta on kindlameelne ja aus. Tippvorm ei ole sprint. See on teekond, kus igal sammul on tähendus.